Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused). •On kõige vanem periood, oli aeg kus eestlased olid vabad. •Muinasaeg moodustab ajaliselt valdava osa kogu Eesti ajaloost. Muistne vabadusvõitlus 1208-1227– esimene suur pöördepukt Eesti ajaloos, kaotati muistne vabadus. Toimus erinevate Eesti hõimude ja neid vallutada püüdnud Taani, Saksa, Rootsi ristisõdijate ja Vene vürstiriikide vahel. •Peamine allikas selle kohta- Läti Henriku kroonika. Keskaeg – jõ...
Kunst Mesopotaamias Töö autor: Lauri Luha Kus? (Piirkonna kirjeldus): Mesopotaamia asus kahe jõe- Tigrise ja Eufrati vahelisel maa-alal. Mesopotaamia tähendabki tõlkes kahejõemaad. Skulptuur Mesopotaamlased tegelesid skulptuuriga. Loodi skulptuure valitsejatest, mille tarvis kivi toodi kohale välismaalt. Nende kehad on jäigas poosis, isikupärased jooned ei olnud olulised. Juuksed ja habe nendel kujudel on hoolikalt välja voolitud, need koosnevad ühesuurustest väljavoolitud lokkidest. Silmad tehti suured ja sageli asetati nende süvenditesse teisest värvilisest materjalist silmamunad. Arhitektuur Mesopotaamlased olid imetlusväärsed ehitajad. Linnades olid korralikud tänavad, ehitati templeid ja valitsejate losse. Osati laduda võlve ja kaari. Mesopotaamia suu...
SPARTA Referaat 10. klass SISUKORD SISUKORD..................................................................................... ......................2 SPARTA TEKE............................................................................................. .........3 SPARTA VALITSEMINE................................................................................. .......3 SPARTA ÜHISKOND..................................................................................... .......4 SPARTA KASVATUS..................................................................................... ........4 SPARTA KOGUKONDLIK ELUOLU........................................................................5 SPARTA VALLUTUSED JA PELOPONNESOSE LIIT.................................................5 KASUTATUD ALLIKAD........................................................................................ .6 Sparta teke Sparta riik t...
Esse Vestern Vestern ei ole mitte ainult vanim filmizanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm. 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternite populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul. Vesternite tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850-1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik ning leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad, indiaanlastega, karjade ajamisega kaasnevad tülid ning uusasukate, farmerite ja immigrantide liikumine läände. Sellesse ajavahemikku jäi piisonite ning pärismaalastest põlisasukate peaaegu täielik väljasuretamine. Kuid mõne vesterni tegevus toimub Ameerika koloniaalajastust kuni 20. sajandi keskpaigani välja. Vesterni tegevuskohta geograafiline asend jääb tavaliselt Mississippi jõest läände, Rio Grande jõest põhja n...
KUUBA KRIIS Ksenia Heinsoo Katja Krasulja 12 klass Kuuba kriis ehk Kariibi kriis oli 1962. aasta oktoobris kujunenud vastasseis ühelt poolt Nõukogude Liidu ja Kuuba ning teiselt poolt Ameerika Ühendriikide vahel. USA ja NSV Liidu võitlus mõjuvõimu pärast toimus ka Aafrikas ning Ladina-Ameerikas. Üks teravamaid kriise oli seotud Kariibi meres asuva Kuuba saarega. FIDEL CASTRO 1950. aastatel lõpul toimus Kuubal relvastatud riigipööre Kehtestas saarel kommunistlikku diktatuuri. USA toetas kommunismivastaseid jõude ning lootis nende abiga Castro võimult kõrvaldada. Castro sõlmis Nõukogude Liiduga salajasse kokkuleppe. Selle alusel toodi saareriiki Nõukogude tuumalõhkepeadega varustatud raketid. Seepeale kuulutas USA Kuubale sõjalise blokaadi. Kahe üliriigi vahel puhkenud vastasseis, mida nimetati Kuuba (ehk Kariibi) raketikriisiks, ähvardas l...
Prantsusmaa 17saj. Kuidas oli jaotunud Prantsuse riigi elanikkond? Jagunes III seisuseks: I seisus olid vaimulikud 1% II seisus olid aadlikud 2% III seisus olid talupojad, kaupmehed, käsitöölised, arstid, advokaadid jt. 97% Millised olid talupoegade kohustused? Teotöö Loonusrent Kümnis (maks kirikule 8% saagist Maksud isandale (7% saagist) Maks kuningale (10% saagist) Täiendavad maksud Rendimaks maaomanikule (20%) Seemnevilja varudesse (20%) Talupoegadele jäi järgi ainult 35% kõikidest maksudest Pildid
Sõjaväelised Auastmed Briti Sõjavägi 1) Admiral of the Fleet 2) Commondore Brigadier 3) Field Marshal 4) Marshal of the Royal Air Force 5) Admiral of of the Fleet 6) Group Captain 7) Squadron leader Ameerika Ühendriigid 1) General of the Army 2) General of the Air Forces 3) Brigadier General Nõukogude Liit 1) Nõukogude liidu Marssal 2) Sotnik 3) Desyantnik 4) Polkovnik 5) Kindralpolovnik Eesti Vabariik 1) Brigaadikindral 2) Grupijuht 3) Brigaadikomandör 4) Staabiveebel 5) Armeekindral Saksamaa 1) Obergruppenführer 2) Oberführer Kasutatud Allikad https://et.wikipedia.org/wiki/Armee https://en.wikipedia.org/wiki/Admiral_of_the_fleet https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_Rahvav%C3%A4e_auastmed https://et.wikipedia.org/wiki/Teise_maailmas%C3%B5ja_s%C3%B5jav %C3%A4eliste_auastmete_v%C3%B5rd...
Ajaloo kontrolltöö Vene aja algus 1. Balti erikord Balti kubermangudes eksisteerinud omavalitsussüsteem, mis põhines balti aadli seisuslikel privileegidel. (Eestimaa-, Liivimaa-, Kuramaa-, Peterburi-, Pihkva kubermang) Tunnused: a) asjaajamiskeeleks oli saksa keel b) valitsev usk oli luteri usk c) rüütelkondade suur võimutsemine d) restitutsioon e. riigi mõisate tagastamine eraomanikele e) kuni 1797.a. puudus nekrutikohustus f) tollipiiri olemasolu g) koostati aadlimatriklid e. põlisaadlike nimekirjad Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda seast anda Vene väeteenistusse teatud arv mehi ehk nekruteid Balti provintsiaalseadustik- Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu 1845. a. avaldati (aadlike,linnakodanike, vaimulike seaduslike õiguste ning eesõiguste kogu) Miks lubati? Põhjasõda oli võidetud nin...
II Maailmasõda Euroopa 1938-39 Sõjakolde kujunemine maailmas sai alguse pärast seda, kui Hitler võimule tuli ja Versailles’ süsteemi likvideerima sai (tema nr1 prioriteet). Hitleri üheks eesmärgiks oli ka sakslaste ühendamine ühte riiki ja 30ndate aastate keskpaiku oli Saksamaa teinud katset Austria ühendamisega, aga Itaalia oli selle vastu. Austria ühendamine Saksamaaga jäi ära. 1937. aastal uus plaan Austria ühendamiseks Saksamaaga (selle plaani koondnimetus OTTO) Seda plaani hakati ellu viima 1938 aasta veebruaris. Kutsuti Austria kantsler ehk valitsuse juht Schuschnigg Saksamaale ja Hitler tegi ettepaneku, et kõik Austria natsid tuleks vangist vabastada, Austria natside liider tuleks määrata siseministriks ning Austria peaks andma oma armee Saksamaa alluvusse. See kõik tähedas pmslt seda, et Austria kaotab oma iseseisvuse. Juht lükkas aga need pakkumised tagasi, a...
Ameerika Ühendriikide presidendid 1. George Washington, ametis 1789-1797, parteitu (vabamüürlane, Kontinentaalarmee ülemjuhataja) 2.John Adams, ametis 1797-1801, fõderalist (varem asepresident, üks Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, esimene USA president, kes elas Valges majas, peetakse USA laevastiku loojaks) 3.Thomas Jefferson, ametis 1801-1809, demokraat-vabariiklane (varem asepresident,üks olulisimaid Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni koostajaid, asutas Vabariikliku Partei, pooldas sõnavabadust ja vähemuse arvamuse austamist) 4.James Madison, ametis 1809-1817, demokraat-vabariiklane (üks USA Iseseisvusdeklaratsiooni koostajatest, USA riigisekretär aastatel 1801-1809, valiti aastal 1785 Ameerika Filosoofiaseltsi liikmeks) 5.James Monroe, ametis 1817-1825, demokraat-vabariiklane (riigisekretär, 1775. aastast vabamüürlane, kehtestas Monroe doktriini mis keelas võõrvõimude sekkumis...
Kordamisküsimused 3. kursuse 2. kontrolltööks (11. klass) 1. Autoritaarsete ja totalitaarsete riikide tunnusjooned. Oskad välja tuua, mille poolest on totalitaarsed riigid autoritaarsetest riikidest karmimad. Lisaks näited konkreetsetest riikidest (näit. NSVL või Saksamaa). Autoritaarne riik Totalitaarne riik Võim on koondatud ühele isikule Võim koondatud ühele juhile ja või väiksele rühmale. tema sõltlastele. Erakondade tegevus on piiratud Kontrollitakse inimeste elu. või puudub. Valitseb hirmuvalitsus Rahval puudub võimalus oma (inimõiguseid rikutakse; juhtude otsuseid mõjutada. kõrgemaiks saaduseks on Konservatiivsed väärtused, diktaatori suva). vägivalda ei propageerita. Jäik diktaktuur Pehmem diktaktuur. Hitler, S...
Leiutati tselluloid, millest hakati valmistama filmilinti, kamme, kraesid ja valehambaid. Pandi algus geneetikale. Aatomi ehituse selgitamine oli peadpööritav hüpe teaduse arengus. Hakati jagama Nobeli preemiaid. Spordi populaarsuse tõus. Silmatorkavad muutused moes. Maailma globaliseerus: tööstus muutus järjest rahvusvahelisemaks. 3. Maailma suurriikide ajalugu 20. sajandi alguses- iseloomulikud jooned, eesmärgi, probleemid jne. Saksamaa soovis uusi kolooniaid haarata, mis tähendas konkurentsi võimu pärast maailmas Inglimaaga. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. Prantsusmaa soovis vähendada Saksamaa mõjuvõimu. Venemaa peamine vaenlane oli Türgi. Jaapan oli huvitatud Saksamaa koloniaalvalduste ülevõtmisest Aasias
Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas? 16. sajandi keskpaik oli Liivimaa jaoks rahutu aeg. Riigisisesed probleemid tõmbasid oma nõrkusega ligi tugenevaid naaberriike, kes leidsid antud poliitilist olukorda ideaalseks oma võimu kasvatamiseks. Liivlased ei kujutanudki ette neid ümbritsevat ohtu, sest palju aastaid elasid nemad rahus tänu rahulepingutele, kuid see ei saanud olla igavene. Kerkis esile küsimus kellele kuulub ülemvõim Läänemerel? Tartu maksu nõudev Venemaa jõudis lõpuks otsusele alustada Liivimaa vallutamisega, sest see tooks nendele rohkem kasu. 1558. aastal Eestit rünnanud venelased olevat käitunud viisakalt ja distsiplineeritult, lootes kohalikke elanikke enda poole võita. Pärast esimeste linnade vallutamist olid Vene väed riistanud peaaegu kogu Liivimaad. Lugedes õpikut jäi minule arusaamatuks läänerahvaste rumalus. Kuidas ei suut...
Võidurelvastumine Tuumarelv I USA 1945 NSVL 1949 Suurbritannia 1952 Prantsusmaa 1960 Hiina 1964 India 1974 Pakistan 1998 Põhja-Korea, Iisrael Tuumarelv II Strateegiline relvastus relvad, mis tagavad kasutamisel vastase hävitamise Relvasüsteem, koosneb kandurist (lennuk, rakett) ja tuumalõhkepeast Relvastuse piiramine 1963 keelati tuumakatsed maa peal, vees ja õhus 1972 kokkulepe raketitõrjesüsteemide osas SRP-1 2400 kandurit viieks aastaks 1979 SRP-2 2250 kandurit Ei ratifitseeritud Uus pinge kasv 1979 NSVL väed Afganistani 1979 NATO otsus paigutada Lääne- Euroopasse keskmaaraketid 1981 Reagani ametisseastumine 1983 USA tähesõdade programm Euro-rakettide paigaldamine Konfliktid Angolas, Somaalias, Kambodzas, Nicaraguas
Vana hea Rootsi aeg Rootsi aeg oli eestis aastatel 1561-1721. Esimesena läks Rootsi võimu alla Tallinn ja selle ümbrus, 1561. aasta juunis. Samal ajal käis Liivi sõda Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Umbes 1570. aastal läks ka Hiiuma Rootsi koosseisu ning 1583. aastal, kui sõlmiti Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, läks Rootsi võimu alla Põhja- Eesti. 1583. aastal lõppes ka Liivi sõda ning Põhja- Eestit hakati kutsuma eestimaaks ja Lõuna- Eestit koos Saaremaaga kutsuti Liivimaaks. Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola- Leedu 1629. aastal vahel läks kogu mandri Eesti ja Põhja- Läti Rootsi võimu alla, 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahuga Rootsi ja Taani vahel läks ka Saaremaa Rootsile. Rootsi ajal teostas keskvõimu Eestis Rootsi kuningas ning kohalikku võimu teostasid Baltisakslastest aadlikud. Eesti ala jagunes Rootsi ajal kaheks kubermanguks: Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eestimaa...
Kreeka kultuurireisid Mart Raukase juhatusel 2016 Nädalane kultuurireis. Käime kohtades, kus klassikalise Kreeka vaimu puudutus on eriti selgelt tajutav. Mart Raukase suurepärane jutustamise anne ning tema põhjalikud teadmised Kreeka ajaloost toovad silme ette inimkonna hiilgava perioodi, mil pandi alus Euroopa kultuurile. Õhtused ühisvestlused võimaldavad päeval nähtut paremini mõtestada ning otsida vastuseid kaasaja põletavatele probleemidele. Lendame Kreekasse ja tagasi Aegian Airlinesi mugava otselennuga. Kreekas liigume ringi rendiautodega. Põhjalikum info 5112536
NATO – North Atlantic Treaty Organisation e. Põhja Atlandi Lepingu Organisatsioon - Lääne riikide üheks tähtsamakas sõjaliseks ning poliitiliseks liiduks, mis sai asustatud 4.aprill 1949.a. 1955 moodustas NSV koos Ida- Euroopa liitlastega Varssavi Lepingu Organisatsiooni, mis tegutses 1991. aastani. Loomise aluseks sai Põhja – Atlandi pakt, alustajaliikmeid oli 12: USA, Kanada, Suurbritannia, Portugal, Itaalia, Belgia, Holland, Luksemburg, Norra, Taani, Island, Prantsusmaa, kus viimane lahkus 1960.aastal, aga tegutses edasi poliitilises organisatsioonis. NATO-ga liitusid mingi aeg veel Kreeka, Türgi ning Saksamaa Liitvabariik. 1999. Aastal liitusid organisatsiooniga sotsialismimaad – Tšehhi Vabariik, Ungari, Poola. Hiljem, aastal 2004. Liitusid veel Läti ja Leed, sealhulgas Eesti ning veel mitmed riigid. Nagu öeldakse: ,,üks kõigi vastu, kõik ühe vastu’’ – nii kehtib ka NATO leping. Kui rünnatakse ühte neist riiki, võetakse seda ...
ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulev...
Ajalugu Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükeene periood u. 2000 – 1100 eKr Jaguneb: minoiliseks (2000-1500) ja Mükeene perioodiks (1500-1100) - Maa jagatud kuningriikideks, tähtsaim keskus Knossos. - kuningas Kreetal nii maine- kui usujuht, Mükeenes ka sõjapealik. - labrüss – kaksikkirves - labürint – kaksikkirve maja Minos – müütiline Knossose kuningas Zeus - P
Baltisakslastel oli võimalus omandad kõrgharidust Tartu ülikoolis kuni 18. sajandi alguseni. Hiljem, 1802. aastal, see küll taasavati. Haridus ei olnud talupojale niivõrd kättesaadav kui ta oli baltisakslasele, sest see eeldas, et sul oli raha. Haridust seostati 18. sajandil peamiselt usuga. Luteri usu suundumus, pietism, tõi Eestisse kaasa hernhuutluse. Tänu vennastekoguduse tegutsemisele oskas üha rohkem ja rohkem talupoegi lugeda ja kirjutada. Tõsi, eestlaste ajalugu ei ole olnud kõige helgem ega parem, kuid sellest hoolimata oleme me püsinud jalgadel. Ajad olid rasked, kuid aja möödudes muutus meie olukord paremaks ja paremaks. Suurimad muutused toimusidki 18. sajandil Vene aja saabudes. Kõik muutused ei olnud just kõige paremad, pärisorjuse taastamine näiteks, kuid fakt, et 18. sajand oli valgustussajand, peab igati paika.
Plebeid:Rooma lihtrahvas; peamiselt väiketalupojad ja käsitöölised ning hilisemate juurdetulijate järeltulijad. Plebeid olid sõjaväekohuslased ning neil oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Maata ja vaesunud roomlastest kodanikud – proletaarid olid sõjaväeteenistusest vabastatud ja nende kodanikuõigused olid seetõttu piiratud.Orjad: sõjavangid, vaesunud lihtkogukondlased või orjaturgudelt ostetud võõramaalased.foorum – Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen – rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun – madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul nobiliteet – uus ülemkiht, mis koosnes rikkamatest plebeidest ning patriitsidest termid – Vana-Rooma avalikud kümblusasutused, kus olid kõrvuti rikkad vaestega amfiteater – suur ringikujuline hoone, kus korraldati gladiaatorite võitlusi provintsid – Itaaliast väljaspool asuvad roomlaste vallutatud alad patriitsid – Rooma põliselanikud, enamasti jõukad suurmaaoman...
VANA-KREEKA Kaisa-Maarja Eessalu 6.C klass ZEUZ • Jupiter - peajumal, taeva ja tuulte valitseja. Kujutatud sageli piksenoolte, egiidi ja tammepärjaga varases keskeas mehena. Sümboliteks olid tamm, mille lehtede kohinast oraakel luges välja Zeusi mõtteid, ja kotkas. HERA • Juno - Zeusi abikaasa, abielunaiste kaitsja. Olevat olnud noor ja kaunis, kuid mitte veetlev. Oli ka alati tohutult armukade, kuna Zeus polnud just truuduse võrdkuju. Kujutatud on enamasti diadeemiga peas. Sümboliteks olid lehm ja paabulind ATHENA • Pallas Athena ehk Athena Parthenos lad. Minerva - tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja, Zeusi peast sündinud tütar. Teda kujutati alati täies varustuses kiivri ja odaga. Mõnikord hoidis ta käes ka võidujumalanna Niket. Oli Ateena linna kaitsja ja talle oli pühendatud ka ...
Aristoteles Kreeka filosoof Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras, aastal 384eKr. Aristotelese isa oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. Aristotelesest sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja. Aristoteles läks 18-aastaselt Ateenasse. Juba siis oli ta huvitatud loodusteadustest . Platoni õpilasena elas ta Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaaste seas silma. Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoniga ja paljude tema õpilastega. Aastal 347.ekr Platon suri. Siis läks ta Väike- Aasiasse. Ta läks Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Seal Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythsega. Aristotelest kutsiti Aleksander-Suure õpetajaks. Umbes 335 eKr läks Aleksander Aasia- sõjaretkele. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofia...
Eestlastest vastaspooled 1944. aasta lahingutes 1944. aasta tõi taas sõja Eesti piiridele ja Eesti pinnale. Alati on kõigel mingi põhjus, seega on ka sõdade põhjuseid palju. Tööpuudus, viletsus, kuritegevus ja ka frustratsioonid. Kindlasti suureks põhjuseks on n-ö maanälg ehk võitlus maa pärast, mis tekitab konflikte kodusõjalaadseid ja riikidevahelisi. Vesi, see on ka lugematute konfliktide allikas, sest kui veehulk planeedil jääbki näiliselt samaks, nagu see hetkel on, siis sageli tekittab priiskavate kasutusviiside ja globaalsete ressursside suhe tänapäeval varustamisprobleeme, muudab ökoloogilist tasakaalu ja mõjutab riikidevahelisi suhteid. Kui juba vesi on probleemiks, siis on ka toorained, sinna alla käib nafta, maagaas, kaevandustest saadud saladused(teemandid, kuld, volfram jms), seda kõike sellepärast, et väärtuse määrab turg, kuid ilmajäämine annaks hoobi maa majandusele või võtaks mingilt riigilt sõjaliste üle...
Sõjad, nende puhkemise põhjused Igas ajalooõpikus, millest me õpime on põhiteemaks sõjad. Meil on olnud Liivisõda, Põhja sõda, Esimene maailmasõda, Teine maailmasõda ja neid sõdasid on veel. Meie ümber on alati sõdade jutt ja alati on konfliktid mõne riigiga, mis võib taas tekitada sõja puhkemise. Kuid mis on sõdade puhkemise põhjusteks? Sõdade üle ei ole keegi kunagi õnnelik, sest need nõuavad palju mõlemapoolsetest sõdijatest ohvreid. Sellega kaasneb, et paljud kaotavad oma lähedasi, venna, onu või isegi isa. Põhjuseid on palju – demograafia kui sõja relv on siis, kui demograafilise ’’lõõgastumise’’ funktsioon, siis üleasutus on sõda tekitav tegur. Nimelt tunne, et elanike arv on võrdeline võimsusega, on siiani väga levinud arvamus. Riigi võimsust nähakse tihtipeale selle rahvastiku suurusega seotud. Sellest tuleb hirm, mille omakorda tekitab elanime arvu kiire juurdekasv ja sellega emigratsiooni hakatakse tajum...
Lähiajalugu 1. osa gümnaasiumile I. Maailm 20. sajandi algul: 1. Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised; 2. Rahvusvahelised suhted; 3. Soome ja Baltimaad Vene impeeriumi koosseisus; 4. Kultuur ja elu-olu II. Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed: 5. Esimese maailmasõja põhjused ja puhkemine; 6. Esimene sõja-aasta 1914; 7. Sõjategevus 1915–1917; 8. Venemaa kokkuvarisemine; 9. Sõja lõpp läänes. Versailles’ rahuleping; 10. Kodusõda venemaal. Soome ja Balti riikide iseseisvumine. III. Maailm kahe sõja vahel: 11. Maailm esimese maailmasõja järel; 12. Demokraatlikud riigid; 13. Diktatuurid Lääne-Euroopas: Itaalia ja Saksamaa; 14. Kommunistlik diktatuur Venemaal; 15. Läänemeremaad; 16. Aasia, Aafrika, Ladina-Ameerika ja Okeaania; 17. Elu-olu ja kultuur. IV. Teine maailmasõda: 18. Sammhaaval uue sõjani; 19. Teise maailmasõja algus 1939–1941; 20. Balti riikide okupeerimine 1939–1940. Soome Talvesõda; 21. Sõjasündmused 1941–1943; 2...
Tartu rahu 1919 aastal 31.augustil saatis Nõukogude valitsus raadio teel Eesti valitsusele ametliku ettepaneku asuda läbirääkimistesse, mille sihiks oleks Eesti riigipiiri ja Vene ning Eesti väede vahel asuva neutraalse tsoonipiiri ja samuti teiste detailsete küsimuste kindlaks määramine Eesti riigi sõltumatuse tunnustamise alusel. Sellele rahupakkumisele oli alla kirjutanud Nõukogude Vene välisasjade komisaar Tsitseil. Eestis mõjus see uudis pommiplahvatusena kuid pärast hetkelist erutust saatis välisminister vastunoodi konkreetse ettepanekuga. Kongressi 417 saadikust vaid 33 inimest ei pooldanud kommuniste. Eesti Nõukogude Vene rahukõnelused algasid pärast väikeest viivitust 17.septembril. 18.septembril kirjutati protokollidele alla ja sõideti laiali kinnitades et rahuläbirääkimised peatselt jätkuvad. Edasi arenesid sündmused peadpööritava kiirusega. 10.oktoobril alustas valgete loodearmee viimas...
Vjatšeslav Molotov Vjatšeslav Mihhailovitš Molotov sündis Vjatka kubermangus, Venemaa keisririigis 1890. aastal. Ta oli Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor. Ta oli ka üks paktile allakirjutajaid. Vjatšeslav Molotov liitus 1906. aastal VSDT(b)P-ga, 1910. aastal lõpetas Kaasani reaalkooli, aastail 1911–1916. õppis Peterburi Polütehnilises Instituudis. Vjatšeslav Molotov oli aastail 1920–1921 Ukraina K(b)P Keskkomitee sekretär, 1921–1930 VK(b)P/ÜK(b)P Keskkomitee sekretär ja aastail 1928–1929 ka ÜK(b)P Moskva linnakomitee I sekretär. 1939. aasta suvel asusid Nõukogude Liidu ja Saksamaa juhid välja töötlema mittekallaletungilepingut. Põhi eesmärk oli parandada suhteid Saksamaaga. Moskvasse saabus Saksa välisminister Ribbentrop ning algasid läbirääkimised Nõukogude Liidu välisasjade komissari Molotoviga. Molotov oli Nõukogude Liidu väisasjade rahvakomissar. Ta tegeles mittekallaletungi lepinguga Teise maailmasõja eel. 23. augus...
NSV Liidu ja idabloki lagunemine Mihhail Gorbatšov (1931) • 1985–1991 NLKP KK peasekretär, 1988–1990 NSVL Ülemnõukogu esimees ja Nõukogude Liidu president. • Algatas glasnosti ja perestroika; • Algatas USAga tuumarelvastuse hävitamise lepingu sõlmimise; • Lõpetas külma sõja; • Lõpetas kommunistliku partei ülevõimu NLs; • Aitas kaasa NL lagunemisele. Mihhail Gorbatšovi tõus NSV Liidu etteotsa • 1985. a. Gorbatšov võimule; Eesmärk: käsumajanduse ja impeeriumi päästmine; Pingete leevendamine välispoliitikas ja võidurelvastuse pidurdamine. Muudatuste algus NSV Liidus • Perestroika ehk uutmine oli Gorbatšovi poolt juunis 1987 välja kuulutatud majandusreformide programm Nõukogude Liidus (ka Gorbatšovi valitsemise periood). Perestroikale oli omane: – senisest suurem liberaalsus ning vabadus; – eraettevõtluse teatav tekitamine ja kaasamine; – hakkas ilmuma ka uusi trükiväljaan...
Mõned tähtsad sõjad Eesti ajaloos Sõjad on läbi aegade mõjutanud inimesi ja ühiskonna arengut. Tänu sõdadele on muutunud halvad seadused ja inimesed on saanud oma tahet peale suruda, kuid samas on sõjad toonud kaasa ka palju halba, vahel ka head. Aastatel 1208-1227 toimus Muistne Vabadusvõitlus. Muistne vabadusvõitlus algas eestlastele 1208. aastal, kuisakslased koos abivägedega tungisid Ugandisse. Samal ajal toimus Euroopas ristiusustamine ning see toodi ettekäändeks Eestisse tungimiseks. Eestlaste motiveeritus pidi olema väga hea võitlemiseks, sest võideldi ju oma kodumaa ning vabaduse eest, kuid siiski jäeti alla saksa vägedele, Muistne vabadusvõitlus lõppes eestlaste jaoks allajäämisega, aga vaatamata sellele tõi see kaasa eestlaste ühtsust, paremat varustust ja riigiarengut. Riik hakkas edenema, tekkisid juba kindlad sõjastrateegiad ja see aitas ka Ümera lahingus 1210. aastal, kus eestlased tänu oma st...
JUUGENDSTIILIS HOONED TARTUS SIIM OLIVER OJA JUUGENDSTIIL · Algperiood: 1893-1895, esimesed hooned püstitati Londonis, Pariisis Ja Brüsselis · 1895-1900, juugendi kiire levik Euroopa ja Põhja-Ameerika linnadesse · 1900-1914, juugend oli laialt tuntud, viljeldud ja arutletud nähtus (Juugend oli muutunud massimoeks) · Jagatud kaheks suunaks · Dekoratiivne juugend ja konstruktiivne ehk geomeetriline juugend. Seda kasutati Belgias, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides ja tinglikult Hispaanias · Konstruktiivse juugendi esindajad tegutsesid Inglismaal, Sotimaal, Austrias ja Saksamaal · Kasutatud pole tööstuslikult toodetud materjale · Majal on dekoratiivsed reljeefid · · · ·
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
Ajalugu Suurriigid XIX sajandil Viktoriaanlik Inglismaa Kuninganna Victoria *Valitses 1837 – 1901 *Viktoriaalsus – siivsus, väärikus Tööstusrevolutsioon 19. saj *Napoleoni sõjad 18. saj > 1. kolooniaid juurde, impeeriumi teke 2. vajadus relvade ja tekstiili järele Inglismaal edenevad kaevandused ja kaluritööstused *1816. a. leiutati „Buffing Billy“ söe vedamiseks, algab raudtee-ehitus Vabrikute rajamine *1830 – trei-, frees- ja höövelpingid *Tööpäeva pikkus 16-18 tundi *Massiline lapstööjõu kasutamine *Protestiks masinate purustamise liikumine *1847 – 10-tunnise tööpäeva seadus Poliitilised parteid *Inglismaal tegutseb Parlament 13. sajandist *Kahekojaline parlament: lordidekoda ja alamkoda *Majoritaarne valimissüsteem *Toorid > konservatiivid, >...
Kontrolltöö Liivi sõda 1558 – 1583 Tallinna piiramised 1570, 1577 Altmargi vaherahu 1629 Brömesbro rahu 1645 Tartu Ülikool 1632 Reduktsioon 1680 Forseeliuse seminar 1684 1686 NG Ivan Julm – Algatas liivisõja hertsog Magnus Pontos de la Gordie – Rootsi väejuht Stefan Batory – 1576. aastal Poola kuningas, kes alustas 1578.a. pealetungi venelaste vastu Balthsar Russow - Kroonik Johan Skytte – Tartu Ülikooli asutaja Bengt Gottfried Forselius Uus ordumeister/Asutati Piiskopimõisa seminar, kus hakati ette valmistama eesti koolmeistreid ja köstreid Jgnatsi Jaak Forseliuse õpilane Pakri Hanso Jüri Forseliuse õpilane Adrian ja Andreas Virginius Tõlkisid uue testamendi eesti keelde Sisemigratsioon- siseränne Suur näljahäda(1696-1697) Kubermang- haldusüksus( 2 tk) Kindralkuberner- Eestimaa ja Liivimaaa kubermangu kõrgeimaks valitsusametnikuks oli monarhi määratud ning talle vahetult alluv kindralku...
Keskaeg 7. MUHAMED JA KALIFAAT Araablaste ühiskond ja usk: Araablaste usk oli polüteistlik. Peamiselt loodusjõude kehastatavatele jumalatele püstitati kujusid. Austati loodusobjekte: must meteoriit – asub Mekas, Kaaba templis – selle juurde tehti iga-aastaseid palverännakuid. Judaismi ja kristluse mõjul tõusis araabia jumalate seast esile Allah. Muhamed ja tema kuulutus: VII sajandi algul hakkas Meka kaupmees Muhamed araablastelt nõudma Allahi austamist ainujumalana -> („islam“ – allumine, „muslim“ – see, kes allub). Muhamed sündis Mekas, jäi varakult orvuks, kasvas onuga üles ning abiellus rikka kaupmehelesega. Meka lähedal Hira mäe koopas olla Allah end talle ilmutanud ja käskinud oma sõnumit edestada. Koraan – islami püha raamat Hakkas juudi usku ja kristlust pidama väärõpetuseks -> vihastas välja mekalased (eriti ülemkihi) -> 622. põgeneb Jathribi ehk Mediinasse -> Muhamedi lahkumist loeva...
LIIVI SÕDA Algus: 16. sajandi keskel oli Liivimaa jagunenud viieks väikeriigiks: Saksa Ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkond. Sõja vallandas Moska suurvürstiriik, kasutades ära Liivimaa sõjalist nõrkust. Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ja rüüstasid Lõuna-Eesti külasid. Sama aasta mais vallutati Narva, juulis aga Tartu. Vana Liivimaa langeb: August 1559 annab Saksa Orduriik end Poola kaitse alla. Saare-Lääne piiskop müüb oma valdused Taanile ning pageb ise Saksamaale. Sõtta on kaasatud ka Poola ja Taani. 1560 aasta sügisel puhkes Harju- ja Läänemaal talurahva ülestõus. Kuna sõjategevus jätkus, taotlesid Tallinn ja Harju-Viru orduvasallid Rootsi abi. Juunis 1561 andsid Harju-Viru vasallid ja Järvamaa aadel ning Tallinna linn Rootsi kuningale ustavusvande. 28.november...
Rahvuslik ärkamisaeg ja venestus (Johann Köler- aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. 1871- loodi Tartus Peakomitee) Rahvusliku liikumise eeldused ja sihid Eesti rahvuse väljakujunemise eeldused: o Eesti ala majanduslik arenemine o Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke o Koolihariduse levik o Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid: o Emakeelse rahvahariduse edendamine o Rahva kultuuriharrastuste toetamine o Üldise silmaringi laiendamine o Kutseoskuste omandamise soodustamine Enne ja pärast venestust o Laulu- ja mänguseltsid o Laulupidu o Ajalehed „Postimees“ ja „Sakala“ o Vallavalitsused tugevaks o Aleksandrikooli plaan o Vastuseis p...
Teema: Antropogenees ja muinasaeg Mõisted, mida peaksite valdama: antopogenees, australopiteekus, homo habilis, homo erectus, homo sapiens; paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum; Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, venekirves- e. nöörkeraamika kultuur, pronksiaeg, rauaaeg; kivikirstkalme, laevkalme, tarandkalme, kääbas; lohukivi; hajaküla, sumbküla, ridaküla; keraamika, metallurgia, tekstiil; alepõllundus, 2-väljasüsteem, 3-väljasüsteem; maakond, kihelkond, vanem; irdmuistis, kinnismuistis; mägilinnus, neemiklinnus, ringvall-linnus, Kalevipoja sängi tüüpi linnus. Olulisemad teemad: 1. Inimese arengu etapid (arengujärgu nimetus (n. australopiteekus), kujunemise aeg (n. 3,2 mln aastat tagasi), liigi nimetuse tõlge (n. lõunaahvlane), mõni iseloomulik joon (n. oskus käia kahel jalal, oskus haarata asju käega)). 2. Eesti ala vabanemine jääst (aeg, kliima, taimestik, loomastik). 3. Kiviaja kultuurid (KK, KKK...
Lev Trotski Maksim Šušarov Lev Davidovitš Trotski • Lev Davidovitš Trotski sünnipärane nimi Lev Davidovitš Bronštein oli juudi päritolu Vene bolševistlik revolutsionäär ja marksismi teoreetik. Pseudonüümi "Trotski" võttis ta endale 1902. aastal, ajal kui ta kasutas reisimiseks leitud või varastatud passi Trotski nimele. Sissejuhatus • Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu algusaegadel oli Trotski mõjukas poliitik. Ta oli välisasjade rahvakomissar, sõjaasjade rahvakomissar, Punaarmee rajaja. Pärast Lenini surma (1924) alanud võimuvõitluses tõrjus Stalin Trotski partei juhtkonnast välja. Trotski pagendati Nõukogude Liidust ning hiljem tapeti Nõukogude julgeolekuorganite agendi poolt Mehhikos, kus ta organiseeris poliitilist võitlust Stalini vastu, kuid kommunistliku riigikorralduse poolt, soovides ise juhtida NSV Liitu ja kommunistlikku liikumist. Maailma vaa...
Madisepäeva lahing Maksim Šušarov Madisepäeva lahing ► Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21. septembril 1217. aastal Sakalas, oletatavasti praeguse Vanamõisa küla territooriumil toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse vabadusvõitluse lahing. Mõõgavendade ordu, Riia piiskopi, Lauenburgi krahv Alberti, latgalite ja liivlaste sõjavägi purustas seal kuuest Muinas- Eesti maakonnast kogutud väe. Tegemist oli eestlaste vastu peetud ristisõja suurima välilahinguga. Sõjaline olukord 1217. aastal ► Pärast Turaida vaherahu lõppemist taasalanud sõjategevuse tulemusena olid Riias baseeruvad Mõõgavendade ordu ja piiskop Albert neid toetavate latgalite ja liivlaste abil 1217. aastaks oma võimu tunnistama sundinud Ugandi, Sakala, Järvamaa ja Soontagana vanemad. Vallutustest häiritud Novgorodi ja Pihkva vürstid, kes pidasid Ugandit oma mõjusfääri kuul...
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega, kadusid varasemad teravad vastuolud ning tekkis EV-le lojaalne väikeomanike kiht. Majanduselu. Pärast vabadussõja lõppu algas ülikiire majandustõus. Kiire tööstuse areng. Sajad uued tehased ja tööliste arv kolmekordistus. Majanduskasvus oli oma osa ka Venemaal: vene tellimused elustasid metalli ja paberitööstuse. Vene transiit soodustas kaubanduse arengut, mi...
1. Millal iseseisvus Eesti 24. veebruar 1918 2. Iseloomusta Eesti Vabariigiaegset kultuuri- jamajanduselu. Too mõlema valdkonna kohta 4 näidet. Kultuur: Kultuurkapital, rahvamajad, Kirjanike ja Õpetajate Leht, 6. klassi hariduskohustus, suvitamine, tõstmine ja maadlemine, lugemishuvi, kultuuriautonoomiaseadus. Majandus: Maareform, esikohale põllumajandus, rahareform, Vene turult orienteeruti umber Euroopa turule 3. Kuidas arenes ning mis muutus hariduselus? Mindi üle emakeelsele õppele, lihtsustati koolisüsteemi, uued õppekavad, uued õpikud, rahvusmeelse õpetajaskonna kujunemine, kutsekoolide teke, kuueklassiline koolikohustus 4. Iseloomusta EV esimest põhiseadust Sätestati laialdased kodanikuõigused (täielik võrdus seaduse ees, isiku- ja korteripuutumatus, usu- ja sõnavabadus). Kõrgeim võim rahvas – valimised. Seadusandlik võim Riigikogu, täidesaatev võim Vabariigi Valitsus, mida juhtis riigivanem 5. Miks puhk...
1. Hügieenisidemed- Väike USA firma külasta 1914. Aastal paberitootmisettevõtet ning leidsid materjali mis imendub viis korda paremini kui puuvill. Nad võtsid materjali tagasi USA’sse ja kaubamärgistasid selle. Kui 1917 USA sõtta läks nad hakkasid tootma vatti kirurgilistel eesmärkidel. Kuid lahinguväljal olevad medõed kasutasid seda kui hügieenitarbena. 1918 aastal ei olnud vati nõudlus nii suur armee ja medõdede jaoks ning nad lõid uue turu. 1920 aastal müüdi esimesi hügieenisidemeid nimega puuvillane tekstuur. 2. Salvrätikud karpides- Hügieenisidemeid polnud lihtne turundada, osaliselt ka sellepärast, et naised jälestasid nende ostmist. Seetõttu käidi peale, et poed oleksid nõus hügieenisidemeid klientidele müüma nii, et raha jäetakse karpi ning klient saaks lahkuda oma soovitud tootega. Nende müük küll paranes, kuid Kimberly arust mitte piisavalt ki...
lõppes rekonkista. Rekonkista ajal tugevnes oluliselt katoliku vaimulikkonna ja kuninga võim. Poliitiliselt sai domineerivaks Kastiilia, tegelikus võitluses oli tähtis osa vaimulikel rüütliordudel ja väikeaadlikel. Rekonkista mõjutas tugevasti Pürenee poolsaare rahvaste ühiskonnakorraldust, vaimulaadi ja kultuuri. Kohustuslik kirjandus (lugeda läbi kokku kolm raamatut): Robert Bartlett, Euroopa sünd, Tallinn 2001 või Christopher Tyerman, Jumala sõda: ristisõdade uus ajalugu, Tallinn 2010. George Duby, Guillaume le Maréchal ehk Maailma parim rüütel, Tallinn 1997, 22007 Emmanuel Le Roy Ladurie, Montaillou, prantsuse küla 1294-1324, Tallinn 1996 Õppekirjandus: 1. Aron Gurevits, Keskaja inimese maailmapilt, Tallinn 1992. 2. Hans Hattenhauer, Euroopa õigusajalugu, Tallinn 2007. 3. Hermann Kinder, Werner Hilgemann, Maailma ajalugu esiajast tänapäevani (Maailma ajaloo atlas), Tallinn 2001. 4. Jacques Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2001. 5
Keskaja Euroopa: vaimulik ja ilmalik Kogu keskaja ühiskonda eristati erineval moel. Keskaja ühiskond koosnes algusel kolmest kategooriast: preestrid, sõjamehed ja talupojad. Need täiendasid üksteist ja ei eksisteerinud ühekaupa. Laoni piiskop Adalbero eristas kristliku ühiskonnas kolm komponenti: need, kes palvetavad, need, kes sõdivad, kaitsvad kirikut, rahvast ja iseenda ning lõpuks need, kes töötavad. Need komponendid moodustasid ühiskonna keha, mille osasid ei saa lahutada. See vaimulike seast pärit, kolmekomponendiga skeem näitab täpselt sotsiaalset maastiku pärast aastat 1000. Selle skeemi tulek lihtsustas kategooriate eristumist varakeskaja Euroopas, kus vähemus juhib ja mass allub. Selle eesmärk oli hoida töölisi ja tootjaid ülejäänud kahe klassi alluvuses, mis oli ühiskondliku harmoonia sümbol. Hiliskeskaja Prantsusmaal muutus see skeem kolmeks seisuseks: vaimulikkond, aadlikud ja kolmas sei...
Karakumi kõrbes kirjutas Lennart Meri oma esimese raamatu, mille lugejad soojalt vastu võtsid. Juba üliõpilaspõlves oli Meri sunnitud ennast elatama kirjatööst, kuid alles esimese raamatu kaudu leidis Lennart Meri oma kutsumuse. Veerand sajandi vältel käis ta üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega endise Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades, kus teda paelusid väikerahvaste kultuurid, Siberi avastamise ja koloniseerimise ajalugu ning järjest süvenev majanduslik ja ökoloogiline konflikt kohalike vajaduste ja Moskva käsumajanduse vahel. Reisidest sündinud raamatud ja filmid suutsid läbida raudse eesriide, neid on tõlgitud tosinasse keelde. Nõukogude Liidus keelatud film "Linnutee tuuled" (koostöös Soome ja Ungariga) sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Soome koolides on tema filme ja tekste kasutatud õppematerjalina. 1986 valis Helsingi Ülikool Lennart Meri oma audoktoriks. Juba varem, 1963
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
Kõiv (2002-2003, 2006-2007), Ago Pajur (2000, 2003-2007), Harry Laiv (2003-2007), Maaja Nagel (2003-2007), Vjatšeslav Žiburtovitš (2003-2007), Ülle Ütt (2006), Helle Ruusmaa (2006), Kalle Lõuna (2006-2007). Loodame, et koondatud ülesannetest on ajaloo õppimisel abi nii õpilastele kui õpetajatele. Mare Oja Ajaloo peaspetsialist SISUKORD EESTI AJALUGU...................................................................................................................... 3 PERIOODID, PÖÖRDEPUNKTID....................................................................................... 3 EESTI TALURAHVAS 14. SAJANDIST ISESEISVUMISENI.......................................... 8 ROOTSI AEG EESTIS ........................................................................................................ 10
Eesti iseseisvumine oli juhus või paratamatus Kas Eesti iseseisvumine oli juhus või paramatus? Selle küsimuse üle võib pikalt arutleda ja mõelda, sest kindlat vastust sellele pole. Selleks, et Eesti iseseisvaks saaks nähti palju vaeva ja selle taga oli palju inimesi, kes unistasid oma vabast riigist. Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa ka suured ja pöördelised ajad maailmas, sest see periood jäi kahe maailmasõja vahele, mis tõi kaasa riigite omavahelise suhete halvenemise. Suhete halvenemine andis võimaluse väike riigidel end tõestada ja võimaluse püüelda vabatuse poole. 1917. aastal toimus Venemaal revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust. Venemaal läks võim ajutise valituse kätte ja eestlased oskasid selle keerlusi olukorra kiiresti ära kasutada. Eesti sai Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinna linnapea Jaan Poska. Eesti taotles Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat aga Ajutine Valitsus ei soovinud ...
RIIETUS KESKAJAL Referaat 2016 Sisukord Sisukord ................................................................................................................2 Riietus keskajal üldiselt ........................................................................................3 Keskaja mehed ja nende riided .............................................................................4 Keskaja naised ja nende riietus(ehted, meik, kleidid) ...........................................5 Allikad ...................................................................................................................6 2 Riietus keskajal üldiselt Keskajal oli riietus väga tähtis, tuli kanda oma seisusele...
otsustamisvõimed. Enne sõja lõppu 23.aprill – 11. Juunini toimus 7. rahvuskongress, peaesineja juba Mao Zedong. Üsna märkimisväärne partei juht. Kõnes avaldas lootust, et Guomindang jätkub, koostöö. 28. Augustil 45 Mao ja parem käsi Zhou Enlai, lendasid sinna kus pidi kahe partei vahel toimuma läbirääkimised. Oluline, sest katse suhteid parandada. Kui oleks õnnestunud, ei oleks kodusõda ja ajalugu teisiti läinud. Kuigi midagi kokku leppisid, kirjutasid alla memorandumile, aga samas kahe poole vahel nii palju lahendamata küsimusi, koostöö ei hakka kerge olema. Järgm. aasta ilmus, et koostööd ei tulegi. Esimese samuna 1946 Guomindang üritas võimu kehtestada nii nagu oli enne sõja algust ( Chiangi ülemvõim). Kompartei tahtis kannataja rollist ära saada. 1946 armee Hiina rahva vabastusarmeeks. Nime muutmine sümboolne akt, kompartei oma liini ajama, situatsiooni kontrollima
0–Windows NT, 1995–1998: Windows 95, 1998–2000: Windows 98, Windows 2000, Windows Me, 2001–2005: Windows XP, 2006– 2008: Windows Vista, 2009: Windows 7, 2012: Windows 8, 2013-2014: Windows 8.1, 2015: Windows 10. PILT1(http://www.hnf.de/uploads/tx_templavoila/61_B.jpg) PILT2(http://museum.ipsj.or.jp/computer/dawn/images/0017_01_l.jpg) PILT3(https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/aa/Floppy_disk_2009_G1.jpg) Kasutatud kirjandus: http://www.zone.ee/pelgukool/ajalugu/ajalugu.htm (22.05.2016 – 21:39) http://windows.microsoft.com/en-us/windows/history#T1=era1 (22.05.2016 – 21:40) http://museum.ipsj.or.jp/en/computer/ (22.05.2016 – 21:42) Pavel Sõsojev PTG IX õ
Prantsuse revolutsioon 1789-1799 Põhjused: · Kuningakoja priiskav eluviis · Pidevalt tõsteti makse · Seisuslikud ebavõrdsused Revolutsiooni algus · Generaalstaatide kokkukutsumine 5.05.1789 · Kolmanda seisuse saadikud ei olnud nõus varasema hääletamiskorraga. · 17.06.1789 Kolmas seisus lahkus Versaille'st ja kuulutasid ennast Rahvuskoguks · Rahvuskoguga ühinesid osa aadlike ning vaimulike saadikuid ja kuulutati end 9.juulil Asutavaks koguks Revolutsiooni kulgemine · Kuningavõim üritas sõjaväega korda luua · Moodustati kodanikukaitse- Rahvuskaart · 14.07.1789 Vallutati Bastille' kindlus Revolutsioon oli alanud Ümberkorraldused · Louis XVI oli sunnitud tunnistama Asutava Kogu õigust välja anda seadusi · Toimus kiirkorras munitsipaalne revolutsioon · "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" · 1790. a kaotati aadliseisus Monarhia kukutamine · 1791. aasta augustis võeti ...
Kodusõjad ja vabariigi lõpp Ümberkorraldused Rooma armees • Nimeta 3 suurt ümberkorraldust Rooma armees • Kadus kohustuslik sõjaväeteenistus ja • Leegionärid sõduriteks hakkasid vabatahtlikud • Riik andis sõdurile varustuse • Sõdurile maksti palka Kodusõdade algus • Kellele olid ustavad palgalised sõdurid? • Sellele väepealikule, kes talle palka maksis ja suuri võite võimaldas • Mida tegid mõned väejuhid, sest usaldasid oma sõdureid nii tugevalt? • Ei täitnud seaduseid ja senati otsuseid • Mis põhjustas kodusõjad Roomas? • Väejuhtide soov võim Roomas enda kätte saada Kirjuta vihikusse • Mõned väejuhid ei kuulanud senati otsuseid ja ei täitnud käske. • Kodusõjad algasid, sest paljud väejuhid tahtsid võimu Rooma linnas endale saada. Orjade ülestõus • Millal puhkes orjade ülestõus? • 73. aastal eKr puhkes orjade ülestõus • Kes juhtis orjade armeed/ülestõusu? • En...
Tunnikontroll • 1. Kes on see Makedoonia kuningas, kes vallutas endale maa-ala, mis ulatus Kreekast Indiani? • 2. Mis tempel Aleksander Suure sündimise ajal põles? • 3. Kes oli Aleksander Suure õpetaja? • 4. Mis nimega linna rajas Aleksander Niiluse deltasse? • 5. Miks on tähtis Gaugamela lahing aastal 331 eKr? • 6. Kui vanalt ja millesse suri Alekander Suur? • 7. Kirjuta õiges järjekorras Aleksander Suure vallutatud alad: Pärsia, Väike-Aasia, Foiniikia, Egiptus, Mesopotaamia. Hellenism • Leia kaardilt (lk 66) millisteks riikideks jagunes Aleksander Suure riik peale tema surma Täida lüngad • Aleksandri surma järel lagunes tema suurriik ______________ • Kõikides tekkinud riikides valitsesid ________ • Mitmetes riikides kerkisid __________ linnad. • Idamaiste mõjudega ühtset kreeka kultuuri nimetatakse ____________ ____________ • Aleksander Suure vallutustega alguse saanud ajastut nimetata...
Tunnikontroll • 1. Keda peetakse Rooma linna rajajaks? (1p) • 2. Mis aastal Rooma linn rajati? (1p) • 3. Mis on Ostia? (1p) • 4. Kes on Titus Livius? Miks ta tähtis on? (2p) • 5. Turuplats ehk ...... (1p) • 6. Sellele künkale ehitati tugev kindlus? (1p) • 1. Romulus • 2. 753 eKr • 3. Linn Tiberi jõe suudmes, millest sai Rooma sadam • 4. Rooma kirjanik. Pani kirja u 700 aastat Rooma ajalugu. • 5. Foorum • 6. Kapitoolium hinne "5" on 6 kuni7punkti hinne "4" on 5 kuni5punkti hinne "3" on 4 kuni4punkti hinne "2" on 1 kuni3punkti hinne "1" Rooma vabariik Riigikord • Senat – 300 suursugusest mehest koosnev nõukogu. Juhtis riigi igapäevapoliitikat, kuulutas sõdu ja sõlmis rahulepinguid • Senaatori amet eluaegne! • 2 konsulit – Kontrollisid senati otsuste täitmist, juhtisid sõjaväge,
Roomast saab suurriik Rooma laieneb • Läänes vallutatakse • Hispaania • Lõunas: • Põhja- Aafrika (Kartaago) • Idas rünnatakse • Kreekat ja Makedooniat • Kreekas kehtis_______(kelle?)_____ ülemvõim. • ______(Kes?)_______ kasutasid osavalt kreeklaste ja makedoonlaste tülisid ära, jättes mulje, et nad ___________(mida?)__________. • Aastal ___(mis aasta?)___ toimus Põhja- Kreekas lahing ___(Kelle?)________ vahel. • Kreekas puhkes ___(Mis?)___ . Aastal 146 eKr surusid Rooma väed selle maha ja karistuseks ___(Mida tegid?)___ . • Kreekas kehtis Makedoonia ülemvõim. • Roomlased kasutasid osavalt kreeklaste ja makedoonlaste tülisid ära, jättes mulje, et nad tahavad kreeklased vabastada Makedoonia ülemvõimu alt . • Aastal 168 eKr toimus Põhja-Kreekas lahing roomlaste ja makedoonlaste vahel. • Kreekas puhkes ülestõus . Aastal 146 eKr surusid Rooma väed selle maha ja karistuseks hävitasid Ko...
• Mis ehitati tempel jumalate auks. Kapitooliumile? • Linna ümber rajati • Mis rajati linna ümber? kaitsemüür. Kuningavõimu kukutamine • Õ lk 80, TV lk 38 ül 2 Titus Livius • Loe lk 81 • Kes on Titus Livius ja miks ta on oluline? • Titus Livius on Rooma kuulsaim kirjanik, kes pani kirja Rooma ajaloo alates selle rajamisest (753 eKr) kuni oma kaasajani ehk umbes 700 aastat ajalugu. Kodus • Õ lk 78-81 õppida, TV lk 38-39 ül 1 – 4.
Rooma kultuur Kreeklaste eeskuju • Roomlastest teadusmehi vähe • Tunti Kreeka teadusi ja selgitati ladina keeles • Kunstis võeti palju üle kreeklastelt • Tehti koopiaid • Milline oli erinevus Kreeka ja Rooma kujude vahel? Cicero • Kes oli Cicero? • Miks hukati? • Kirjelda teda kui kirjameest Kirjanduse õitseaeg • Kirjandust toetas ____________, sest tal oli suur varandus. Tema nimest tuleb mõiste _________, mis tähendab _____________. • Kuulsaim Rooma poeet on __________. Tema teos „____________“ jutustab ____________ sõja kangelasest. Tema teosest sai Rooma ____________________.
Rooma linn Antoniuse tempel Foorum Keisripalee Circus Maximus Termid Rikka roomlase maja Panteon ehk kõigi jumalate tempel Trevi purskkaev • https://www.youtube.com/watch?v=q Tj8UlZSsCQ • https://www.youtube.com/watch?v= -sRPSB6o0AQ • https://www.youtube.com/watch?v=l TmlYKiLBHI
3 2. ANTIIKFILOSOOFIA ALGUS Pärimuse järgi konstrueeris liitsõna filosoofia, mis tähendab kreeka keeles tarkusearmastust, vanakreeka filosoof Pythagoras. Filosoofia algab üleminekuga müütiliselt mõtlemiselt loogilisele mõtlemisele. Müütidel ja pärimustel põhineva maailma seletamiselt minnakse järk-järguliselt üle ratsionaalsetele põhjendustele. Enamasti vaadeldakse filosoofia ajalugu kui kultuuriajaloo emotsionaalset ja vaimset vormi. Selles peegelduvad ühiskonnas, inimeste hoiakutes ja mõttemallides toimunud muutused kõige teoreetilisemal kujul. Samas ei pruugi filosoofia ajalugu sugugi olla otseses vastavuses ühiskonna ajalooga, kuna enamasti on filosoofide mõtlemine eelnevalt "omast ajast ees" või igatsevalt "omast ajast maas". Peaaegu alati on see kriitiline oma ajastu ning selle alustõdede suhtes.
Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech Hispaania maalikunstnik (1909-1989) maalis üle 1500 maali 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste Dali 1930.a oli tema kõrghetk "Mälu püsivus" 1931 "Elevandid luikede peegelpildina" 1937 "Uni" 1937 Charlie Chaplin näitleja, lavastaja, produtsent (1889-1977) sündis Londonis tegi karjääri USA-s, kuid oli sunnitud lahkuma elas edasi Sveitsis tummifilmiajastu tuntuim näitleja Tuntumad filmid "Kullapalavik" "Tsirkus" "Suurlinna tuled" "Moodsad ajad" "Suur diktaator" Võlur Oz " The Wizard of Oz" 1939.a USA muusikaline fantaasiafilm Põhineb L. Frank Baumi romaanil Ford Perfect- Kim 10-50 originaal Toodetud 1938-1949 Inglismaal Nõukogude kopeeria Kim 10-50...
Tallinna Polütehnikum Trükitehnoloogia Jugatrükk Referaat Tallinn 2015 Ajalugu Jugatrüki tänapäevane areng on enam kui paarkümmend aastat. Eelduse aga lõi selleks prantsuse teadlane Feliks Savarta, kes 1833. aastal avastas, et vedeliku tilgad, mis lastakse läbi kitsa avause omavad ühesugust kuju. Matemaatiliselt sai see tõestuse 1878. aastal lord Reili poolt. Kuid alles 1951. aastal Simensi firma patenteeris esimese seade, mis muundas vedeliku joa tilkadeks. Seadet kasutati mingograafis voolu pinge registreerimiseks. 1960
Teise maailmasõja tagajärjed maailmale Teine maailmasõda lõppes 1945. aastal ning jättis sügava jälje tervele 20. sajandile. Ma usun, et seda võib nimetada kui ohvrite-ja purustusterohkemaks sõjaks Euroopa ajaloos. Sõja tulemused muutsid suuresti jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid välja Teise maailmasõja kaotajad, kelleks olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Sõjast väljusid võitjatena Suurbritannia, Prantusmaa, NSV Liit ja USA. Kahest viimasest läks aga kõik lahti. Nimelt nad esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet. Üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Mõlemad riigid soovisid oma positsioone tugevdada ning ma arvan, et esimeseks selliseks sammuks oligi Trumani doktriin, mida loetakse ka kui kommunismi pidurdamise poliitika käivitamishetkeks. Samas oli eelnevalt Churchilli kõnes kõlanud mõiste ''raudne eesriie''. Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust m...
Aja KT kordamisküsimused Teemad: • Ilmalik ja vaimulik võim Euroopas lk 130-137 • Ristisõdade põhjused ja tulemused lk 138-145 • Ülikoolid ja skolastika lk 154-161 • Renessanss ja humanism lk 162-169 • Suured maadeavastused lk 170-177 • Reformatsioon ja vastureformatsioon lk 178-183 Küsimused: 1. Millist järjepidevust sümboliseeris keisrivõim keskaegses Euroopas? Kõik keisrid olid Otto I kehtestatud seaduse järgi Saksa kuningad. 2. Iseloomusta 1054.aasta kirikulõhe mõju tänapäeva Euroopa rahvastele? Kristlik kirik jagunes kaheks: 1) Roomakatoliku kirik (katoliiklus, nn läänekirik) 2) Kreekakatoliku kirik (õigeusk, nn idakirik) 3. Kuidas valitseti keskajal katoliku kirikut? Katoliku kirik ühendas kristlasi. Kirikul oli suur tähtsus, sest kirik hoolitses vaeste eest, korraldas kooliharidust ja mõistis isegi kohut. Abi hakkati häda korral paluma kirikult mitte keisrilt. Kirikupea oli paavst. Range ülesehit...
EESTI AJALUGU TÖÖLEHT NR 1 MUINASAEG Lõpeta muinasaja periodiseeringu skeem 1. MUINASAJA PERIODISEERING Kiviaeg. Vanem kiviaeg ehk Paleoliitikum Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum u 9000- 5000.a eKr Nelüütikum e noorem kiviaeg u. 5000-1800eKr Pronksiaeg Vanem pronksiaeg u 1800 a eKr 1100 eKr Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr Rauaaeg Vanem rauaaeg Eelrooma rauaaeg u 500 a eKr 50 pKr Rooma...rauaaeg...u. 50-450 pKr Keskmine rauaaeg u. 450-800 pKr Noorem rauaaeg e viikingiaeg 1100-500 eKr hilis .rauaaeg 1050-1200pKr Vasta kirjalikult küsimustele KIVIAEG 2. Miks ei ole Eestis avastatud paleoliitilisi leide? Sest sel ajal oli Eesti kaetud jääga ja inimajastu puudus. 3. Mille poolest erinevad mesoliitikumi tööriistad neoliitilistest? 1.Mesoliitikumi tööriistad olid töödeldud ainult tera juurest ning silmaauk puudus. 2.Neoliitiline oli töödeldud üle pinna ja puuriti ka silmaauk. 4. Loetle kiviaja arheoloogilised kultuurid ajal...
Minu vanaema mälestused Teisest Maailmasõjast Vanaemast Merike Hilma,on neiupõlvenimelt Hilma, sündis 1926.a. 4.märtsil. Hetkel ta on pensioonil. Enamuse elust on ta õppinud Kalingradi gümnaasiumis,ning elanud enamus ajast Eestis,tema õde Aino Poplõko on kahjuks surnud,tema aga elas enamus ajast Soomes,Pajulahtis.Eriliseks teeb ta see, et tal on mälestusi Teise Maailmasõja kohta ning see, et ta on minu vanaema.Annan siis jutujärje talle Elutingimused Sõjaajal oli meil väga vähe süüa.Olles kuueteistkümne aastasena elasin ma Eesti taludes ning nurisesin,et toitu pole. Siis pahandati minuga ja selgitati, et kõik söövad praegu nii ja midagi pole teha.Voodis ei saanud ma und ning haletsesin ennast. Lasin siis emal öösiti end üles ajada, kui elekter tagasi tuli ja läksin edasi magama.Muidu pidin õhtuti õppima magama valgel petrooleumlambil. Kogu minu keskkooli vältel lülitati elekter õhtuti elamurajoonides välja, sest kõigile ei jätkunud. Va...
AJALUGU 1. Keskaegne linn Linnad hakkasid tekkima X – XII sajandil. Tekkisid kaubateede ristumispunktidesse, külade ja kloostrite ümbrusesse, antiikaegsete linnade kohale, feodaali valduste keskele. Linn moodustas omavalitsusliku kogukonna. Linnaelu juhtis raad (reguleeris käsitöö ja kaubanduse toimumist, hoolitses linna heakorra eest, mõistis kohut, tegeles rahandusega, usueluga, hariduseluga, oli ka linna omavalitsuseks). Linnaelanikud organiseerusid ametite kaupa korporatiivsetesse ühingutesse tsunftidesse (kaubandus) ja gildidesse (käsitöö; Mustpeade gild). Valitsevad suurkaupmehed moodustasid sageli omaette privilegeeritud ühingu suurgildi. Linnaõigus > Lübecki õigus. 2. Keskaja perioodid Keskaeg kestis 395/476 – 1517. Keskaeg koosneb kolmest perioodist: varakeskaeg (5 – 10 saj.), kõrgkeskaeg (11 saj. – 14. saj.), hiliskeskaeg (14. saj – 15. saj.). Varakeskaeg – kujunes välja talupo...
Feodaaltsivilisatsioon Euroopa ühiskond keskajal Varakeskaegses Euroopas suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. Selle probleemi lahendamiseks jagasid ehk läänistasid valitsejad ehk süseräänid oma ustavatele alamatele maad ning koos nendega talupojad. Feodaal ehk läänimees, kes maa endale sai, kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale vajaliku varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt, näiteks sõjavangist lunastamisel. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään.Seega feodaal- ehk läänikorraks nimetati keskajal senjööri ja tema vasalli kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänis...
JALGRATTAKIIVER 1972 a. Trekisõiduvõistlus Ajalugu 1972 Tour De France Bailen´i reguleeritav kiiver
annaabi.ee 
