Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riietus keskajal (0)

1 Hindamata
Punktid

RIIETUS KESKAJAL
Referaat
2016
Sisukord
Sisukord ................................................................................................................2
Riietus keskajal üldiselt ........................................................................................3
Keskaja mehed ja nende riided .............................................................................4
Keskaja naised ja nende riietus(ehted, meik , kleidid ) ...........................................5
Allikad ...................................................................................................................6
2
Riietus keskajal üldiselt
Keskajal oli riietus väga tähtis, tuli kanda oma seisusele vastavat riietust , teise seisuse riitete kandmist sai keskajal võrrelda patuga või auahnsusega. Rangelt oli määratud ka riietus tsunftides , raadi liikmetel, arstidel, juristidel jne. “Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja varustust, mille pärast auväärsed inimesed teid ei süüdistaks liialduses ega noored tagasihoidlikuses.”(Louis Püha). Kallimaid riideid võisid kanda kõrgemast seisusest isikud ja madalamast seisusest isikud kandsid tavaliselt odavaid riideid. Mida eredam oli rõivaste materjal ning mida pikem kuub, seda rikkama inimesega oli tegemist. Keskaja mood muutus väga aeglaselt kuna riided olid kallid ja neid pärandati põlvest põlve. Kui riideid ei olnud pärandatud tuli valmistada kodus endale ise riided või osta.
3
Keskaja mehed
Keskaja meeste põhiriietuseks oli sukad mis olid kinnitatud trippidega vöö külge, sukkpükse alguses õmmeldi aga hiljem neid hakati kooma. Õmmeldud sukkpüksid ei olnud mugavad kuigi neid sai teha eri värvides. Lühemad püksid pideva liikumise tõttu. Linane särk mille peal kanti põlvini ulatuvat kuube . Talupojad ja käsitöölised kandsid ühevärvilisi, neutraalsetest toonidest kodukootud linasest või villasest kandast rõivaid.
Aadlikud ja rikkamad mehed kandsid kvaliteetsemaid riideid. Näiteks rikkamatel oli ühe kuue käis sinine ja teine roheline, ning pükstel üks säär kollane ja teine punane. Püksid olid enamasti kitsad ja neid armastati õmmelda erkpunasest riidest. Mehelik ja moodne värv oli kollane. Rõivad olid üldse kirevad ja erksad. Riiete peal olid eestkoja vapivärvid või südamedaami värvid. Kõikidel värvidel oli oma tähendus, näiteks valge tähendas süütust, kollane õnnelikku armastust, roheline lootuse ja armastuse tärkamist, sinine truudust ja punane võitluse valmidust.
Mehed kandsid ehetena vööd, kus rippusid rahapaunad, millest ainti vaestematele sealt münte. Mõnedel olid ka kinnitatud rõivastele väikesed kellukesed mis tilisesid liikumise ajal.
Jalas kanti poulaine'sid, mis olid pika, terava ninaga kingad . Nad olid poolkinnised ja pehme tallaga. Neid tehti nahast või riidest. Kinganinad venisid aja möödudes aina pikemaks ja pikemaks, kuni lõpuks tuli kehtestada piir. Inglismaal määrati seadusega kinganina pikkus. Lihtkodanikel oli see 15cm , härrasmeestel 37,5cm ja aadlikel kuni 60cm. Mõnedel kõrgaadlikel ulatus see veel üle 60cm. Mugavamateks ja pikemateks käikudeks kinnitati kinganina ots ketiga jala külge. Kui kellukestega pikad kingad moest kadusid siis kandusid need edasi narridele kellel oli eriline riietus. Neil oli hästi kirev riietus enamsti mitmevärviline, müts teravatipuline, otsas olid kellukesed mis kõlisesid kui narr tantsis või tegi liigutusi.
Meestel olid tavaliselt lühikesed juuksed, hiljem sai vaba mehe tunnuseks õlgadeni ulatuvad juuksed.
4
Keskaja naised
Keskaja naiste riietus ja ehted sõltusid abikaasa varanduslikule seisule, nagu see oli fikseeriutud maksunimekirjas. Naised kandsid igapäevevaselt kleiti . Odavamad kleidid oli talupoegade naistel kodused kleidid mis olid valmistatud linast, villast või puuvillast. Nad olid enamasti beežid, pruunid või tumepruunid. Külmematel aegadel naised kantsid kleidi peal pealisrõivast ehk keepi, see oli eest lahtikäiv rõivanõeltega kinnitatav. Põhja- ja kesk-Euroopa kliimas pidi kandma keha ligi hoidvat riietust, et oleks soe. Lihtrahva seas oli populaarne kapuutsiga peleriin.
Aadlikunaised kandsid uhkeid pikki kleite. Mõned naised murdsid või lasid ära opereerida alumised ribid, et näha heam peenike välja. Et saavutada sale figuur , kasutati selleks erionevaid kehamäärdevahendeid või looberilehtedest, kivimündist valmistatud tõmmist. Korsetiga tõmmati vöökoht kokku mis tekitas raske hingamise ja naiste minestamine oli tavaline juhus . Vöö oli rõivaste kooshoidmiseks ja ka ehteks . Vööle riputati lõhnavate taimede kimp, mis oli lõnaõli eest, seal olid ka kamm ja peegel . Perenaistel olid veel käärid ja nuga .
Naistel olid valdavalt pikad, keskelt lahti kammitud lehvivad juuksed. Kuna kinnitamata soeng segas, hakati soengut paeltega kinni siduma. Millest hiljem sündisid patsid , patsid on keskajale traditsioonilised. Värvipoolest pidid olema juuksed kuldsed või blondid. Blondeerimiseks segati kokku henna , safran , vasikaneerud ja astelherne õied . Juuste lõhnastamiseks loputati roosiveega või vürtsidest keedetud tõmmistega.
Keskajal meigiti ennast palju, erinevalt tänapäevast sooviti kulme heledatena ja õhematena, mõnikord raseeriti üldse ära. Huuled värviti väga punaseks, seda tehti meega. Jume pidi olema kahvatu, selleks söödi tuhka või joodi äädikat. Ei tohtind olla liiga kohkund muidu nägi see halb välja, põsed pidid olema ka punakad.
Ehetena kanti kette, kaelakeesid, sõrmuseid ja hõbekellukesi. Sõrmuseid oli naistel käes palju, kuni 20 võis olla ühel rikkamal daamil sõrmes. Sõrmused olid nagu raha, kui oli vaja vaestele annetada siis daam poetas ühe oma sõrmuse, kuigi väga tihti seda ei tehtud. Kindaid kanti ka ehetena, kinnas oli üks tähtsamaid armupante, see anti oma väljavalitule, et ta saaks sinu truuduses kindel olla ja see kindapaar pidi andma õnne lahingus. Kinnaste peal kanti ka sõrmuseid ja nendega isegi söödi. Üks suurim solvang oli kui kindaga kedagi löödi.
5
Allikad
http://www.pealinn.ee/arhiiv/keskajal-pidi-naised-maa-kohal-graatsiliselt-holjuma-n135989
http://www.hansapaevad.ee/praktiline-info/keskaegsed-kostuumid/
http://www.postimees.ee/1484865/juuksur-poimis-ka-luhikesed-juuksed-keskaja-soenguks
https://annaabi.ee/Riietumine-keskajal-m5019.html
https://annaabi.ee/Keskaegne-riietus-m111645.html
6
Riietus keskajal #1 Riietus keskajal #2 Riietus keskajal #3 Riietus keskajal #4 Riietus keskajal #5 Riietus keskajal #6
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor praht Õppematerjali autor
Antud referaat räägib meeste ja naiste riiietusest keskajal

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Keskaegne riietus
7
docx

Keskaegne riietus.

Keskaja riietus Referaat 10.klass Juhendaja 20.03.2013 1. Mood. Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul

Ajalugu
KESKAEG 5 - 16-sajand
35
pdf

KESKAEG 5 - 16. sajand

KESKAEG 5 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast Varakeskaeg (5.­11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand ­ 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand ­ 16. sajandi algus) ISELOOMUSTUS Varasel keskajal eristusid selgepiiriliselt kolm seisust: 1. Vaimulikud inimesed, kes palvetasid 2. Rüütlid inimesed, kes sõdisid 3. Talupojad inimesed, kes kündsid Ristisõdade käigus õpitakse tundma noorte islamiriikide kultuuri ja tuuakse Euroopasse araabia numbrid, nööbid ja teadmisi meditsiinist RIIETUS Keskajal olenes ro ivastus kandja seisusest, elukutsest ja moest. Mood muutus va ga aeglaselt Varasemale keskajale on omane pikk sirgelõikeline särk Keskaja ro ivastus oli mitmekihiline

Ajalugu
Uurimistöö-Ilu-rõivastus ja mood läbi aegade
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on

Rõiva ajalugu
Uurimustöö-ILU-RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE-
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

millest tänapäevane rõivas kui selline sai alguse ja hakkas edasi arenema. Rõivaesemete proportsioonid olid mõlema soo puhul peaaegu ühesugused, erinevus seisnes rõhuasetuses. Naiste rüü taljejoon oli viidud kõrgele rinna alla, meeste kehakate rõhutas aga puusapiirkonda. Naiste kalasiris oli tihedalt liibuv, meeste skenti võimaldas aga vabamat ja kiiremat liikumist, mis viitab meeste aktiivsemale eluviisile. Naiste riietus: Kuni 18.dünastia aegadeni kandsid naised kalasirist. Riietusese algas rindade alt ja ulatus peaaegu pahkluudeni, üleval hoidsid seda kaks õlapaela. Kõik arheoloogide poolt leitud rõivad on üsna ühesugused, ilmselt lõigatud pikast toruks õmmeldud kangast. Seinamaalidel ja skulptuuridel on rõivaid kujutatud mitmekesisema tegumoega. Mõned neist varjavad rinnad, teised ulatuvad kuni kaelani, mõnedele on

Kirjandus
V-Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat
0
docx

V. Hugo Jumalaema kirik Pariisis terve raamat

1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun