50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
47 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Ivar Sillaste
Õppematerjali autor
langesid kohutava kiirusega · Inimesed kaotasid mõne päevaga enamiku oma varandusest · Kõrged tollimaksud viisid kriisi Euroopasse ja kaugemalegi PÕHJUSED: · Ületootmine · Vale majandamine võeti palju laene, mida ei suudetud tagasi maksta · Valitsuste vead kriisi ajal TAGAJÄRJED: · Tööpuudus · Nälg ja rahulolematus · Keskklass vaesus · Inimesed kaotasid oma kodud ja varanduse · Tootmise langus · Uus tööpuudus DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL · Demokraatia levik Euroopas Esimese maailmasõja järel · Demokraatia võidukäik, sest sõjas jäid peale demokraatlikud riigid · Demokraatlikud vabadused laienesid valmisõigus ka naistel · Mitmes riigis ei osutunud demokraatia jätkusuutlikuks põhjuseks demokraatlike traditsioonide nõrkus ja poliitiliste erakondade arenematus DEMOKRAATLIKUD IDEOLOOGIAD · Peamised ideoloogiad liberalism ja konservatism · 20.saj
Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jagati euroopa Venemaa ja saksamaa vahel ära Wannsee konverents-1942 15 saksa riigi vahel, juutide evakueerimise täpsustamine ja ametkondade koostöö korraldamine selle täideviimiseks Atlandi harta-1941 Chruchill ja Roosevelt. Tuleb taastada euroopas riigid, nagu nad olid peale esimest MS, USA ja GB hakkavad koostööd tegema Teherani konverents- 1943 USA,GB,NSVL-usa ja gb järeleandlikkumad, tunnistavad nsvl-i piire 1941.aasta seisuga Jalta konverents-1945, kinnitatakse teherani kokkulepet, võetakse vastu otsus asutada ÜRO Potsdami konverents-1945,USA, GB ja NSVL. Korraldasid saksamaa sõjajärgseid küsimusi, jagasid saksamaa ära 4-ks, otsustatakse pidada kohut natside üle Pariisi rahukonverents-10.02
1. Poliitilised eeldused. Pariisi rahukonverentsil loodud Versailles süsteem osutus ebapüsivaks. Rahu tagamiseks loodud Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime: sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsult halvenema. 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse. 3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et II maailmasõja
Seega riikidel imperialistlikud huvid 2. Suurriigid valmistusid sõjaks Alaline sõjaväeteenistuskohustus suurearvuline armee. Suurim Venemaal. Uute relvade kasutuselevõtt maaväes (kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid) Mereväe moderniseerimine (allveelaevad, ristlejad, torpeedod, suurtükid, meremiinid) Lennuväe teke. Raadioside Raudteevõrk Sõjaplaanid 3. Riigid olid seotud liitlaskohustustega lokaalne konflikt muutus maailmasõjaks Keskriikide liidu teke 1879 1882 1870 Itaalia kuningriigi teke 1871 Saksa keisririigi teke 1873 Kolme keisri liit: Austria-Ungari +Saksamaa+ Venemaa suunatud Prantsusmaa vastu. 1879 Austria ja Saksamaa sõlmisid kaksikliidu vastastikune abi sõja korral 1882 Itaalia liitus kaksikliiduga tekkis kolmikliit.
ilma sõdimiseta. Eesmärk: Plaaniti rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (nim. Poola koridoriks). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada. Lepingud ja paktid 1. 1922 sõlmiti Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 2. 1936 sõlmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni vastase pakti ( = Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid. 3. 1936 Prantsusmaa ja Nõuk. Liidu vastastikuse abistamise leping. 4. MRP Molotov - Ribbentropi pakt. (välisministrid) 1939 aastal pidasid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa läbirääkimise Saksamaa vastase liidu loomiseks. Täiesti ootamatult lahkus Venemaa kõnelustelt ja sõlmis 23.aug 1939 hoopis Saksamaaga mitte kallaletungi lepingu (MRP).Kestvus 10 aastat. Lubati jääda erapooletuks kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub.
Ajaloo kordamine - §11-14 Maailm kahe maailmasõja vahel 1. Poliitiline kaart pärast I maailmasõda (uued riigid) Austria-Ungari laguneb Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia ja Tsernogooria piirkonnad liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveeni (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti, Soome. Uued riigid veel Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 2. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel: Pariisi rahukonverents, Versailles'i rahu tingimused, reparatsioonide küsimused, Rahvasteliidu asutamine, Ruhri okupeerimine, Dawesi plaan, Locarno konverents, Briand-Kellogi pakt, patsifism Pariisi rahukonverents 18.01.1919 avati Pariisis rahukonverents, millest võttis osa 27 Saksamaa ja tema liitlastega kas sõdinud või diplomaatilised suhted katkestanud riiki
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud
5. Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, keskklass vaesus, inimesed kaotasid oma kodud ja kogu varanduse, elatustaseme langus, kaupade nõudluse vähenemine, tootmise langus, tööpuuduse uus kasv, inimesed kaotasid lootuse, inimesed mõtlesid et ei saa ise oma elu koraldamisega hakkama ja vajavad valitsuse abi 6. Inimesed uskusid et vajavad riigi etteotsa kindla käega juhti (diktatuuride tekke oht) DEMOKRAATLIKUD RIIGID KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Demokraatia levik Euroopas I ms järel 1. Sõjas olid peale jäänud demok. Riigid Inglismaa, prantsusmaa, USA ; demokraatlike riikide arv suurenes järsult 2. 1918 uus valimisseadus SBR's , naised saavad valida (Prantsusmaal naised valimisõigus alles 1944, Sveitsis 1971) 3. Demokraaia ei osutunud nmitmes riigis jätkusuutlikuks demokraatlike traditsioonide nõrkus, poliitiliste erakondade arenematus, vead noorte demokraatiate põhiseadustes ning
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid