50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 13 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-15
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaan100
Õppematerjali autor
Patrooni ja kliendi sõltuvussuhe oli väga tähtis: sageli olid rikkad roomlased ühiskonnas mõjukad just tänu oma arvukatele klientidele. PATRIITSID JA PLEBEID Patriitsid - olid täieõiguslikud Roomakodanikud, suursuguste suguvõsade liikmed. Ainult nemad pääsesid riigi- ja preestriametisse ning senatisse. Enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega Patriitsid ei võinud olla rahvatribuunid ja ediilid. Plebeid Rooma kodanikud, kes ei kuulunud kuulsatesse suguvõsadesse ja kelle õiguseks oli osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatisse nad esialgu ei pääsenud. Tegemist oli nö. tavainimeste klassiga, kuhu kuulus iga vabana sündinud meeskodanik, kes polnud ratsanik või senaator. Täitsid sõjaväekohust ja moodustasid enamuse Rooma armeest. ROOMA VALITSEMINE VABARIIGI AJAL · Valitsemiskorraldus: · Kõrgeim võim kuulus vormiliselt rahvakoosolekule ehk komiitsidele
Usk hauatagusesse ellu rajati suuri hauakambreid, kuhu paigutati sarkofaagid. Ennustuskunst, mille võtsid hiljem üle roomlased (õpik lk. 196) Ehituskunst. Võimsad müürid, korrapäraselt planeeritud linnad, templid, teed, veehoidlad ja juhtmed, sillaehitus. Oskus laduda võlvi. Aatriummaja elumaja tüübina võeti hiljem roomlaste poolt kasutusele (õpik lk.184). Kuningate aeg 753-519 eKr Legendi järgi asutati Rooma linn 21.aprill 753 eKr. Seda kuupäeva loetakse ajaarvamise alguseks. (lk. 160) Tegelikult kujunes linn 10.- 7. saj eKr. 7 künka vahelisse orgu rajati turu- ja koosolekuplats foorum ja Kapitooliumi künkale kindlus, Tiberi suudmesse Ostia sadam. Pärimuse järgi valitse seitse kuningat. Esimene oli Romulus, viimane Tarquinius Superbus. Rooma riik ei tekkinud vallutuste tulemusena vaid arenes sugukonna lagunemisel ja seetõttu oli
diötsees, dogmaatika, ortodoksne usutunnistus, hereesiad, ariaanlus, kolmainsus, seitse vaba kunsti, pärispatt, corpus juris civilis. 3) Õpilane oskab võrrelda patriitside-plebeide staatust ühiskonnas (päritolu, ligipääs erinevatele riigiametitele, peamised tegevusalad, omavaheline võimuvõitlus ja selle tulemused). 4) Õpilane oskab seletada ja tuua näiteid patrooni-kliendi suhetest. 5) Õpilane oskab anda ülevaate Rooma vabariiklikust korraldusest ning lühidalt selgitada ka võimusuhteid. 6) Õpilane oskab nimetada piirkondi, mis kuulusid Rooma riigi koosseisu keiser Traianuse valitsemisajal. 7) Millised probleemid kaasnesid üleminekuga kodanike armeelt elukutselisele armeele? 8) Kuidas koondas keiser enda kätte kogu võimutäiuse? Tooge näiteid. 9)Milline oli Rooma poliitika vallutatud alade suhtes Itaalias ja väljaspool Itaaliat? Võrdlus. 10) Õpilane oskab võrrelda Rooma Ida- ja Lääneprovintse.
2. Võrrelge Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geogr asendit,looduslikke tingimusi,rahvaid. KREEKA Sarnasused ROOMA Kõrged mäed-liiklus kreeka sees Paiknevad Üks mäestik- Apenniini, mäed madalamad,ei takista takistatud, liiklus meritsi, Vahemere Vahemeres, liiklust,liiklus maismaati, vahemere lääneosa,saari idaosa, saari rohkem,Ateena mäed, vähem: Korsika,Sardiinia, Sitsiilia. 1)Tiberi jõgi-selle keskuseks+Pireuse sadam, kreeklased mäestikud, ääres rajati Rooma ja Ostia sadam. 2)Po jõgi-suur ja
Oli väga liigendatud. Igasugused saared, poolsaared, lahed jne. Seal oli hästi palju kodusõdasid, sest oli hästi palju linnriike. Kõik linnad olid pmst mere ääres. (Peamised Ateena ja Sparta) Rooma oli Apenniini ps. Joonia aadria ja Türreeni meri olid ka vana-rooma osad. Põlluharimiseks oli seal soodsam ala, kuigi ka väga liigendatud. Kuna riigid olid sisemaal, siis soodsam võimalus ühtse riigi tekkeks, sest linnad olid lähestiku ka. Peamine Rooma. kunst ja kultuur Kreekas oli kujutatav kunst peamine, vaasimaalid ja skulptuurid. Kõnekunst oli oluline ja filosoofia. Kunsti eesmärgiks olid kaunid ja atleetikud inimkehad. Roomas oli realistlik ja dekoratiivne kunst. Seal olid freskod. eluolu Kreekas olid metoigid, kodanikud ja orjad. Naistel polnud mingeid õiguseid. Lastest võisid kooli minna vaid poisid. Roomas olid plebeid, patriitsid ja orjad. Plebeid ja patriitsid
Rooma ja Bütsants. Ajajärgud: kuningate aeg Roomas, vabariik, varajane keisririik, hiline keisririik Patroon ja klient. Klient sai patroonilt maad ja pidi tema heaks koormisi kandma ning sõjaretkedel käima. Ülikud suutsid klientide toel avaldada mõju rahvakoosolekule. Patriitsid ja plebeid. Patriitsid olid suursuguste suguvõsade liikmed, neil olid kõik kodanikuõigused (ainult nemad preestriametis ja senatis), rikkad maavaldajad. Plebeid olid vaesed talupojad, osalesid rahvakoosolekul. Plebeidel oli õigus valida endi seast ametnikud
1. Rooma kronoloogiline ülevaade · II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste esivanemad. · 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal. · VIIIV sajandil eKr oli suur osa Kesk ja PõhjaItaaliast etruski linnriikide võimu all. Mõnda aega allus neile ka Rooma. · Kuningate aeg Roomas 753509 aastat eKr. · Varane vabariik 509265 aastat eKr. 265. aastaks eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. · Rooma tõuseb Vahemere maade suurvõimuks 264133 aastat eKr. o Esimene Puunia sõda (aastatel 264241 eKr) o Teine Puunia sõda (aastatel 218201 eKr) o Kolmas Puunia sõda (aasta 146 eKr) · Roomlased liidavad 146 aastal eKr peale mitmeid sõdu oma riigiga Makedoonia ja Kreeka. · Kodusõdade periood ja vabariigi langus 13330 eKr. Caesar tõusis Rooma riigi ainuvalitsejaks.
ROOMA AJALUGU Apenniini poolsaar- Itaalia. Itaalia piirkonnad on mägised, kuid põlluharimiseks sobivamad kui Kreekas. Itaallased tegelesid põlluharimisega rohkem kui kreeklased, meresõitmisega jällegi vähem kui kreeklased. VIII-VI sajandil eKr rajasid kreeklased Itaalia lõunarannikule ja Sitsiiliasse hulga linnu- suurimad neist olid Tarentum Itaalias ja Sürakuusa Sitsiilias. Itaalia keskosas Latikumi maakonnas hakkas VIII saj eKr esile kerkima Rooma linn. Roomlased ja teised Latikumi elanikud olid rahvuselt latiinid ja kõnelesid ladina keelt. Järgnevatel sajanditel alistasid roomlased Itaalia ja seejärel kõik Vahemere maad. Ladina keel oli peamine keel Vahemere läänerannikul. Kronoloogiline ülevaade II aastatuhandel eKr tungisid Itaaliasse arvatavasti indoeuroopa keeli kõnelevad itaalikud, sealhulgas ka tulevaste roomlaste vanavanemad. 1000 aastat eKr tekkis vanim asula tulevase Rooma kohal
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid