Tori hobune (1)

JÄRVAMAA KUTSEHARIDUSKESKUS
VANA- TORI HOBUNE
Referaat
Särevere
Sisukord
1.Sisukord
2.Vana-torihobune
2.Tõu iseloomustus
2.Vana-torihobune
3.Vana torihobuse välimik
3.Vana-tori hobuse töövõime ja jõudlusomadused
3.Vana-tori hobuse tervis
4. Kasutatud kirjandus
5. Pildid
Vana-tori hobune 
Vana-tori hobune on just see vanatüübiline tori hobune, kellega meie vanaisad tööd tegi. Antud tõugu hobuseid on Eestis arvatavasti alles 150 isendi ringi. See on tõu püsima jäämise jaoks ilma abita väga väike arv. Selle tõttu vajab vana-tori hobune toetust kõigilt, kes hindavad meie kultuuri, maaelu ja ajalugu. Eesmärgiks peab olema, et säiliks vana-tori hobuse välimus ja iseloom, just nii nagu ta on kunagi olnud.
Vana-tori tõugu hobune pole ainult Eestis ainulaadne, aga Eestis on ta ainus raske soojaverelise hobusetõug, kuid ka mujal Euroopas on seda tüüpi hobuseid vähemaks jäänud ja seal on just meie vana-tori hobuse genofond verevärskendamiseks väga vajalik ja hinnatud. Iseloomult on vana-torid rahulikud, töötahtelised ja tugeva närvikavaga. Ideaalne kaaslane hobuse sõbrale.Vana-tori hobune on loodud tori hobuse TA tõuraamatu baasil, kuid et selgelt eristada neid omavahel veresuselt väga erinevaid hobuseid, kes antud tõuraamatus on, tuli anda uus nimi ja ka uus koht vana-tori hobusele. Kuna nii väike populatsioon vajab verevärskendust, sellepärast on lubatud kuni 25 % vana-hannoveri põlvnemine, sest  võrreldes tänapäevaste hannoveridega olid vana-hannoveri hobused raskemad , seega välimikult sarnasemad tori hobusele. Kuid eesmärk on vähendada võõrvere osakaalu populatsioonis. Vana-tori hobust tuleks säilitada sellisena nagu ta oli seda oma loomise ajal, tema ajalooline ja kultuuriline väärtus kahaneb iga ristamisega võõra tõuga. Töö väärtus mida tegid selle tõu loomiseks meie vanaisad kahaneb üha enam, sest ei peeta lugu nende töö viljast tori hobusest.
Tõu iseloomustus
Vana-tori hobune
Eelmise sajandi 50nendateks aastateks oli väljakujunenud mitmekülgsete omaduste ja võimetega tori hobune, kes sobis kasutada põllumajanduses ja trantspordis. Tänapäeval on hobuse ülesanne muutunud. Põllumajanduseks aretatud tõugudele tuleb leida uus rakendus . Rohkem kui pool sajandit tagasi kujunenud tori hobune leiab tänapäeval rakendust ratsaspordis, rakendispordis, harrastajate ratsutajate seas, turisminduses ja võib öelda, et ei ole hobustega seonduvat ala, kus vana-tori hobusega ei sobi tegeleda.
2
Vana-tori hobuse välimik
Vana-tori hobune on kuiva, tugeva kehaehitusega, ühtlase välimikuga ja hästi kohanenud ilmastiku-, söötmis-, pidamis- ning kasutamistingimustega.
Domineerivaks värvuseks on vana-tori hobustel raudjas tumedamate ja heledamate varjunditega. Esineb ka musta, kollase, kimmli ja kõrvi värvusega hobuseid. Paljudel hobustel esineb peal ja jalgadel valged märgised.
Pea on vana-tori hobusel keskmise suurusega sirge profiiliga. Sõõrmed avarad, ninaselg lai. Kõrvad on keskmise pikkusega, püstjad ja laia lauba tõttu teineteisest eemalseisvad. Tavaliselt võrdub pea pikkus laudja pikkusega. Kael on harilikult võrdne pea pikkusega või veidi pikem, hästi lihastunud, sügav, selgesti märgatava kägivaoga. Rind on lai, hästi lihastunud ning sügav. Roidekaar on kumer. Turi on lai ja hästi lihastunud, pigem madal ning lühike, kuid võib olla ka keskmise kõrguse ja pikkusega. Abaluu asend on pigem püstjas kuni püstine. Abaluu piirkond on hästi lihastunud. Selg on lühike, tugev, hästi lihastunud, kusjuures arenenud laudja lihastikuga hobustel tekib nõgusa selja mulje, mis on aga näilik. Lanne( nimme ) on lühike, lai, hästi lihastunud ning tugevasti seotud laudjaga. Tühimik on lühike. Laudjas on pikk ja suhteliselt lai. Väga hästi lihastunud hobustel on rennlaudjas, kusjuures renn ulatub ka seljale . Laudja kallak on libajas. Reis ja säär on kaetud reljeefsete võimsate lihastega. Õla- ja küünarvarre-ala paistab silma oma reljeefsete lihasgruppide poolest, mis on üheks vana-tori hobuse eriomadusteks. Liigesed on laiad , tugevad ja reljeefselt piiritletud. Jäsemed on kuivad, tugeva luustikuga, selgesti nähtavate kõõlustega. Kabjad on kompaksed, keskmise suurusega, tugeva sarvega . Samm on tori hobusel pikk ja hoogne. Haruldane ei ole nähtus, kus hobuse sammu käies mitte ainult ei kata tagajalgadega eesjala jälje vaid astub sellest 20-30 cm kaugemale ette. Traav on hoogne ja küllalt kiire.
Iseloom on hea. Vana-tori hobused on elavaloomulised, inimesele orienteeritud, töötahtelised ja tugeva närvikavaga.
Vana-tori hobuse töövõime ja jõudlusomadused
Vana-tori hobusel on suur töövõime ja tugev töötahe.
Vana-tori hobuse tervis
Vana-tori hobuse tervislik seisund on üldiselt hea. Vana-tori hobuse baastõu tori hobuse loomisel pöörati küllaldast tähelepanu päritavatele vigadele, puudustele ja haigustele. Seetõttu on niisugused haiguslikud nähud, nagu pätk, mõigasluu, jänesekand, kõrivilistlus jt muutunud haruldasteks. Ka südame ja kroonilisi kopsuhaigusi esineb vähe (kui need ei ole tingitud halbadest pidamistingimustest). Vana-tori hobuse viljakus on hea. Tänapäevaseid andmeid ei ole, või need ei ole usaldusväärsed, sest noori märasid on vähe paaritatud ja samas on püütud tiinestada suurel hulgal vanu märasid, kes ei ole tiinestunud.
3
Kasutatud kirjandus:
http://www.vana-torihobune.ee/
4