Eesti iseseisvumine oli juhus või paratamatus (0)

Eesti iseseisvumine oli juhus või paratamatus
Kas Eesti iseseisvumine oli juhus või paramatus? Selle küsimuse üle võib pikalt arutleda ja mõelda, sest kindlat vastust sellele pole. Selleks, et Eesti iseseisvaks saaks nähti palju vaeva ja selle taga oli palju inimesi, kes unistasid oma vabast riigist. Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa ka suured ja pöördelised ajad maailmas, sest see periood jäi kahe maailmasõja vahele, mis tõi kaasa riigite omavahelise suhete halvenemise. Suhete halvenemine andis võimaluse väike riigidel end tõestada ja võimaluse püüelda vabatuse poole.
1917. aastal toimus Venemaal revolutsioon , mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust . Venemaal läks võim ajutise valituse kätte ja eestlased oskasid selle keerlusi olukorra kiiresti ära kasutada. Eesti sai Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinna linnapea Jaan Poska . Eesti taotles Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat aga Ajutine Valitsus ei soovinud Eestile autonoomiat anda ja sellepärast toimus 26.märtsil 1917 Peterburis meeleavaldus , mille pärast oli Ajutine Valitsus sunnitud andma Eestile autonoomia , mis väljenuds rahva poolt valitud Maapäevaks. Eesti alad liideti sellega üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar, kelleks sai endine Tallinna linaapea Jaan Poska. Eestis hakati kiiresti looma parteisi ja tähtsaks muutus parteide tegevus. Kõige rohkem pooldajaid said sotsialistlikel parteidel. 5. juunil 1917 valiti esimene Eesti Ajutine Maanõukogu ehk Maapäev , kuhu valiti 62 kohalike omavalitsuste esindajat linnadest ja maakondadest. Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917 ning jagunes demokraatlikuks, sotsialistlikuks ja tööerakonna rühmaks. Eestis mindi üle eestikeelsele asjaajamisele. Eestlased suutsid oma positsiooni riigis laiendada, moodustati Eesti rahvusväeosad. Venemaa olukord muutus samal ajal üha raskemaks ning Venemaa ei suutnud Eestit enam sõjaliselt kaitsta. August 1917 vallutasid Saksa väed Riia ja 29. detsembril vallutasid nad Saaremaa. 25. augustil tegi Jaan Tõnisson Maapäeva istungil ettepaneku võtta kurss täielikult iseseisvumisele.
Enne kui selleks jõuti reaalseid samma astuda, toimus 1917. aasa oktoobirs enamlaste võimupööre. Enamlaste toetus oli suur nii sõdurite aga ka rahvamasside hulgas ja see kasvas kiiresti. 24 oktoobril haarasid enamlased võimu ka Tallinnas eesotsas Viktor Kingissepa ja Ivan Rabtsinskiga. Kui võim oli üle võetud ka Petrograds, alustasid enamlased kogu Eestis tegelikku võimu ülevõtmist. 15. novembril kuulutas Eesti Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Maapäev koosolek saateti küll laiali aga otsused olid selleks ajaks juba tehtud. Enamlased ajasid laiali ka protestimeeleavaldused mujal Eestis ning iseseisvus idee vedaja Jaan Tõnisson saadeti välismaale pagendusse. Eesti iseseisvus mõte hakkas üha suuremat toetust leidma, sellega liitusid ka mõned vasakpoolsed erakonnad.
1918. aasta algul võeti salanõupidamisel vastu otsus Eesti iseseisvuse esimesel võimalusel välja kuulutada. Koostati iseseisvusmanifest ning jaanuari lõpus kiitis Maapäeva vanemate nõukogu selle heaks. 1918. aastal toimusid Asutava Kogu valimised, kus enamlased said lootetust vähem hääli ja nad kuulutasid valimised kehtetuks. 3. märtsil 1918 aastal hõivasid sakslased Eesti ja tekkinud olukord andis Maapäeva vanemate nõukogule võimaluse üritada iseseisvus välja kuulutada. Selleks loodi Eestimaa Päästmise Komitee, kuhu kuulusid Konstatin Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. Vanemate nõukogu poolt heaks kiidetud iseseisvusmanifest loeti ette ning Eesti kuulutati iseseisvaks. 23. veebruaril kuulutati välja Eesti Vabariik välja Pärnus , 24. veebruaril Paides , Viljandis ja Tallinnas. Eesti sõdurite kaitse all kuulutas Päästekomitee Eesti Panga hoones välja Eesti Vabariigi Ajutise Valitsuse. Järgmine päev saabusid Tallinnase Saksa väed, kes keeldusid iseseisvat Eesti Vabariiki tunnustamast, algas Saksa okupatsioon .