Loomade infektsioonhaiguste olemus, diagnoosimine ja tõrje. (0)

Loomade infektsioonhaiguste olemus, diagnoosimine ja tõrje.
Nakkushaigus on haigus, mis liigub ühelt loomalt teisele. Mitte nakkuslikult liiguvad edasi keskkonna abil.
Bioloogilised haigustekitajad:
Tekke aluseks on bioloogiline parasitism
Hästi määratletavad:
Kehtivad Koch´I postulaadid
Halvasti määratletavad:
Vastavad Evans ´I postulaatidele
Zoonoosid- loomade haigused
antoponoosid- inimeste haigused (mõlemad võivad minna ühelt teisele-loomalt inimesele, inimeselt lo.)
Klassifikatsioonid:
kõhulahtisusega kulgevad infektsioonid
respiratoorsed infektsioonid
jt.
Ülekanne vastavalt mehhanismile- toit, kontakt, õhk, perinataalne , siirutajad (nt sääsed )
Haiguse vormid:
*Akuutne (äge) haigus, subakuutne (alaäge), krooniline, asümptomaatiline ( subkliiniline ), latentne
*Vastavalt lokalisatsioonile ( lokaalne , süsteemne, koldeinfektsioon)
*Vastavalt infektsiooni tekitajate ja tekke järgi.
Haiguse determinandid ja epidemiloogiline triaad
Ükskõik milline tegur
Vastuvõtlikus võib olla liigitatud vanuse, soo kui ka liigi järgi
Nakkuslikkus ei ole sama, mis inkubatsiooniperiood.
Loom pole kohe pärast nakatumist nakkuslik (parasiitidel prepatentaeg)
Keskkonnategurid : Abiootilised ja biootilised, sotsiaal-majanduslikud tegurid
Patogeensus - kas on võimeline põhjustama kliinilist haigust.
Virulentsus - Kui haiget haigestumist suudab põhjustada. Hinnatakse letaalsusega.
Kontagioossus- mõõtühikuks nakkav doos (nt bakterite puhul nt 1000, siberi katk-1)
Nakkavuse määr sõltub perioodist.
Stabiilsus näitab kui hästi suudab haigustekitaja ellu jääda. (Väliskeskkonna vältimine , “kiirelt sisse-välja” jne).
Efektiivne kontakt- Ka pinnas võib olla nakkushaiguse edasikandja. Mõõdetav tõenäosusega.
Infektsioon ei ole haigus.
Inkubatsioonniperiood (IP)
Loom võib olla nakkuslik juba enne esimeste kliiniliste tunnuste avaldumist.
Persisteeriv infektsioon ja latent infektsioon.
“Jäämäe konseptsioon”
Infektsiooni erinevad tulemid populatsioonis. Kliiniline haigus nähtav, subkliiniline nähtamatu.
Nakkusallikas ei ole ilmtingimata reservuaar.
Haigustekitaja tihti seotud kliiniliste tunnustega.
NAKKUSE ÜLEKANDEVIISID
Horisontaalne-loomalt loomale – otsene ülekanne – kaudne ülekanne-aerogeenne ülekanne
Vertikaalne-Transovariaalne (sääsed nt järglastele)-in utero (emiste järglased )-kolostraalne(kolostrumi kaudu)
Väga tähtis on läbi viia ANAMNEES , väga põhjaikult. Kõike uurida nii karjasiseselt, kui ka kontakte.
Karjavisiit- lisainfo kogumine, lahanguleid, üldine farmi korraldus. Märkmed , salvestised, videod.
Lahang tuleks teha kohe pärast surma, et vältida bakteri kadu, mis võivad kaasneda surmajärgsete muutustega.
Nakkushaiguste tõrje ja ennetamine
Odavam on ennetada. Kui inimene on terve on loom terve ja vastupidi.
Kontroll vähendame haigestumist ja suremust . Järjepidev. Söötmis -pidamistingimused hoida head.
saavutatakse läbi haigete ravimise ja ennetamisega.
Elimineerimine viime haigusjuhud minimaalsele tasemele. Üksikud juhud. Täiesti lahti ei saada.
Likvideerimine Haigus pole enam ringluses loomade või inimeste vahel. Vaid laborites suletud.
BIOTURVALISUS
Karjatäiendus (loomad teisest karjast), karjamaakontakt, sperma ja embrüod jne.
hügieeni meetmete kompleks , vältimiseks ülekannet ühelt teisele.
Välismaal käinnutele käivitub 48h reegel farmi minekul
LEVIMUS
Endeemiline (ennetatakse), sporaadiline või epideemiline(likvideerida), vaba(hinnata ja vähendada riski).
Kahjuks tehakse enam kolmandat ennetamist, mil looma juba ravitakse, et vältida suremust, välja langemist karjast. Peaks rõhuma esmast ennetamist (nt enne karja toomist üle kontrollima), haiguse karja toomist.
Tuleks SPF karja poole, mille puhul saab ka kindla haigustekitaja puudumise korral loomi kallimalt müüa.