Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast
Tappis oma venna. Saatis Hamleti kaks vanat sõpra ta järele nuhkima. Varastas trooni Hamletilt. Plaanis Hamletit tappa. Hamleti põhiprobleemid: 1. Kannatused inimese elus 2. Taani mäda riigikord 3. Inimeste pime ustavus 4. Peale surma on kõik võrdsed 5. Hamlet võtab vastutuse ja võimu vastu Probleemid on aegumatud. Julia ja Ophelia võrdlus Julia oli palju vabam, ta oli ülimalt emotisonaalne, Ophelia aga kuulekas nagu koer oma isale ja palju rahulikum, vanuse tõttu, kui Julia. Hamletile jäi ainukesena truuks Horatio. Romeo ja Julia On kaks noort, Romeo ja Julia, kelle perekonnad on omavahel vaenus ja mõlemad keelavad kahel noorel kokku saada, kui nad avastavad selle, et mõlemad on teinetiesse armunud. Julia on juba lubatud teisele mehele. Romeo tapab end, kuna arvab, et Julia on surnud, kuna vaimulik lubas aidata, sest Romeo ja Julia jõudsid juba abielluda, igastahes, Julia võttis leotist, mis pani ta magama
tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." Pilet nr 5 1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule 2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on
seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.
="Narruse kiitus" - Erasmus Roterdamist =Eestis kilplased, aga palju hiljem -"Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad jutud ja teud" Kõige populaarsem oli Reinuvader Rebane =Tekib allegooriline loomalugude kirjutamine =Loomade all mõeldud inimesi Tekivad roosiromaanid, mis on tundelised =Isiksustatud tunded nt. armastus, häbi jms =Sellest tekkis valm Kuulus autor on F. Villon Pilet 8 F. Villoni elu ja looming; Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus 1. F. Villoni elu ja looming 1431 1465 (?) Prantslane Elust pole palju andmeid =Tõenäoliselt sündis 1431 =Madalast soost, aga sai siiski ülikoolihariduse =Suhtles aktiivselt Pariisi allilmaga, oli mitu korda vangis =Mõisteti kaks korda surma, aga see asendati väljasaatmisega 1465 =Pärast väljasaatmist andmed puuduvad Loomingus on individuaalsus Villon on pilklik, sarkastiline ,,Väike testament" 1456
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavar
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
Kõik kommentaarid