Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Romeo ja Julia (0)

1 Hindamata
Punktid

Romeo ja Julia
Romeo ja Julia võtab aset Itaalias Veronas, kus Montague ja Capuleti perekondade vahel on pidev vaen. Mäng algab mõlema maja teenistujatega, kes tegelevad tänava võitlusega, mis lõpuks juhib peretütarlasi ja linnaametnikke, sealhulgas Prince Escalus. Prints lõpetab konflikti, andes välja dekreedi, mis keelab igasuguse edasise võitluse, mis võib olla väga karistatav.
Vahepeal paneb Rooma , Montague'i mehe noormees oma rahuldustamata armastust naise nimega Rosaline, kes on lubanud jääda oma ülejäänud eluks truuks. Romeo ja tema sõber Benvolo juhtub, et nad kipuvad maha Capuleti teenri Peteris, kes õhtul püüab lugeda kutsutajate nimekirja Capuleti maja maskeeritud poolel. Romeo aitab Peetril lugeda loendit ja otsustab osaleda, sest Rosaline asub seal. Ta kavatseb maski kandma nii, et keegi ei tunne teda Montaguse pärast.
Romeo jõuab kostüümile Capuleti pidu. Ta armastab noort Juliet Capuletti hetkest, mil ta tema näeb. Kuid Julia tütarlaps Tybalt tunnustab Romeo ja tahab teda kohapeal tappa. Lord Capulet sekkub, nõudes, et Tybalt ei häiri pidu, sest see petab printsi. Halb, Romeo vaikselt jõuab Julietse ja tunnistab oma armastust teda. Pärast armastavate sõnade vahetamist suudlevad nad.
Hiljem räägib Juliet Nurse Roomault, et Julia on Capulet, mis häirib löövat noort. Samal ajal on Julia sarnaselt mures, kui ta avastab, et Romeo on Montague. Tollel sellel ööl tõuseb Romeo aia seina Julia aias. Juliet ilmub tema rõdul ja räägib oma eraviisilisi mõtteid valjusti. Ta soovib, et Romeo võiks oma nime ära võtta ja temaga abielluda . Tema ülestunnistuse ärakuulamisel ilmub Romeo ja räägib Juliett, et ta armastab teda. Ta hoiatab teda, et ta on oma armastuses tõsi ja vannub iseenesega, et ta saab. Enne kui nad osalevad, nõustuvad nad, et Julia saadab oma õe Roomaust kohtumiseks järgmisel päeval kell 9.00, kus ta määrab koht, kus nad saavad abielluda.
Õde täidab oma kohustust ja ütleb Juliet, et kohtuda Romeo kabeliga, kus Friar Laurence elab ja töötab. Juliet kohtub Romeo'ga, ja kristlane abiellub neid salaja .
Benvalo ja Mercutio (teine ​​Rooma sõprade seast) ootavad Tybalt saabumist tänavale hiljem. Tybalt nõuab, et teada saada, kus Romeo on, nii et ta suudaks teda duelli vaidlustada, et karistada teda võistlusega peksmise eest. Mercutio on ilmekalt ebamäärane, kuid Romeo juhtub, et see jõuab suulise sparringi keskele . Tybalt vaidlustas teda, kuid Romeo passiivselt vastutab võitlusele, kus Mercuti hüppab ja tõmbab oma mõõga Tybalt. Romeo üritab blokeerida kahte meest, kuid Tybalt lõikab Mercutio ja jookseb, vaid naaseb, kui ta kuuleb , et Mercutio on surnud. Rooma võitleb Tybaltiga ja tema tapab, kui tema armastuse surm on vihane . Siis otsustab ta põgeneda. Kui prints Escalus saabub mõrvaasjas, siis ta viskab Romeo Verona igavesti .
Nurse räägib Juliett kurvastest uudistest, mis juhtus Tybalt'iga ja Romeo'ga. Juliet on südame-purunenud, kuid ta mõistab, et Romeo oleks tapetud , kui ta ei oleks võitnud Tybalt. Ta saadab oma õe, et leida Romeo ja anda talle tema rõngas.
Sellel ööl tungib Romeo sisse Julia tuppa ja nad täidavad oma abielu. Järgmisel hommikul on ta sunnitud lahkuma , kui Julia ema saabub. Romeo sõidab Mantuasse, kus ta ootab, et keegi saadaks uudiseid Julia või tema väljasaatmise kohta.
Kuid Romeo ja Julia ainsa ööl koos lase Lord Capulet otsustada, et Juliet peaks abielluma noormees nimega Pariis, kes on palunud tema kätt. Issand ja daam Capulet räägivad Juliet oma plaanist, kuid ta keeldub oma isa petmist. Kui nii Lady Capulet kui ka õde keelduvad tüdruku eest sekkuma, nõuab ta, et nad jätaks tema poole.
Juliet siis külastab Friar Laurence'i ja koos kavatsevad nad kokku panna Rooma juurde. Rüütel annab Julietle mürgituse, mis paneb teda tundma vähemalt kahe päeva jooksul surnuks , mille aja jooksul jõuab Romeo Capuleti võlvile. Rüütel lubab saata sõna kava Roomault.
Jüriett őhtul joob mőrraja jooki . Järgmisel hommikul, Julia ja Pariisi pulmade päeval leiab tema õde oma voodis "surnud". Kogu maja kaotab enesetapu ja Friar Laurence nõuab tungivalt, et nad paigutaksid nad kiiresti perekonna võlvile.
Kahjuks ei suutnud kangelane John Romeo kohta kiri talle teatada, nii et kui Romeo teenija toob talle Mantuas uudiseid, et Julia on surma saanud, on Romeo südamega purustatud. Ta kiirustab Verona tagasi, kuid esiteks ostab apteegist mürgi ja kirjutab enesetapu kirja, milles kirjeldatakse sündmuste traagilist kulgu. Niipea kui Friar Laurence mõistab, et tema kiri ei teinud seda Rooma kätele kunagi, kiirustatakse ta kapuleti haua juurde, lootes jõuda enne Romeo.
Romeo ja Julia #1 Romeo ja Julia #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Expris Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Romeo ja Julia sisukirjeldus
6
rtf

Romeo ja Julia sisukirjeldus

Esimene vaatus Proloog: sisu kokkuvõte koori esituses. Veronas kaks auväärset majakonda - Capulettid ( Julia perekond) ja Montecchid ( Romeo perekond) on ammustest aegadest vaenujalaal. Vaenu lepitab alles nende armunud laste traagiline hukkumine. I stseen: Capuletti ja Montecchi teenrid õhutavad omavahel vaenu ja mõõgavõitlus lähebki lahti. Selle lõpetab vürst Escaluse ilmumine, kes surma ähvardusel keelab mässu ja vaenu õhutamise ning nõuab perekondade pead enda juurde kõnelusele. Teiste lahkumise järel jäävad lavale Romeo vanemad ja susgulane Benvolio. Ema muretseb Romeo melanhoolia pärast

Kirjandus
Kirjanduse arvestus-10-klass
13
doc

Kirjanduse arvestus (10. klass)

Tappis oma venna. Saatis Hamleti kaks vanat sõpra ta järele nuhkima. Varastas trooni Hamletilt. Plaanis Hamletit tappa. Hamleti põhiprobleemid: 1. Kannatused inimese elus 2. Taani mäda riigikord 3. Inimeste pime ustavus 4. Peale surma on kõik võrdsed 5. Hamlet võtab vastutuse ja võimu vastu Probleemid on aegumatud. Julia ja Ophelia võrdlus Julia oli palju vabam, ta oli ülimalt emotisonaalne, Ophelia aga kuulekas nagu koer oma isale ja palju rahulikum, vanuse tõttu, kui Julia. Hamletile jäi ainukesena truuks Horatio. Romeo ja Julia On kaks noort, Romeo ja Julia, kelle perekonnad on omavahel vaenus ja mõlemad keelavad kahel noorel kokku saada, kui nad avastavad selle, et mõlemad on teinetiesse armunud. Julia on juba lubatud teisele mehele. Romeo tapab end, kuna arvab, et Julia on surnud, kuna vaimulik lubas aidata, sest Romeo ja Julia jõudsid juba abielluda, igastahes, Julia võttis leotist, mis pani ta magama

Kirjandus
Konspekt-10-klass
18
rtf

Konspekt-10. klass

tal on omad vead ja just need vead viivad ta hauda. Tuleb jääda truuks oma naisele. Eeposes on ka maagial oma koht, mis lisab sündmustele vürtsi. Enesekriitika on väga oluline oskus." Pilet nr 5 1. Kirjandus keskaegses linnas, linnaluule 2. "Romeo ja Julia" analüüs Tegevus vältab 5 päeva. Armastusest kirjutati alguses komöödiad, Shakespeare kirjutas esimese tragöödia armastusest. Absoluutne väärtus on sellel. Shakespeare pani meelega noored armastajad(14 Julia, 16 Romeo), sest neile on armastus tingimusteta püha. Montecchi Capuletti Romeo Signoore Capuletti Mercutio Signoora Capuletti Julia Ämm Tybalt Preester Lorenzo - Mõlema perekonna vaimulik, mõlema perekonna pihiisa. Vaen on nii vana, et keegi ei mäleta mispärast vaen oli. Esimene päev algas nimega Verona Päev(Tegevus toimus Veronas). Tybalt on ainuke, kes vaenus kinni on

Kirjandus
10-klassi kirjanduse eksami piletid
15
odt

10. klassi kirjanduse eksami piletid

seisuslikke ja varanduslikke eelarvamusi, norme, keelde. Kui armastajad hoolitsevad komöödiate lüürilise poole eest, siis huumori allikaks on tavaliselt madalamast soost tegelased: teenrid, talupojad. Shakespeare'i varajasse loominguperioodi kuulub ka kaks tragöödiat: "Romeo ja Julia" ja "Julius Caesar". "Romeo ja Julias" ei ole tragöödia nii täielik ja sünge kui järgmise loomeperioodi suurteostes. Romeo ja Julia õnnetu surm vapustab Montecchi ja Capuletti vaenutsevaid perekondi, äratab kaastunde ja viib leppimisele. Seega armastus võidab egoismi. Selles tragöödias on ka rohkem ruumi huumoril. Teine loomigujärk on Shakespeare' loomingu kõrgaeg. Lühikese aja jooksul sündis rida suurteoseid: "Hamlet", "Othello", "Kuningas Lear", "Macbeth", "Antonius ja Kleopatra", "Coriolanus". Pea igaühes neist tõuseb esile tegelaskuju, kes oma üldistusjõult läheneb müüdile.

Kirjandus
Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss
23
odt

Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss

="Narruse kiitus" - Erasmus Roterdamist =Eestis kilplased, aga palju hiljem -"Kilplaste imevärklikud, väga kentsakad jutud ja teud" Kõige populaarsem oli Reinuvader Rebane =Tekib allegooriline loomalugude kirjutamine =Loomade all mõeldud inimesi Tekivad roosiromaanid, mis on tundelised =Isiksustatud tunded nt. armastus, häbi jms =Sellest tekkis valm Kuulus autor on F. Villon Pilet 8 ­ F. Villoni elu ja looming; Julia ja Ophelia võrdlev iseloomustus 1. F. Villoni elu ja looming 1431 ­ 1465 (?) Prantslane Elust pole palju andmeid =Tõenäoliselt sündis 1431 =Madalast soost, aga sai siiski ülikoolihariduse =Suhtles aktiivselt Pariisi allilmaga, oli mitu korda vangis =Mõisteti kaks korda surma, aga see asendati väljasaatmisega 1465 =Pärast väljasaatmist andmed puuduvad Loomingus on individuaalsus Villon on pilklik, sarkastiline ,,Väike testament" 1456

Kirjandus
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus
Maailmakirjanduse konspekt
26
doc

Maailmakirjanduse konspekt

MAAILMAKIRJANDUS 2009/2010 kevad 10. märts Põhja-Itaalias oli levinud uudne lähenemine luulele ­ dolce stil nuevo. On seostatud kahe luuletajaga ­ Guido Guinizelli ja Guido Cavalanti. See oli 13.sajandi lõpul. Uut stiili kandis uus suhtumine. Uus armastuse konseptsioon, mida luuletajad hakkavad väljendama. Alged on "prantsuse trubaduuridel" (12.sajand). Südamedaam oli enamasti kättesaamatu, rüütlid õhkasid tema poole, kuid tihtipeale oli see abielunaine, aadlidaam. Rüütlikultuuri raamides oli armastus üsnagi maine, isegi, kui see oli kättesaamatu. Kuid Itaalias oli teistmoodi. Seda mõjutab antiigist Platoni filosoofia. Platooniline armastus, selle levik kirjanduses, haarab peagi kogu renessansikirjanduse. Platoni puhul jaguneb olemine kaheks ­ maine ja vaimne (jumalik) olemine. Vaimne olemine oli väga tugev, kuni tänapäevani. Platon oli tolle aja kõige olulisem filosoof. Arvati, et seda on võimalik väljendada võimalikult valitud sõnavar

Kirjandus
12-klassi kirjanduse lõpueksami koolieksami piletite põhjalikud vastused
112
doc

12. klassi kirjanduse lõpueksami/koolieksami piletite põhjalikud vastused

Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd

Kirjandus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun