Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sõjad, nende puhkemise põhjused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on sõdade puhkemise põhjusteks?
Sõjad , nende puhkemise põhjused
Igas ajalooõpikus, millest me õpime on põhiteemaks sõjad. Meil on olnud Liivisõda , Põhja sõda, Esimene maailmasõda , Teine maailmasõda ja neid sõdasid on veel. Meie ümber on alati sõdade jutt ja alati on konfliktid mõne riigiga, mis võib taas tekitada sõja puhkemise. Kuid mis on sõdade puhkemise põhjusteks?
Sõdade üle ei ole keegi kunagi õnnelik, sest need nõuavad palju mõlemapoolsetest sõdijatest ohvreid. Sellega kaasneb, et paljud kaotavad oma lähedasi, venna, onu või isegi isa. Põhjuseid on palju – demograafia kui sõja relv on siis, kui demograafilise ’’lõõgastumise’’ funktsioon, siis üleasutus on sõda tekitav tegur. Nimelt tunne, et elanike arv on võrdeline võimsusega, on siiani väga levinud arvamus. Riigi võimsust nähakse tihtipeale selle rahvastiku suurusega seotud. Sellest tuleb hirm, mille omakorda tekitab elanime arvu kiire juurdekasv ja sellega emigratsiooni hakatakse tajuma varjatud sissetungina, mis võtab omakorda pöörde raskesti ohjeldav linnavägivald. Just seal ongi koos mässuks soodsad tingimused: tööpuudus , viletsus , kuritegevus ja ka frustratsioonid. Kindlasti suureks põhjuseks on n-ö maanälg ehk võitlus maa pärast, mis tekitab konflikte kodusõjalaadseid ja riikidevahelisi. Vesi, see on ka lugematute konfliktide allikas, sest kui veehulk planeedil jääbki näiliselt samaks, nagu see hetkel on, siis sageli tekittab priiskavate kasutusviiside ja globaalsete ressursside suhe tänapäeval varustamisprobleeme, muudab ökoloogilist tasakaalu ja mõjutab riikidevahelisi suhteid. Kui juba vesi on probleemiks, siis on ka toorained , sinna alla käib nafta , maagaas, kaevandustest saadud saladused (teemandid, kuld , volfram jms), seda kõike sellepärast, et väärtuse määrab turg , kuid ilmajäämine annaks hoobi maa majandusele või võtaks mingilt riigilt sõjaliste ülesannete täitmise võime, aga seda ei soovi keegi loovutada. Raha- ja börsivood on probleemiks, sest seda saavad tabada erinevad hoobid, nagu näiteks spekulatiivsete börsimullide lõhknemine, jõhker tegevus rahvusliku valuuta vastu ja kapitali massiivne väljatõmbamine mõnest riigist, mille poliitilist või majanduslikku stabiilsust peetakse ohustatuks. Raha- ja börsivoogudega kaasneb parem juurdepääs informatsioonile, võimaldades ka teabe paremat levitamist ja, kui seda ei ole võimalik teha, tekivad konfliktid ja ongi sõda. Kindlasti põhjuseid on veel palju, aga need on põhjused, millega teame ka seda, et sellest tulenev sõda on ainukordne. Inimesed võiksid võtta asju rohkem mõistusega ja läbimõelda, mitte kiskuda ülesse konflikti, millest tuleb sõda ja mis hävitab palju(inimesed, hooned, mälestused). Sõjad on jubedad asjad, sellepärast tuleb ka väikeste tülide ajal asjad läbi mõelda, enne, kui see suureks ajada.
Sõjad-nende puhkemise põhjused #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-05-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor K2rruke Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Eestlastest vastaspooled 1944-a lahingutes
4
docx

Eestlastest vastaspooled 1944. a lahingutes

1944. aastal oli 14 lahingut, nendeks oli - Tartu lahing, Narva lahing, Auvere lahing, Avinurme lahing, Keila lahing, Kärevere lahing, Leevi lahing, Meeraalu lahing, Meriküla dessand, Porkuni lahing, Putki lahing, Sinimägede lahing, Tehumardi öölahing ja Vintri dessant. Sõjategevus 1944. aastal hõlmab Saksamaa ja Nõukogude Liidu vägede ja Eesti iseseisvuslaste vahelisi lahinguid. Neid võitlusi on nimetatud ka Teiseks Vabadussõjaks. Kõik need sõjad on alguse saanud Nõukogude punaarmee pealetungiga. Sõjategevus oli osa Nõukogude vägede pealetungioperatsioonist Baltimaades. 1944. aastal olid tublid ja võimukad kümned tuhanded eesti mehed, kes relva järele haarasid ja ruttasid Eestit taas okupeerida tahtva punaarmee sissetungi tõkestama, sest rahval oli usk Eesti vabanemisse, oma riigi taastamisse ja sellest tulenev soov oma riigi piiri punaarmee sissetungi vastu kaitsta suurem, kui reaalsed tingimused seda võimaldasid

Ajalugu
Poliitilisest maailmast arusaamine James N Danziger
64
doc

Poliitilisest maailmast arusaamine James N.Danziger

kuidas paljusid asju defineeritakse sõltub analüüsija sotsiaalsest reaalsusest. 4. Tegelik poliitika juhib normatiivsetelt küsimustelt tähelepanu kõrvale - Poliitilise analüüsi mõte on avastada parim võimalikest saavutatavatest variantidest. Teaduslik meetod ei paku lahendusi fundamentaalsetele normatiivsetele küsimustele selle kohta, milliseid sotsiaalseid eesmärke peaks väärtustatama ja millised meetodid on sobilikud nende saavutamiseks. Ta ei anna vastuseid selle kohta mida peaks tegema. Poliitikateadus poliitilisest maailmast arusaamise vahendina: Need neli kriitika liiki, mis pol. teaduse kohta käisid on väga olulised ja neid tuleb hiljem tihti kasutada (arvab Jimmie). Poliitiline teadus on katse rakendada teaduslikke meetodeid, et saada paremini aru poliitilises maalimas toimuvast läbi süstemaatilise ja analüüsiva mõtlemise

Riigiteadused
KIRJANDUSE EKSAMI PILETID
42
doc

KIRJANDUSE EKSAMI PILETID

Napopleon, Kutuzov (vene vägede ülemjuhataja). See ei oleks ikka Tolstoi, kui ei mõtleks veel kord kompositsiooniliselt läbi. Hakkab inimesi jagama parveinimesteks ja mitteparveinimesteks. Parv, mis tuleb putukate parvedest, loodusest, mitte need palgid. See inimene, kes on nn ,,parveinimene," see ei ole egoist, sest temale on oluline tema parv. Esimene parv on perekond, kodu, parv on klass, kool, Pärnu. Parve kuuluvus on ühiste omadustega inimestele, kes ei mõlte esmajärgus iseendale, nende jaoks on oluline nende parv. ,,Sõda ja rahu" tegelased kolmes osas, kõigepealt on parveinimesed, teiseks on egoistid ja kolmas rühm on inimesed, keda võiks nimetada muutuvateks kangelasteks, need, kes teose jooksul kõige rohkem teisenevad. Ajaloolistest sündmustest leiavad käsitlemist 1805. Ja 1807. Aastate lahingutest prantlastega Euroopas, vene väed käisid sõdimas Austrias ja Preisimaal. 1812. Aasta, kui prantsuse väed tungisid Venemaale. Venelased ise nimetavad seda isamaa sõjaks

Kirjandus
Riigikaitse õpik
192
pdf

Riigikaitse õpik

õpiku esmatrüki ilmumist. Kaitse- ministeeriumi toetusel on koolidesse Riigikaitseõpik aastast 1933 SAATEKS ehk üllatuslikultki keskkonnakaitsest kaitsejõududes. Selles mitmekesisuses väljendubki riigikaitse kui eri eluvald- kondadega tihedalt seotud terviku olemus. Meie ajal on tähtsal kohal rahvusva- heline riigikaitsekoostöö. Nii pole rii- gi kaitsmine pelgalt nende inimeste asi, kes oma igapäevaelus kannavad vormi, vaid iga kodaniku hool, ent ka kohustus, mille väljundiks ei pruugigi ilmtingimata olla just teenistus kait- seväes või kaasalöömine Kaitseliidu ridades. Riigikaitseõpetuse eesmärk pole propageerida militarismi. Tead- mised ja oskused, kuidas vajaduse korral kaitsta oma riiki, on parim ta- gatis, et neid oskusi pole tegelikkuses kunagi vaja rakendada. Nende igale kodanikule vajalike esmaste riigikait- Riigikaitseõpik aastast 2003

Riigiõpetus
Uusaja konspekt
44
doc

Uusaja konspekt

Väga raske on defineerida, mis on modernne ühiskond, see näitab uusi eluviisi ja arusaama, mis olid segunenud vanadega. Märksõnadeks: ühiskond muutumis-ja kohanemisvõimeline ja laseb enda arnegut mõjutada teaduse kasvul. modernne ühiskond taotleb heaolu kasvu. puuduvad sotsiaalsed barjäärid, elukutse valik on vaba ja see pole määratud sünniga kehtib võrdõigluslikkuse printsiip, puuduvad sünniõigused privileegid kodanik tunneb, et valitsus on nende valitsus ja valitsus tegutseb meie kõigi huvides ja on meie poolt ise volitatud. kadunud on kiriklikud sakntsioonid ja religioosed seadused ja autoriteet, kellel on voli ühiskonda oma näo järgi kujundada. Usutunnistusvabadus. traditsioonid ja põlised kombed pole sunduslikud, igal ühel on õigus nendesse kriitiliselt suhtuda ja vajadusel protestida. ,,Moderniseerumise" mõiste ja erinevus ,,traditsioonilisest" ühiskonnast.

Kategoriseerimata
Nimetu
64
rtf

Nimetu

von Hochenzoller. Ka siin tekivad jutud sekulariseerimisest. 1526 tõstetakse Plettenberg Saksa riigivürsti seisusesse. Peagi saab ta Liivi Ordu alad endale lääniks. Suudab konflikte vältida, kuid ise uuendusi ette ei võta. Reformatsiooni küsimus Plettenberg oli veendunud katoliiklane. Plettenbergi järglased pole veendunud katoliiklased( nt oli ka luterlasi). Plettenberg suuris ennast kehtestada Venemaa suhtes ja suutis nende agressiooni peatada. Toimub laostumine ja moraali langus. Kaot side maahärraga, kes hakkaad ajama iseseisvat poliitikat. koadjuutorivaenus- Üks Liivimaa sõja eellugusid. 1534 a A. von Hochenzolleri noorem vend Wilhelm määratakse tllase Riia piiskopkonna koadjuutoriks. 1539 Wilhelm sai Riia peapiiskopiks. Oli ka Sigmund II Augusti( Poola valitseja) nõbu. Wilhelmi ametisse tõstmine ärritas ordut. W sattus õige pea rahalistesse raskustesse. 1554 W otsustab endale kutsuda

Kategoriseerimata
Nõukogude Liidu ajalugu
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

sõjalaevastikule- Vaikse Ookeani laevastik. Kuigi kaua edu Mandžuurias eriti hoida ei suudetud, 1904-1905 Vene-Jaapani sõda, Vm sai lüüa. Kaotati Port Arturi kindlus ja väed tõmmati tagasi Mandžuuriast, Jaapanile loovutati ka Sahhalini saare lõunaosa. Kui põrkuti kokku kasvava, moderniseeruva Jaapaniga, pandi Vene ekspansioon Hiina suunal seisma. Vm oli üks maailma suurimaid riike ka rahvastiku poolest. I ms puhkemise eel elas Vene impeeriumis veidi üle 180 miljoni inimese. U 1/10 tolleaegsest maailma rahvastikust. Kui Lääne- Euroopas oli selleks ajaks alanud rahvastiku juurdekasvu pidurdumine, siis Vm-l oli juurdekasv jätkuvalt kiire, enne I ms lisandus kuni 2 milj inimest igal aastal. Samas Vm impeerium koosnes paljudest erinevatest rahvastest. Venelased jäid 20.saj alguses vähemusse, moodustasid 1897 rahvaloenduse andmetel venelased moodustasid 43% impeeriumi rahvastikust. Siia juurde võib

Ajalugu
Holokaust
290
pdf

Holokaust

ITF hariduse töögrupp 1. MIS ON HOLOKAUST? Mõistet holokaust on määratletud mitut moodi. Toome näiteks kolm erinevat määratlust. Teise maailmasõja ajal püüdsid natsid „uue korra“ kehtestamise nimel hävitada kõik juudid kogu Euroopas. Esmakordselt ajaloos kasutati terve rahva massiliseks hävitamiseks tööstuslikke meetodeid. Tapeti kuus miljonit inimest, nende hulgas poolteist miljonit last. Seda nimetatakse holokaustiks. Natsid orjastasid ja tapsid ka miljoneid teisi inimesi: mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, poolakaid, nõukogude sõjavange, ametiühingutegelasi, poliitilisi vastaseid, teisitimõtlejaid, homoseksuaale jpt. Briti Sõjamuuseum, London, Suurbritannia Holokaust kujutab endast erilist genotsiidijuhtumit 20

Euroopa tsivilisatsiooni ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun