Madisepäeva lahing
Maksim Šušarov
Madisepäeva lahing
► Madisepäeva lahing (ka Pala või Paala lahing
ehk Pa(a)la jõe lahing) oli madisepäeval, 21.
septembril 1217 . aastal Sakalas, oletatavasti
praeguse Van
V
amõisa küla territooriumil
toimunud Liivimaa ristisõja ja eestlaste muistse
vabadusvõitluse lahing. Mõõgavendade ordu,
Riia piiskopi, Lauenburgi krahv Alberti, latgalite
ja liivlaste sõjavägi purustas seal kuuest Muinas-
Eesti maakonnast kogutud väe. Teg
T emist oli
eestlaste vastu peetud ristisõja suurima
välilahinguga.
Sõjaline olukord 1217. aastal
► Pä
P rast Tu
T raida vaherahu lõppemist taasalanud
sõjategevuse tulemusena olid Riias baseeruvad
Mõõgavendade ordu ja piiskop Albert neid
toetavate latgalite ja liivlaste abil 1217. aastaks
oma võimu tunnistama sundinud Ugandi,
Sakala, Järvamaa ja Soontagana vanemad.
Val
V lutustest häiritud Novgorodi ja Pihkva
vürstid , kes pidasid Ugandit oma mõjusfääri
kuuluvaks piirkonnaks , tegid koos neid toetanud
saarlaste, harjulaste ja sakalastega sõjakäigu
Otepää linnuse ja seal end kindlustanud
riialaste ja ugalaste vastu.
Põhjused
► Va
V enlaste sihiks oli murda eestlaste jõud
lõplikult.Va
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-05-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
11 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
qqawws
Õppematerjali autor
Meinhard suri aastal 1196, enne kui ristisõda jõudis alata. Enamik liivlasi oli aga endiselt ristimata. Pärast Meinhardi surma määrati piiskopiks Berthold, kes oli enne olnud Loccumi tsistertslaste kloostri abt. Berthold ei suutnud liivlasi rahumeelselt ristida, seetõttu otsustas ta panustada juba Meinhardi taotletud sõjalisele jõule. 1198. aasta juulis toimus Bertholdi ja liivlaste vahel hilisema Riia linna kandis (ad locum Rige) lahing, mille kristlased küll võitsid, kuid Berthold langes. Esialgu kindlustati kristlaste poolt Üksküla ja Holm ning liivlaste seas hakkasid aktiivselt tegutsema preestrid, kuid varsti pärast lahingut ajasid liivlased kristlased Holmist minema, nii jäi nende kätte vaid Üksküla. 1199. aasta kevadel nimetati uueks Liivimaa ehk Üksküla piiskopiks Bremeni toomhärra Albert von Buxhövden, kes veetis pea kaks aastat Põhja-Saksamaal, jutlustades ja Liivimaa-
lõppvaatuseks. Muistne vabadusvõitlus 12. 13. sajandi vahetuse Eesti aladel oli enimlevinud sõjalise aktsiooni tüüp rüüsteretked. Retki korraldasid eestlased ise ja samas tuli end nende eest ka kaitsta. Tervet muistse vabadusvõitluse perioodi võib teatavas osas vaadelda kui vastastikuste rüüsteretkede jada, milles esinevad vaid mõningad operatiivsel ja strateegilisel tasandil tähtsamaid tulemusi andnud sõjakäigud (nt. 1217 aasta Madisepäeva lahing). Kuigi Henriku kroonikal põhineva saksa misjoni keskse ajalookäsitluse järgi algas eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208. aastal, siis mõnikord on selle alguseks peetud ka taanlaste kaks aastat varasemat sõjaretke Saaremaale. 1206. aastal purjetas kuningas Valdemar II koos Lundi peapiiskopi Anders Suneseniga Saaremaale, kättemaksuks saarlaste kolm aastat varem toimunud rüüsteretke eest, ning hakkas seal ehitama linnust. Kuid, et keegi taanlastest ei julgenud pärast peaväe
latkalid. Vallutajate saagiks langes ka 2 Väina- äärset Polotskist sõltuvat vürstkonda : Koknese ja Jersika. Ako oli Holmi liivlaste vanem Väinal, kes oli õhutanud Polotski vürsti sõdima riialaste vastu. Kogunud leedulasi, toreidalasi ja kogu Liivimaad võitlema kristlaste nime vastu. Ako algatas ulatuslikuma aktsiooni vallutajate tagasitõrjumiseks. 4. juulil 1206. a. toimus Holmi linnusel suur lahing, mis lõppes linnuse vallutamisega sakslaste poolt. Ako tapeti võitluses. Tema pea saadeti koos võiduteatega piiskopile. Dabrel oli Sattese liivlaste vanem. Tema linnus asus Koiva jõe ääres. Dabrel julgustas oma mehi nii, et need kunagi ei taganenud. Ristisõdijad ründasid linnust terve päeva, kuid ei suutnud seda allutada. 1211. a. puhkes katk, mis levis üle kogu Liivimaa. Katku suri ka Dabrel. 7. liivlaste vanem Kaupo ja tema tegevus kuni surmani Madisepäeval
Koostati vastupealetungi kava, mille lõppeesmärk oli saksa koloonia täielik hävitamine.Kavandatud ühisaktsioon ei toonud loodetud tulemusi, sest osalenud jõude jäi väheks. Toimus 1215. a ( liivlased, latgalid, eestlased sakslaste vastu) Turaida vaherahu - Aastal 1211 toimunud suurele Viljandi linnuse piiramisele vastasid eestlased omapoolse rünnakuga. 1212. aastal toimus eesti hõimude ühine suuroperatsioon - Toreida piiramine. Väga verine lahing, kus osales eestlasi kõigist maakondadest. Kuna see suur lahing ja sellele eelnenud kümned rüüsteretked ning sõja käigus levima hakkanud katk olid maad kõvasti kurnanud, sõlmisid eestlased, liivlased ja latgalid omavahelise rahu, mis varsti uuendati ka sakslastega. Pidi kehtima 3 aastat. Danebrog - Taani Kuningriigi lipp (ehk Dannebrog) on üks maailma vanemaid riigilippe. Esimene kirjalik mainimine selle kasutamisest pärineb 14. sajandist
1186. pühitseti ta Liivimaa piiskopiks. Berthold - 1196-1198 Liivimaa piiskop, korraldas liivlaste vastu ristisõja 1198 aastal, hukkus esimeses lahingus. Albert - 1199-1229 Liivimaa piiskop, Liivimaa vallutamise peaorganisaator ja juht. Kaupo - liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses. Kaupo oli Turaida vanem ja ristiti esimese olulisema liivlaste ülikuna u 1191, tema ristijaks peetakse Theoderichi. Lembitu - Sakala vanem ja sõjaline liider muistses vabadusvõitluses, suri Madisepäeva lahingus 21. september 1217. Vladimir vürst. 1216. sügisel tegi rüüsteretke Ugandisse, kuna teda pahandas ugandi ristimine. Valdemar II - oli Taani kuningas 12021241. Juhtis 1219 aastal Põhja-Eesti retke. Theoderich - munk, kes oli Meinhardi abiline, 1191 läkitas Meinhard Eestimaale misjonitööd tegema, hiljem Eestimaa piiskop, langes Lindanise lahingus, Mõõgavendade ordu rajaja. Tabelinus oli Virumaa vanem 13.sajandi alguses.
Eestlased nimetasid end maakonniti sakalasteks, harjulasteks jne. Soomlastele on virulaste (virolaiset) ja lätlastele ugalaste (igauni) nimetus hakanud tähendama kõiki eestlasi. Venelased nimetasid eestlasi ja kõiki läänemeresoomlasi tuudideks. Ka Liivimaa kroonikas kasutati kõrvuti maakondlike nimetustega ühisnimetust Estones. Eestlased ise omandasid ühisnimetuse "eestlased" alles 19. sajandi rahvusliku liikumise ajal. Eestlaste vabadusvõitlus (1208-1227); Lembitu; Madisepäeva lahing; vabadusvõitluse lõpp Kuni XII sajandini olid eestlased iseseisvad, vabad, kõrge kultuuriga põlluharija ja meresõitja rahvas. 13. sajandi algul oli Eesti suure ja väikese maakonna nõrgalt teostatud koondis. Siin oli umbes 22000 adramaad ja 15 000-18 000 elanikku. Eestlaste majandusliku arengu ja riigi kujunemise katkestas Baltimaade rahvaste alistamiseks 12. sajandi lõpul alustatud agressioon. Sel eesmärgil ja paavsti toetusel organiseeris Liivimaa piiskop Albert ristisõja
Tõde on kahe vahel. Saagade sees on palju kohanimesi - Austruegr ehk idatee, Alsysla - Maksupiirkond, Eysysla - Saaremaa, Eistlanz - Idamaa, Rafala - Põhja-Eesti ala. See näitab, et kommunikatsioon on olemas, ühendus üle läänemere oli aktiivne viikingite ajal. Saagad jutustavad sõdadest ja kangelastegudest. Tuntud osa Heimsrringlas on lugu, kuidas kuningas Ingvar sõitis Eestisse, kohas nimega Kivi peeti rootslaste ja eestlaste vahel võimas lahing, kus kuningas Ingvar suri. Pole teada, kas kuningas Ingvar on ajalooline tegelane või mitte. Tänapäeva Eestis on see ala "Kiideva", mis tuleneb saksa keelest ja tähendab kivide peal. Võimalik on et kuningas Ingvari haud on hoopis Salme laevahaud, sest ta pärineb samast ajaperioodist. Tuntud on jutustus Norra kuningast Olaf Trüfason, kes suri aastal 1000, kes on ka ajalooline isik. Lugu räägib Olafi lapsepõlvest, kui ta oli 2-3 aastane, asus Olafi ema
elukutselised sõjamehed; neil oli pikk valge mantel punase mõõga ja risti kujutisega, seepärast hakati ordut kutsuma Mõõgavendade orduks; ordu juhiks oli ordumeister 1208. a algas võitlus Eestimaa pärast, esimesena rünnati Ugandit, eestlased tegid vasturünnaku, selleks ajaks olid läti ja liivi hõimud ristitud 1210. a toimus järjekordne vasturünnak, Võnnu piiramine Ümera (Koiva lisajõgi) lahing (võit, mis andis jõudu edaspidiseks) Võnnu linnusest oli saanud Mõõgavendade ordu üks tähtsamaid tugipunkte 1211. a kevadtalvel oli Viljandi linnuse piiramine sakslaste poolt, mis ei õnnestunud, kuid nad said vanemate ja ülikute pojad pantvangi; järgnesid eestlaste vasturünnakud sakslased kasutasid siin esimest korda Eestimaal kiviheitemasinat piiramine lõppes läbirääkimistega, vanemad sõlmisid piirajatega rahu 1211
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid