Teise maailmasõja tagajärjed maailmale (0)

Teise maailmasõja tagajärjed maailmale
Teine maailmasõda lõppes 1945. aastal ning jättis sügava jälje tervele 20. sajandile . Ma usun, et seda võib nimetada kui ohvrite -ja purustusterohkemaks sõjaks Euroopa ajaloos.
Sõja tulemused muutsid suuresti jõudude vahekorda maailmas. Suurriikide seast langesid välja Teise maailmasõja kaotajad , kelleks olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Sõjast väljusid võitjatena Suurbritannia, Prantusmaa, NSV Liit ja USA. Kahest viimasest läks aga kõik lahti. Nimelt nad esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet. Üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Mõlemad riigid soovisid oma positsioone tugevdada ning ma arvan, et esimeseks selliseks sammuks oligi Trumani doktriin, mida loetakse ka kui kommunismi pidurdamise poliitika käivitamishetkeks. Samas oli eelnevalt Churchilli kõnes kõlanud mõiste ''raudne eesriie ''. Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmas, suletust, vaenutlikkust lääneriikide suhtes. Ning ma arvan, et see iseloomustus oli tõepärane.
Võib öelda, et Teise maailmasõja lõpuga saabus Nõukogude Liidule mõneti ka uus ajajärk. Sõjajärgseid aasaid võiks iseloomustada sõnapaariga võimsus ja jõuetus. Poliitilises mõttes väljus sõjast võimsamana ja autoriteetsemana kui ta seda kunagi varem oli olnud. Samal ajal valitses riigis kohutav sotsiaal-majanduslik laos. Paraku polnud Nõukogude Liidus hea elada minu arvates. Seda sellepärast, et ressursse kasutati pigem relvastumisele ja sotsalismimaade aitamisele. Ma usun, et see pigem külvab rohkem vaesus ning elu ei lähe kuidagi moodi paremaks.Stalini kontroll oli juba sõja ajal nõrgenenud, ent ta ei kavatsenud sellega leppida. Hoidis pigem ühiskonda hirmuseisundis, kuid ma arvan, et nii ei tunne inimesed ennast üldse hästi ega turvaliselt.
1948. toimus esimene kokkupõrge NSV Liidu ja tema endise lääneliitlase vahel, mis juhtus Berliinis. NSV Liit asus takistama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. Selleks suleti kõik raud-ja maanteed. USA ja Inglismaa olid sunnitud oma vägesi ning elanikke varustama eluks vajalike kaupadega õhusilla kaudu. See oli väga mõistlik plaan, sest seda teised ei osanud ette näha. Berliini blokaadi on nimetatud ka külma sõja alguseks. Ma usun, et sellega sai kõigile selgeks, et Saksamaa jagamine on teoks saanud.
Algas ka võidurelvastumine, kus mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi. 1949. aastal hakkas see aga ohustama ka inimkonna eksistentsi, kui Nõukogude Liit oma esimest tuumapommi katsetas. Arvan, et see oli kõige rängem ning paljud süütud inimesed pidid selle pärast kannatama. Tegelikult ei osalenud kumbki pool otseses sõjategevuses, kuid siiski oleks võinud nii mitmeski kriisist areneda välja suur sõda. Näiteks Korea kriis 1950. aastal, mis toimus Lõuna-Korea ja Põhja-Korea vahel, kuid neile mindi abi pakkuma.
1961. aastal ehitati kurikuulus Berliini müür . Piiri ida poolt valvavad sõdurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad põgeneda. Ma arvan, et see käsk ei olnud kuigi inimlik, sest aastate jooksul hukkus selle tulemusena hulgaliselt süütuid inimesi.
Nõukogude-Ameerika suhted teravnesid veelgi seoses 1962. aasta sündmustega Kuubas. USA valitsus nõudis, et raketid Kuubalt minema viidaks ning kuulutas välja mereblokaadi. Hruštšov Kennedy lubas viia raketid ära juhul, kui USA tagab Kuuba kommunistliku režiimi puutumatuse. Peagi oli kokkulepe allkirjastatud.
Kokkuvõtteks võib öelda, et Teise maailmasõja tagajärjed olid kohutavad. Tohutud purustused ning inimkaotused jäävad inimeste mälestusse alatiseks.