Linnukasvatus (1)

LINNUKASVATUS .
Linnu kasvatus
saadused: munad, linnuliha.
Kõrval saadused: suled ja sõnnik.
Linnu sõnnik on lämmastiku rikkas ja töödelduna söödetakse nuum pullidele.
Linnu liha osatähtsus on maailmas tõusun ja moodustab kogu liha toodangust üle 25%. tervislik toitumine näeb ette päevas üks kanamuna .
Munad sisaldavad kergesti seeduvaid valke, mineraal aineid ja vitamiine ja seepärast eriti väärtuslik dieet toitlustamisel. Linnu liha toodetakse
a). välja prakeeritud kanade arvelt.
b). broileri liha otstarbel üles kasvatatud lind.

kalkuni partide ja hanede üles kasvatamine .
Majanduslikud kasulikud omadused.

varavalmivus .- seotud munemis algusega tootmise seisukohalt jagunevad kolme rühma

muna kanad .

Liha muna kanad.

Lihakanad.
Kõige vara valmivamad on muna kanad. Kes võivad munema hakkata 4-5 kuu vanuselt alguses on munad väkesed. Pidamis tingimuste abil lükatakse munemist edasi.

suur sigivus kõikidest munadest on võimalik välja hautada tibud . Keskmine muna toodang on 260-270muna aastas parmiad annavad 300muna aastas.

Kiire kasv ja areng eriti liha tõud. Ja ristandid.

Suhteliselt hea sööda ja valgu väärindus nt. Proilerid kuluvad 1 kg massi iibele. 2.5-5kg sööt ühikud.

Linde võib pidada kõrgelt mehaniseeritud tootmise tingimustes mis tõstab töö viljakust.

Munad ja linnu liha on kõrge toiteväärtusega ja seeduvusega. Liha on valgu ja proteiinu rikkas eriti kalkunite ja kanadel. Suurema rasva sisaldusega on pardi ja hane liha, hane rasv on hinnatud oma ravi omaduste pärast. Hane maks on delikatess

saadusi saab toota ja turustada kiiresti.

Annab toor ainet tööstusele muna pulber ja suled.

Mittesöödavatest osadest toodetakse valgu rikkast söötasi.
Lindude erinevused võrreldes imetajatega.

• luustik- luud on kerged ja õhukeseseinalised toruluudespuudub üdi.
  
  • Toruluud sisaldavad hargnenud õhukotte mis on sinna tunginud kopsubronhide kaudu.
    

• kodustamise tagajärjel on lennuvõime tublisti vähenenud.
  
• Lendamist soodusatab kiilu kujuline keha.
  
• Puuduvad hambad. Nokaga võetud sööt satub eeskätt pugusse, seal sööt pehmeneb, kuid põhiline peenestamine toimub lihasmaos liihaste, kruusa ning liiva kaasabil. Normaalseks seedetegevuseks vajavad linnud kruusa või liiva.
  
• Puuduvad piima näärmed – võimalus tibusid kunstlikult üles kasvatada. Neerud on paarilised ja suhteliselt suured. Uriin väljutatakse koos väljaheidetega.
  
• Loode areneb lindudel väljaspool emaorganismi, mis võimaldab kasutada kunstlikku hautamist. Tibud hautatakse välja haudeaparaadis ehk inkubaatoris. Kaasaegsed inkubaatorid mahutavad 45-65 tuhat muna.
  
• Lindudel puudub diafragma , mis eraldatakse rinnaõõnt keha õõnest.
  
• Lindudel on väljaarenenud ainult vasakpoolne munasari. Isaslindudel on seemnesarjad paarilised.
  
• Lindudel puuduvad higinäärmed- järelikult on temperatuuri regulatsiooni puudulik, seepärast peab lindlates olema sobiv temperatuur. Kui õhutemperatuur on madal, kasutavad linnud söödaenergiat soojusproduktsiooniks ja halveneb söödaväärindus. Nahanäärmetest on lindudel paarispäranibunääre, mis toodab vedelat rasu . Seda on vaja sulgede määrimiseks.
  
• Kuulmismeel on väga hästi arenenud lindudel puudub väliskõrv. On kõrva ava, mida katavad suled. Sisekõrvas on 3 kuulmeluukesed asemel 1.
  
• nägemine- valguse käes ja päeval on nägemine väga hea. Kaela painduvuse tõttu on linduedel vaateväli avar, kuid hämaras ja pimedas näevad nad halvasti. Lindlat täiendavalt valgustada -oluline valguspäeva pikkus, mis peab munejatel lindudel olema 14 tundi.
  
• Haistmine ja maitsmine on nõrgalt arenenud.
  
• Linnud on kiire ainevahetusega, mida iseloomustab kõrge kehatemperatuud. Kanadel 40-41kraadi partidel 43kraadi see aga tähendab, et sööt väärindatakse kiiresti ümber.
  

Sundsulgimine.

• Valgusreziimi muutmine.
  

• Prakeeritakse haiged, vigased kanad ja kuked .
  

• Valgustatakse 3 ööpäeva pidevalt.
  

• Sööta ja vett antakse nagu varem.
  

• Viimasel valguspäeval pannakse künadesse teokarpe ja ette jääb vesi.
  

• Alates 4 päevast sööta ei anta, lühendatakse valguspäeva- 6 t.
  

• Sööda andmist alustatakse 7-8päeval.
  
• Esimesel söötmis päeval – kiiresti ja vähe. Kõik peavad pääsema küna juurde.
  
• Teisel päeval- suurendatakse kogust, lisada kruus ja liiv. Vesi.
  
• Juurde tuua kuked. Valguspäevale 14 tundi.
  
• Munad on hästi viljastatud alates kolmandast nädalast.
  

Munemis tsükkel.

• nimetatakse munemispäevi kahe mitte munemispäeva vahel.
  
• Mida pikkem tsükkel, seda kõrgem toodang.
  

Stressid.

• Välditavad.
  

• sotsiaalne stress .
  
• Stress ebaõige söötmise järel.
  
  • Järsküleminek.
    
  • Sööda tolmavus, riknevus, tera suurus.
    

• võõras ümbrus.
  
• Sobimatu pidamine – tihe paigutus .
  
  • Vale mikrokliima .
    
  • Puudulikventilatsioon.
    
• Noored kukked.
  

• munajuha on torujas elund mis koosneb 5 erinevast osast.
  

lehter- peatub 20-30 min, toimub väljastaumine.

Valguosa- moodustus muna valge – 3 tundi.

Kitsus- moodustavad koore aluse kesta 1 tund.

Emaks- mootustub lubikoor- 20-24 tundi.

Tupp- lubikoor kattub õhukese kuivanud limast kilega.

• munasarjas on muna rakke 900- 3500 .
  

Vältimattud stressid.

• seotud profülaktiliste abinõude teostamisega.
  

• vaksineerimine.
  
• Prakeerimine.
  
• Desinfitseerimine.
  

• stressi seisundit saab vähendada, suurendades söödas energia ja vitamiini sisaldus.
  

Lihajõudluse näitajad.

• eluslinnud.
  

• kehamass.
  
• Kasvukiirus.
  
• Söödaväärindus.
  
• Tapaküpsus.
  
• Toitumusaste.
  

• Tapetud linnud.
  

• Tapasaagis .
  
• Liha kvaliteet.
  

Sööda pärm.
Sarnane proteiiniga võetakse kõikkidesse sööda segudesse 2-5% soodustab munevust, sisaldab B-rühma vitamiine.
Lõss,vadak, kohupiim - tibudele.
Hukkunud loomad liha- vajalik vet. Töötaja luba (kirjalik luba) ei tohi kasutada toorelt .
Kasutatakse ka kala ja kala silo .
Mineraal söödad väga tähtis eriti kalkunitele, kõige olulisem on kaltsium- teokarbid, kana muna koored, söödakriit. Kaltsiumi ja fosfori suhe söödas peab olema 3/1. kasutatakse sööda kondi jahu ja sööda fosfaati, lisaks lihakondi jahu ja kala jahu. Linnud vajavad ka naatriumi puudu olev osa kaetakse keedu soolaga 0.5% sega jõusöötades miksroelementidest olulisemd on raud, tsink , vask, mangaan , koobalt ning jood ja magneesium . Söödas segudes ühinditena jõusööda tehases kasutatakse mikroelementide lisamiseks kasutatakse preemikseid ehk rikastus segusid. Võetakse 1% ühe tonni kohta.
Vitamiinu söödad ja preparaadid . Parim kui saavad naturaalsel kuijul
A-vitamiini karotiiniks on rohujahu ja sööda juurviljad kuid ei katta vajadust vees lahustuvaid vitamiine toidetakse preparaatidena rasvas lahustuvaid õli lahustena. Vitamiinide toime seismisel langeb, seepärast lisada neid enne söötmist söötadesse või on lisatud stabiliseeritud kujul. Lagunumise vältimiseks lisatakse antioksutante. Söötades on vähe D-vitamii.
B12-vitamiini koostetakse antibiootikumi jääkitest ja segatakse juurde bio massina võetakse ka preemiksite koostisesse.
Nuum söödad sünteetilised aminohappeb lüsiin ja metioniin. Kasvu soodustavatest lisanditest kasutatakse verment ja koepreparaat. Lindudele toodetakse ka sünteetiliselt mitmeid valgu ja rasva konsentraat
Lindude söötmis viisid.

täis ratsiooniline jõusööt. Kuiv sööda viisiline. Eelised, valmistavad jõusööda tehased söötmist on võimalik täielikult mehaniseerida, sööt ei rikne, võimalik saada kõrget tööviljakus.

Et sööta ei kulutatakse liigselt kasutatakse söötmist vanuse järkude järgi, seda nimetatakse ka baasiliseks söötmiseks.

Kombineeritud osa söötatisd võib ette anda toorsöötadena, hästi söövad pehmet sööta haned . Pardid , kalkunid ja kanad. Söötmisel antakse hommikul ette teread või kuiv jahu, teisel korral kasutatakse pehmet sööta ja kolmandal taas tera või kuiv jahu.
Pidamis viisid.
Eelistatakse kahte.

Puuri viisiline.

Sügav allapanu .
Temperatuuri sobivuse määramiseks mõõdetakse seda kana kõrguselt ja 1,5m välis seinast . Norm 16-18kraadi.
Õhu niiskus liiga kuiv õhk kuivatab nahka kutsub esile kiheluse võib olla nokimise põhjuseks liiga niiske õhk soodustab haigestumist.
Ventilatsioon aitab väljutada reo gaasid, niiskuse, tolmu, soojuse suvel ning talvel. Tähtis roll õhu juurde vool.
VALGUSTUS
munemis perioodil 14 tundi õige valgus resiim tõstab muna toodangut, tugev ja ebaühtlane valgus võib esile kutsuda nokkimist. Nõrk valgustus halvendab söödavust.
Paigutus tihedus- sügav alla panuga 1ruutmetri kohta viis kuni kuus kana, puuris pidamise puhul 4-6 kana puuris.
PUURI VIISILINE PIDAMINE.

suurendada lindla mahutatavust.

Mehaniiseerida kõik tootmis protsessid.

Luua optimaalne mikrokliima.

Vähendada kulutusi allapanule.

Võimalik vältida haigusi eraldades haiged linnud.

Vältida stressi.
Puuris peetakse tootmis kanu, sobib ka tibude üleskasvatamisel kunst ema perioodil. Puurid võivad olla kuni nelja korruselised.
Sügav allaapanul- kanad tuuakse 6 kuusel ja prakeeritakse 1.5 aastaselt. Põrand peab olema isoleeritud pinnasest niiskuse vältimiseks eristatakse kahte sügav allapanu viisi.

põrandale pannakse 15-20 kiht saastumise puhul segatakse.

Alla panu lisatakse kihtide kaupa.
Sööda künad katta traat võrguga et kanad ei saaks jalgadega sööda sisse minna. Munemiseks lisada pesa kastid.
KUNSTLIKU HAUTAMISE EELISED.

saab välja haududa suuremal hulgal tibusid korraga, inkubaatorid mahutavad keskmiselt 45-65 tuhat muna.

Saab välja hautada igal aasta ajal.

Võimalus haude rezimii mõjutadada ja saada elujõulisemad tibud.

Võimalus ära hoida nakkus haigusi.

On ökonoomne.
Haude reziim ja eri linnu liikide haude pikkus.
Tegurid mis on vajalikud loote arenemiseks viljastatud munas nim. Haude reziimiks.

Sobiv temperatuur. 37.4-37.8kraadi võivad jahtuda kuni 34 ja hukkuvad üle 39kraadi

realattiivne niiskus oleneb haude perioodist on kõikuv 54-70%

õhu vahetus, sund ventilatsioon sest lagu produktid on ohtlikud. Peab olema tugevam haude perioodi lõppul.

Haude raamide liigutamine et soojus ühtlustub ja hautamis aja pikkused kanadel 20-21päeva, partidel kalkunitel 26-27 päeva ja hanedel 29-30päeva.
Tibude valik.
Kasvama jäetakse elujõulised tibud kes.

On liikuvad.

Seisavad kindlalt jalgadel.

Rebu jäägid on tõmbunud kõhu õõnde.

Jalad ja nokk intensiivse värvusega.
Kõige paremini taluvad transportimist ööpäeva vanused tibud. Ööpäeva jooksul toituvad tibud rebu jääkidest.
Tibude üles kasvatamis viisid.

Ülas kasvatamine põrandatel sügav alla panu.= kunst ema perioodil on tibud ttibulates ja see järel viiakse noor lindude pidamis ruumi või aklimatisaatorisse.

Kombineeritud pidamis viis kuni 30 päeva on puurides see järel 30 päeva tibulates põrandatel pidmisel ning aklimatisaatorisse.

Puurid kus peetakse 60 päevva vanuseni ja see järel aklimatisaator.
Eelistada variante kus on vähem ümber paigutusi.
Kuiv sööda segud ja söötmine vanuse järkude järgi.
Kõige otstarbekam söötmis viis vanuse järke jaotatakse 4.

0-4 päeva. Sööma õpetamis aeg = 0 ratsioon . Sööda segus kergesti seeduvad söödad plus vitamiinid .

5-30 päeva vanused. Sööda segus samad söödad vähendada energia sisaldust kuni munemis alguseni .

30- 90 päeva

90-150 päeva.
Kalkunite söötmine pidamine.

suht lühike munemis periood hakkavad munema kevad talvest suve lõppu sügise alguseni.munemis aega võomalik pikkendada söötmis ja pidamis tingimustega. Põhi karja komplekteeritakse mitu korda aastas ja noored linnud peavad olema eraldi.

Tibudel ja noor kalkunitel suurem vajadus proteiinide ja vitamiinide suhtes.

Kalkuni tibud on tundlikud pidamis resiimi suhtes.
Kalkuni munad peavad kõik olema viljastatud seemne rakkud on hästi elu jõulised ja püsivad emas kalkunite sugu teedes viljastumis võimelisena 10-12päeva.
Isas kalkunid on aktiivsed paaritajad kuid võivad vigastada emas kalkunite selga , kasutatakse kunsliku seemendust noor kalkunid viljastumis võimelised 4-5 kuuselt.
Peetakse sügav alla panul lindla külg seinte ääres on jooksu aiad ehk solaariumid. Suvel võib kalkuneid vväljas pidada ühele ruutmeetrile 2 kalkunit, 4-5 emaslinnu kohta 1 pesa kast. Mune korjata tihti- tallavad katki. Lindla temp. 12-16 kraadi liiga kõrge puhul väheneb söögi isu emas kalkunid kippuvad hauduma. Õhu niiskus 60-70% . valgus päeva pikkus 14 tundi + 4tundi. Söötmisel kaks söötmis viisi.
Kalkuneid võib karjatada
Kalkuni tibud.
Kasvatatakse põhikarja täienduseks ja liha toodangu saamiseks. Ühe sugu linnu saamiseks võta kasvama 4 tibu kui sugu pool kindlaks määrataud siis 3. kunst ema periood 30-45 päeva ja kunst ema alune piirata piirdega sest tibudel puudulik nägemis refleks. Täiedavad valgustid. Kunst ema alune katta riide või pappiga ja madalad sööda künad.
Väga tundlikud on tibud korallide moodustamise ajal ei tohi märjaks ega ka tõmbe tuult . Tibula jagada seksioonideks sest sattuvad paanikasse ja ei leia sööda künasi.
Kalkunid on kergelt ärrituvad linnud paanika puhul hakkavad lendama ja hukkuvad.
Tulesid ei tohi kustudada järsku.
Nõudlikud proteiini suhtes ja söödetakse vanuse järkude järgi. Kuiv sööda viisiline söötmine.
Haned.
Kiireti kavavad põllumajandus lind nuumamisel võib liha kkeha sisaldada kuni 50% rasva. Hea rava ladestus võimega hane rasv on madala sulamis täppiga, suure olehiiin happe sisaldusega. Ravi toimega. Hinnatatakse hane maksa ning kasutatakse ka hane sulgi.
Iseärasused. Suhteliselt head haljas ja mahlakate söötade omastajad. Karjades moodustuvad pered ja rühmad. Osa ema hanesid võib karjast välja jääda ja seepärast on munad viljastamatta. Võtavad toitu ka hämaras valguses vähendab kulusi. Pikkem põhikarjas viibimis aeg.
Haned võivad munema hakkata 7-8 kuu vanuselt. Muna toodang 30-50 muna aastas. Munevad periooditi . Kui ergutada söötmis tingimuste abil võib munemis periood pikkeneda. Hauduma kippuvad soojal aastaajal. Nad on kohmakad ja tallavad mune katki peetakse sügav allapanul viljastatud munade saamiseks peetakse karjas 3-4 emas hane kohta üks isas hani mis tähendab seda et sööda kulu võrreldes teiste lindudega on suurem. Ühel ruutmeetril 1-2 hane. Temp täiskasvanud hanedel 10-15 kraadi, suvel võib kasvatadaq õues või solaariumis milles peab olema suplus koht.
Et hanesid nuumata tuleb piirata nende liikumis vabadust. Sööda segu on madalama energia sisaldusega kui teistel lindudel. Kasvatamise seisukohalt broileriteks ja põhikarja täienduseks.
Hane tibud vajavad täiendavat soendamist. Kunst ema periood 20-30 päeva, broilerid saadakse hübriididena ja temp, kunst ema all 30 kraadi. Peale kuns ema perioodi võib hanesid pidada suve laagrites- kerge ehitis, jälgida et ei pääseks juurde rööv linnud. Valgus päeva reguleeritakse põhikarja täiendamiseks mõeldud põhikarja tibude puhul. Broileriteks kasvatamisel jaotatakse söötmine kahte perioodi.

1-20 päevani.

21-realiseerimiseni.
Realiseeritakse tavaliselt 2-3kuuselt, teise söötmis järgu söödad ei pea olema proteiini rikkad kuid peavad olema energia rikkad. Kasutatakse mõlemaid sööda viise. Varakult võib anda mahalakaid söötasi ja olulised on vitamiinid NT: HANE TIBUD EI TOHI SAADA MÄRJAKS.
Pardid.
Liha tõugu pardid on suremad kasvavad kiiresti ja valmivad vara. 180 päevased arvestatakse põhikarja juurde. Ja lindlasse viiakse 150 päeva vanusult.munemis periood kestab 6 kuud munema hakkavad 5-6 kuuselt. Viljastatud munad 7 kuuselt. Teisel munemis perioodil munevad natuke vähem kuid koorunud tibud on elujõulisemad ja tugevamad. Põhi karjas 5 emaspartti 1 isase kohta. Lindalad peavad olema soojad puhtad ja hästi ventileeritavad.
Kolm parti ruutmeetri kohta solaariumid, ja soovitavalt suplus võimalusud. Lindla temp 12-14 kraadi ja munemis perioodil valgus päeva pikkus 16 tundi. Hämar valgustus ööpäeva ringselt. Noor parte söödetakse 55 elupäevani. Lindla temp 22 kraadi kunst ema ajal 26-28 kraadi, täiskasvanud lindude puhul 14-16 kraadi, valgus päeva pikkus alaneb tõusvas joones. Nb. Tibud ei talu temp. Kõikumist.