ARVUTI AJASTU ALGUS (0)

ARVUTI AJASTU ALGUS
Arvuti ajastu algus on märksa pikem, kui seda paljud ettegi kujutada oskaksid. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz . Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani.
Kuid pikemalt võiks peatuda arvuti lähiajalool. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC (Electronic Numerical Integrator And Computer e Elektooniline Numbrite Arvutaja Ja Kompuuter ) (PILT 1.), mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi . Arvuti võimaldas teha 5000 operatsiooni sekundis ja võttis enda alla terve toa.
Esimene kommertslik arvuti, LEO (Lyons Electronic Office), loodi Inglismaal 1951. aastal. 1953 aastal täiendati LEO mudelit veelgi. 1954. aastal oli arvutimüük juba päris hästi arenenud. Ja müüdi lausa 450 IBM650 tüüpi arvutit. 1958. aastal leiutati SAGE arvutivõrk ehk otse tõlgituna Poolautomaatne Maakeskkond, mis võimaldas USA ja Kanada radarid ühte võrku liita. Kuid juba samal aastal ehitas Jaapanis Eiichi Gotoesimene selle maa elektroonilise arvuti NEAC 1101 (PILT 2). 1960. aastal disainis AT&T spetsiaalselt telefonid – andmefonid, mis võimaldasid arvutis olevaid andmeid muuta analoog -signaalideks, mida sai siis telefoni liini pidi saata kaugete maade taha. Millest sai ka alguse algne internetiühendus (INTER – NET/LIIDETUD VÕRK). 1963. aastal loodi keel ASII – Ameerika Standard kood. See on kahendikkood. ASII koodiga täätab ka tänapäeva arvuti. Intel 8008 mikroprotsessor leiutati aastal 1972, mis suutis esmakordselt lugeda kõiki klaviatuuri märke. Esimene arvutihiirt toetav arvuti, Xerox Alto, leiutati aastal 1974. Apple1 „sünniajaks“ on 1976. 1978. aastal tulid diskid. Kõvakettad paigaldati arvutitesse alles aastal 1980. Seagate tootis esimese kõvaketta, mille suurus on 5 mega . See oli 5 korda suurem kui tavaline diskett sellel ajal( PILT3 ). 1981 leiutati Inteli esimene PC (personaalarvuti), mis kasutas operatsioonisüsteemina Dos süsteemi. 1983 tuli Compaq PC. 1984, Apple Macintosh. Ja moodsa interneti esivanem nägi ilmavalgust 1985. NSFNET mis sai oma nime rahastusfondilt (National Science Foundation NET/Rahvusvaheline Teaduse Fondi VÕRK). 1987 lõi Intel oma arvutitele väiksemad disketid (maht 1,44MB) ja võttis kasutusele uue operatsioonisüsteemi OS/2. 1989 esitles Intel 486 protsessorit, mille sagedus on 33 MHz. 1990. aastal avaldas 1990–1994: Windows 3.0–Windows NT, 1995–1998: Windows 95, 1998–2000: Windows 98, Windows 2000, Windows Me, 2001–2005: Windows XP, 2006–2008: Windows Vista , 2009: Windows 7, 2012: Windows 8, 2013-2014: Windows 8.1, 2015: Windows 10.
PILT1 ( http://www.hnf.de/uploads/tx_templavoila/61_B.jpg )
PILT2( http://museum.ipsj.or.jp/computer/dawn/images/0017_01_l.jpg )
PILT3( https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/aa/Floppy_disk_2009_G1.jpg )
Kasutatud kirjandus:
http://www.zone.ee/pelgukool/ajalugu/ajalugu.ht m (22.05. 2016 – 21:39)
http://windows.microsoft.com/en-us/windows/history#T1=era1 (22.05. 2016 – 21:40)
http://museum.ipsj.or.jp/en/computer/ (22.05.2016 – 21:42)
Pavel Sõsojev PTG IX õ