Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti hobused (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

Uurimistöö Eesti hobuste kohta.
Omadused
Eesti hobused paistavad silma suhteliselt suure veojõu ja kiiruse poolest. Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmis-ja pidamistingimustega ning paistab silma vähenõudlikkuse, hea söödakasutuse ja vastupidavuse poolest. Tänapäeval on eesti hobune universaalne väikehobune, keda saab kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist. Puudusena esineb vahel jalgade ebakorrapärast seisu ja hobuste nõgusat selga.
Kehaehitus
Eesti hobune on suhteliselt madalajalgne, pika kere ning kuiva ja tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune, kelle:

  • pea proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega.
  • kael suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga.
  • turi madal, lihaseline ja keskmise pikkusega.
  • selg lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev.
  • laudjas lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe.
  • rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas.
  • jalad kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega .

Iseloom
Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik ,
Eesti hobused #1 Eesti hobused #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kalliarmas Õppematerjali autor
seal räägitakse hobuste asjadest ja ajaloost ja värvustest

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
18
docx

Tõu aretus - Eesti hobune

teda võiks ristata ka teiste „tulisemate” tõugudega tema rahulikku temperamenti  ära kasutades.  8 Järvamaa kutsehariduskeskus KASUTATUD KIRJANDUS ­ http://www.esthorse.ee/ 05.02.2015 ­ http://www.pria.ee/et/Registrid 05.02.2015 ­ Uurimustöö „ Eesti Hobuse areng ja tulevikupersvektiivid” 05.02.2015 9

Hobumajandus
thumbnail
69
docx

Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM Kristi Tiido G2C EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD Aastatöö Juhendaja Aita Luts PÄRNU 2014 SISSEJUHATUS Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool- looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja

Bioloogia
thumbnail
16
docx

Eesti hobune

EESTI HOBUNE ESTONIAN NATIVE HORSE Tartu 2015 Sisukord 1. TÕU TEKKIMINE 2 2. EKSTERJÖÖR 3 2.1 EESTI HOBUSE VÄRVUSED 4 3. EESTI HOBUNE ON MULTIFUNKTSIONAALNE 5 4. KOKKUVÕTE 6 5. KASUTATUD KIRJANDUS 7 1 SISSEJUHATUS Eesti hobune on muistne hobusetõug, mille kohta puuduvad täpsed andmed. Esineb väga palju erinevaid arvamusi tema päritolu kohta ning ühisele vastusele pole veel jõutud.Ta on pika kerega, madalajalgne ning tugeva kehaehitusega põllumajandustüüpi hobune. Suuruselt sobib eesti hobune poniklassi

Hobumajandus
thumbnail
26
doc

Hobusekasvatuse loengud

Hobusekasvatus H. Peterson 01.02.07 Hobuste põlvnemine Zoolooglise klassifikatsiooni järgi kuuluvad hobused imetajate klassi, pärisimetajate alamklassi, kabiloomade ülemseltsi, kabjaliste seltsi, hobuslaste sugukonda ja hobuste perekonda. Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune ­ E. caballus 2. Przewalski hobune ­ Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan ­ E

Hobusekasvatus
thumbnail
22
docx

Aretusõpetuse kordamisküsimused

Antony van Leeuwenhoek (1632...1723)- Avastas aastatel 1671...1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. Ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. Middendorff veendus, et tõuomaduste kiiremaks parandamiseks on vaja sisse tuua teistest piirkondadest tõuveiseid ja neid kasutada kohalike veiste ristamiseks. Lähtudes oma veendumustest tõi ta 1862 Hellenurme ja Pööravere mõisatesse Põhja-Saksamaalt 21 angli tõugu veist. Sellega algas eesti punase tõu aretus. Itaallasel Lazzarro Spallanzanil õnnestus esmakordselt 1780 KS teel tiinestada emane koer ja sündisid elusad kutsikad. 2. aretusõpetuse areng XX sajandil 1997 ­ Roslini teadlased teatavad lammas Dolly sünnist, kes on esimene täiskasvanud keharakust kloonitud imetaja Sperma sügavkülmutuse tehnoloogilise lahenduse pakkusid 1964 Trento maailmakongressil jaapanlased Nakase ja Nishikava graanulimeetodi ja prantslased Robert Cassau juhtimisel kõrremeetodi

Aretusõpetus
thumbnail
28
docx

Aretusõpetuse vastused

william harvey (1578...1657) hüpotees: elusorganismid arenevad munast, mida elustab isase seeme. sellega tehti lõpp hüpoteesilie, et elu tekib ise. Kapitalimiperiood tõi kaasa palju avastusi bioloogias. XVII sajandi alul leiutati mikroskoop, millega jälgiti erinevate liikede mune.Rainer de Graaf (1641....1673) kirjeldas ovulatsiooniprotsessi. graafi foliikulit peeti ekslikult munarakuks. Karl ernst von baer (1792....1876) Selgituse tõi alles 1826. aastal tuntud eesti loodusteadlane: munarakk on foliikulis.Antony van Leeuwenhoek (1632...1723) avastas aastatel 1671....1682 täiustatud mikroskoobi abil ainuraksed, sealhulgas spermid. ta jälgis isegi spermi tungimist munarakku. viimast pidas küll spermi arenemise keskkonnnaks. peaaegu sajandi kestis sõda ,,ovistide" ja ,,spermistide"vahel tõestamaks kumbas asub tegelikult organismi alge. Georges de buffon (1707...1788) Töötas välja prantsusmaal ristamismeetodi koduloomade väärtuse parandamiseks

Aretusõpetus
thumbnail
72
doc

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

märkida, kumma produktiga on tegemist. Eestis kasvatatakse vaid suurt forelli ja turukala saamiseks kulub harilikult 3 suve, head majandid toodavad kaubakala 2 suvega. Soomes saadakse mais 15-25g maimud, järgmise aasta juulis kaaluvad need kalad üle 1 kg. Asustusmaterjali ostavad vaid kaubakala kasvatamisega tegelevad kalakasvatajad tavaliselt 5-15g maimudena või suuremate ­ aastaste kaladena. Eesti kalakasvatajad ostavad peaaegu kogu noorkala naabermaadest sisse ja ise ei paljunda. Aastatoodang maailmas üle 450 tuh 1 KALAKASVATUSE ERIALA tonni, Euroopas 300 tuh tonni, sellest 220 tuh tonni on väike (250g) kaaluv nn portsjonforell. Juhtivad forellikasvatusmaad: suur forell ­ Tsiili, Norra, Soome ja portsjonforell ­ Prantsusmaa, Taani, Itaalia, USA, Saksamaa, Hispaania. 5

Kalakaubandus
thumbnail
33
pdf

SEAKASVATUS teemad

SEAKASVATUS KÄSITLETUD TEEMAD 1. Sealiha tootmine Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Kõige suurem sigade pidaja on Hiinas. 500 miljonit. Ameerika Ühendriikides on 63 miljonit. Kõige suurem sealiha tootja EL on Saksamaa, ka Hispaania ja Prantsusmaa. 80ndate alguses 1,1 miljonit siga. Praegu sigade arv 360ne tuhande kanti. Sealiha tootmine on Eestis toimunud tõusude ja mõõnadega, kuigi viimase 7 aasta üldine suund on olnud kahanemisele. Sealiha tootmise maht 1997. aastal oli madalaim - 29,5 tuhat tonni. Aastaks 2002 nähakse ette sealiha tootmise mahu jõudmist 39,5 tuhande tonnini ehk kasvu 35%, s.t. jõudmist jälle 90-ndate aastate alguse tasemele. Kogu maailmas aga valitseb sealiha ülepakkumine, mistõttu sealiha hind on langenud 25 aasta madalaimale tasemele. 2. Sigalaste sugukond, sigade perekond ­ nende iseloomustus. Sigade kodustamine. SUGUKOND (SIGALASED, PEKAARILISED E NABASEAD, JÕEHOBUSED) Siga

Loomakasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun