Vana hea Rootsi aeg (0)

Vana hea Rootsi aeg
Rootsi aeg oli eestis aastatel 1561-1721. Esimesena läks Rootsi võimu alla Tallinn ja selle ümbrus, 1561. aasta juunis. Samal ajal käis Liivi sõda Rootsi, Poola, Taani ja Venemaa vahel. Umbes 1570 . aastal läks ka Hiiuma Rootsi koosseisu ning 1583. aastal, kui sõlmiti Pljussa vaherahu Rootsi ja Venemaa vahel, läks Rootsi võimu alla Põhja- Eesti. 1583. aastal lõppes ka Liivi sõda ning Põhja- Eestit hakati kutsuma eestimaaks ja Lõuna- Eestit koos Saaremaaga kutsuti Liivimaaks. Altmargi vaherahuga Rootsi ja Poola- Leedu 1629. aastal vahel läks kogu mandri Eesti ja Põhja- Läti Rootsi võimu alla, 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahuga Rootsi ja Taani vahel läks ka Saaremaa Rootsile.
Rootsi ajal teostas keskvõimu Eestis Rootsi kuningas ning kohalikku võimu teostasid Baltisakslastest aadlikud . Eesti ala jagunes Rootsi ajal kaheks kubermanguks : Eestimaa kubermang ja Liivimaa kubermang. Eestimaa kubermangu kuulus neli maakonda: Läänemaa, Harjumaa, Järvamaa ja Virumaa ning pealinnaks oli Tallinn. Liivimaa kubermangu kuulus Pärnumaa, Saaremaa, Tartumaa, Riiamaa ja Võnnumaa. Kubermangude kõrgeimaks ametnikuks oli kindral kuberner, kelle ülesandeks oli sõjaväe juhtimine, riigiametnike kontrollimine ja ametisse nimetamine ning kubermangu eelarvega tegelemine.kindrl kuberneride kõrval teostasid võimu ka rüütelkonnad ehk baltisaksa aadel. Eesti alal oli kolm rüütelkonda: Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond.
Eesti rahvaarv Rootsi ajal muutus märgatavalt. Aastatel 1558-1629 rahvaarv langes, sest selle ajal toimusid Liivisõda ja Poola- Rootsi sõda. Aga aastatel 1629- 1695 rahvaarv tõusis sisserände tagajärjel Soomest, Venemaalt, Poolast ning mandri Eestisse tuli inimesi ka Saaremaalt . Pikk rahuaeg soodustas ka sündimust. Aastatel 1695-1710 langes rahvaarv uuesti sest Eestit tabas näljahäda ja katk, ning sellele järgnes Põhjasõda mille käigus hävitasid Venelased Eestlasi eriti innukalt. Seega polnud rahvaarv Rootsi ajal eriti püsiv.
Ka Rootsi ajal tegelesid Eestlased põlluharimisega. Taludes kasvatati rukist, otra , kera, nisu, hernest ja lina. Koduloomadest peeti lambaid, kitsi , sigu ja veiseid, igas talus oli ka hobune. Kodulindudest kasvatati kanu ja hanesid. Ka õiguslik olukord ei olnud varasemast muutunud sest jätkuvalt alluti sakslastest mõisnikele, ka talu maa kuulus mõisnikule. Küll aga viidi Rootsi ajal sisse kaks uuendust milleks olid vakuraamat , kuhu hakati arvestust pidama talupoegade koormiste üle. Teiseks uuenduseks oli adramaarevisjon, mis oli töövõimeliste talupoegade loendus ja seda korraldati iga seitsme kuni kaheksa aasta järel. Adramaarevisjone korraldati kuna mõisnikud pidid riigile makse maksma talupoegade töö kasutamise eest. Eesti talurahvast aga ei suudetud ikkagi pärisorjusest vabastada vaatamata keskvõimu püüetele. Mõisnike vastuseis oli suur ja tegelikkuses toimus vastupidine protsess- sunnismaine talupoeg allutati mõisahärra, politsei ja kohtu võimule. Aga talupoeg seati mõisnikust olulisse isiklikku sõltuvusse. Eestlastest talupoegade olukord paranes korraks alles 1696. aastal kui avaldati Liivimaa majandusreglement selle järgi piirati kodanikuõigust ja keelati taluperemeeste karistamine , fikseeriti koormised, talupoegadele anti talude päritav kasutamisõigus ning talupoegi ei tohtinud müüa ilma maata . Aga antud uuendused puudutasid ainult rigimõisasid ning Liivimaa majandusreglement sai kehtida ainult kuni Põhjasõjani mis algas 1700. aastal.
Rootsi ajal oli Eestis kokku 10 linna, neist täiesti uued olid: Kuressaare, mis loodi 1563. aastal ja Valga, mis loodi 1584. aaastal.17. sajandil tekkisid ka esimesed manufaktuurid ehk tööstusettevõtted kus kehtis tööjaotus aga tööd tehti käsitsi. Olulisemad manufaktuurid olid: vase- ja saeveski Narvas, paberimanufaktuur Tallinnas ja klaasimanufaktuur Hiiumaal.
Rootsi ajale tegi lõpu Põhjasõda, mis algas 12. veebruaril 1700. aastal, kui Poola- Leedu alustas Riia linna piiramist. Alguses oli sõjaõnn Rootslaste poolel, kui 1700. aasta augustis alistus Rootsile Taani ning sama aasta novembris võideti Narva lahingus Venemaad. Kui Rootsi peaväed olid liikunud Riia linna alla seda piiramisrõngast vabastama tungisid 1701. aasta septembris Venelased uuesti Eestisse ja alustasid Eesti alade rüüstamist. Sellest hetkest hakkas Rootslaste sõjaõnn Venelaste vastu kaduma ja juba 1702.aasta 19. juulil toimunud Hummuli lahingus kaotasid Rootslased taas Venelastele. Murrang Põhjasõjas toimus alles Poltaava lahingus 27. juunil 1709.aastal kui Rootslased jäid taas Venelastele alla ja sellega oli ka sõja saatus otsustatud. Tallinn langes Venemaale 29.septembril 1710. aastal ning Põhjasõda lõppes 30.augustil 1721. aastal Uusikaupunki rahuga. Põhjasõja järel läks Eesti 200aastaks Venemaa võimu alla.
Rootsi aja elul ei olnud midagi viga, võrreldes varasemaga, samas ei olnud see aeg ka kiita, talupojad pidid kõvasti tööd rügama, et pered ära toita ja kõik maksud ära maksta. Ka võimus ei olnud midagi uut Saksa ajast Rootsi ajale tulekuga ja edasi Vene aja tulekuga, muidugi ei saa Rootsi ja Vene aega võrrelda tänapäevase Eestiga. Muidugi kergendas talupoegade elu Rootsi aja uuendustega tulnud vakuraamat ja adramaaderevisjoon. Kokkuvõtvalt võib öelda, et Rootsi aeg oli hea aeg.