Kisuts (0)

EESTI MAAÜLIKOOL
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut
Oncorhynchus kisutch
Kisutš
TARTU 2009
1. Sissejuhatus
Idalõhed elavad Vaikse ookeani vesikonnas. Sellel perekonna kaladel on pärakuuimes 10 – 16 hargnenud kiirt, soomus keskmise suurusega või väike, marjaterad suured, punakasoranžid. Nad on siirdekalad , kes koevad Aasia ja Põhja – Ameerika magevetes, turgutuvad meres. Tuntakse kuut hästi eristatavat liiki: keta , gorbuuša, tšavõõtša, nerka, kisutš, sima . Kõik idalõhed koevad vaid kord elus, hukkudes seejärel. Ei ole teada ainsatki juhtu, mil idalõhed oleksid pärat kudemist ellu jäänud, selle poolest erinevad nad kõigist teistest lõhelastest. Imetlusväärne on see, et lõhed arvatavasti leiavad üles jõe, milles sündisid. Kuidas nad seda suudavad, ei ole kindlalt teada. Oletatakse, et avameres orienteeruvad nad päikese, kuu, võimalik, et ka heledate tähtkujude järgi, aga ranna lähedal tunnevad kodujõe haistmis- ja maitsmiselundite abil vee keemilise koosseisu peenimate iseärasuste põhjal. [2]
2. Bioloogia
2.1 Süstemaatiline kuuluvus
Hõimkond: Selgroogsed (Vertebrata)
Klass: Pärisluukalad (Teleostei)
Selts: Lõhelised (Salmoniformes)
Sugukond : Lõhelased (Salmonidae)
Perekond: Idalõhed (Oncorhynchus)
Liik: Kisutš (Oncorhynchus kisutch)
Pilt 1.
2.2 Välimus
Sarnaneb gorbuušaga (pilt 3), kuid lõpusepiisid 19 – 25, küljesoomuseid 127 – 141, isase küür väiksem. Seljapealne on metalli-sinine kuid samal ajal külgedel hõbedast värvi, tumedad laigud külje keskjoonest ülalpool ning seljauime alusel ja sabauime ülaosas [1] Keskkjoon on kala eespool kurvjas ja sirgeneb täielikult sabauimeni jõudes. Kudemise ajal muutuvad kala selg ja kõht tumedaks. Paarituvatel isastel muutuvad küljed erkpunaseks ja lõuad konksjaks. [3] Teistest lõhedest on kisutš (pilt 1, 2) hästi eraldatav soomuste erkhõbedase värvuse järgi (sellest tuleneb ka tema Jaapanis ja Ameerikas kasutatav nimetus – hõbelõhe ja vana vene nimetus valgekala). [2]
Järve kisutš on võrdlemisi suurte soomustega (127 – 153, keskmiselt 139 küljesoomust), 20 – 25 (tavaliselt 23) lõpusepiisid. Ta erineb rändavatest väiksemate mõõtmete, lühema koonu , tunduvalt suuremate silmade ja pikema ülemise lõualuu ja kitsama lauba poolest. Peale selle on järve kisutšil vähem kiiri selja ja anaaluimes ja selgroo lülisid. Üldmuljelt eredalt hõbedane. Selja ja pea ülaosa on tumerohekad. Pea ülaosa, selg, keha ülalpool küljejoont ja vahel ka seljauime alaosa ning sabauime ülemine pool on kaetud harvade, ümarapoolsete väheldaste tumedate täppidega. Sabauime kiirtel on saba lähedal läikiv hõbedane helk nagu ränd kisutšilgi. Pulmarüü üldtoon on tume vaarikapunane. Sarannoe järve kisutši (kohalik nimetus baidarka) pulmarüü erineb Väikse – Sarannoe järve kaladest. Üldtoon on oliivikarva või roheline, külgedelt punakast tooni, selg ja sabauim on kaetud arvukate tumedate täppidega. Kolmas pulmarüü variant on Halantõrskoje järve kisutšil: keha üldtoon on helelilla, tihti metallse läikega, piki küljejoont on hästi eristuv vaarikavärvi riba. [10]
Pilt 2. Pilt 3.
2.3 Levik looduses
Peamiselt leidub Põhja – Ameerika Vaikse ookeani rannikutel Alaskalt Kaliforniani (Sakramento jõgi). Aasia rannikuvetes elutseb Anadõri jõest Kamtšatka rannikut mööda kuni Ohhota mere loodeosa jõgedeni. Harva kohtab Ida – Sahhalini ja Hokkaidol. Kõige suureaarvulisem on kisutš Lääne-Kamtšatkal. [8] Noorkalad elavad magedas vees 1 kuni 3 aastat, meres elamise periood on ligi 1,5 aastat pikk. Jões kasvab kisutš aeglaselt 4 kuni 10 cm aastas, meres võib kasvada pooleteise aastaga 46 – 60 cm pikkuseks . [8]
Järve kisutši leidub Ida – Kamtšatka ja Komandori saarte rannikuäärsetes järvedes ja Golõginskoe järves Kamtšatka edelaosas ning paljudes teistes reliktsetes järvedes Ida – Kamtšatkal. [10] Pildil 4 on järve kisutši levikukaart ja järve kisutši pilt. Pilt 5 näitab kisutši leviku alasid. .
Pilt 4
Pilt 5
2.4 Sigimine
Kolme kuni nelja aastaselt saab kisutš suguküpseks. Sigimine toimub septembrist oktoobrini. Nad ujuvad tagasi mageveelistesse ojadesse, kus nad olid sündinud ( distants võib ulatuda kuni ~ 650 kilomeetrini).[3] Kõik idalõhed matavad viljastatud marja põhjapinassesse ja seepärast koevad nad kohtades, kus põhi ei ole mudastunud ning on kaetud kiviklibu või kruusaga, sageli põhjaallikate läheduses. Emane, keda saadab üks või mitu isast, hoidub peaga vastuvoolu ja loobib hoogsate sabavarre liigutustega pinnase laiali. Mari koetakse tekkinud lohku ja isane viljastab selle. Kudemise ajal toimuvad isaste vahel pidevad kokkupõrked. Osa marjateri jääb viljastamata, paljud kantakse vooluga minema ja süüakse ära mageveekalade poolt. Marja välja heitnud, katab emane lohu kruusaga. Kujuneb kuhik, mille all marjaterad arenevad ja kooruvad vastsed viibivad rebukoti imendumiseni. Pärast kudemist algab sugukalade massiline hukkumine. Kõige enam väljakurnatud isendid surevad juba koelmuil, teised kanduvad allavooli ja heidavad hinge teel suudme poole. Kudemise ajal muutuvad nii isased kui emased kalad tumepunasteks. Maimud väljuvad pärast rebupõie imendumist pesakuhikust ja ujuvad allavoolu , toitudes väikestest vees elavatest selgrootutest ja vettelangenud putukatest. Mõnikord saab osa isaseid jões suguküpseks, olles ise väga väikesed. Sellised kääbusisased võivad osa võtta ka kudemisest. [2] Sigivus Kamtšatkal varieerub 2,8 tuhandest kuni 7,6 tuhande maimuni. Kamtšatkal eristatakse suve, sügise ja talve kisutši. Suvine koeb septembrist – oktoobrini, sügisene novembrist – detsembrini ja talvine detsembrist – veebruarini. [8] Pildil 6 on näha kisutši kudu. Pilt 6.
2.5 Toitumine
Toit on mitmekesine . Kõige sagedamini võib magudest leida väikesi pelaagilisi kalu ja nende noorjärke, vähilaadeseid, pelaagilisi tiibjalalisi limuseid, noori kalmaare, usse, harvem meduuse ja väikesi kammloomi. [2]
Kalakasvatuses toidetakse toitudega, mis tavaliselt sisaldavad 29 – 30 protsenti lipiide ja 40 – 43 protsenti proteiini, mis aitab efektiivselt lihasmassi kasvatada. Parim tulemus saavutatakse siis, kui on olemas arvutiga juhitav söötmis süsteem, millele on lisatud tagasiside süsteem, et vähendada ületoitmist ja toidu liigsete jääkide tekkimisega .
2.6 Mõõtmed, kasv, tarbimisväärtus
Kasvab kuni 84 cm pikkuseks, keskmine pikkus 60 cm. Alaska kisutš on Kamtšatka omast mõnevõrra suurem. [2] Maksimaalne kaal võib ulatuda üle 15 kg. [5] Kisutši liha on punane, väga maitsev, see sisaldab veeslahustuvadi vitamiine: B1, B2, B12, biotiini ( vitamiin H), pantoteenhape ( teatakse ka kui B5 vitamiinina), rasvlahustuvaid vitamiine: A, D, E. Põhilised kisutši kehas leiduvad mikroelemendid on jood , mangaan, vask, tsink , molübdeen. [7]
Järve kisutši pikkus küündib 53 cm, kaal kuskil 2,1 kg ja eluiga 4 kuni 5 aastat.
3. Kasvatus
3.1 Kasvatamise eesmärk, kasvatused maailmas ja Eestis
Kisutši kasvatatakse üldjuhul siiski kaubakalaks ja on ka hinnatud töönduslik kala. Teda transporditakse kas fileena või külmutatud kalana.
Eesti ei toimu kisutši kasvatamist , küll on aga algatatud hiigelkalafarmi projekt, mis tooks arvatavasti ka kisutši kasvatuse Eestisse. [9] Hetke seisuga pole teada, kas Audru kalafarm tuleb Eestisse või mitte. Maailmas on põhilised kasvajatad: Jaapan, Tsiili , Kanada ja USA. Pilt 6 näitab kaardi peal maid, kes tegelevad kisutši kasvatamisega .
Pilt 6
3.2 Kui palju kasvatatakse
Kisutši on kasvatatud mere keskkonnas enam kui 40 aastat, kuigi kogutoodang jäi alla 1000 tonni aastas ja selline seis kestis 1980-ni, kui Tšiilis võeti kasutusele puurikasvatus. Jaapani ja Tšiili toodang kasvas kiiresti kuni 1994, kui nende mõlema toodang kokku ulatus 57 300 tonnini (~ 98 protsenti kogu maailma toodangust). Järgmistel aastatel Jaapani toodang stabiliseerus 8000 – 13000 tonnini aastas, samas Tšiili toodang kasvas dramaatiliselt, ulatudes aastal 2001 peaaegu 137 000 tonnini. Kuigi Tšiili toodang on peale seda märkimisväärselt vähenenud, sest hakati kasvatama hoopis vikerforelli (Oncorhynchus mykiss) ja Atlandi lõhet ( Salmo salar) on ta jäänud endiselt peamiseks kisutši kasvatajaks, ~ 89 % maailmatoodangust, mis 2004. aastal oli 101 000 tonni. Järgnevad Jaapan ja Kanada. Joonisel 7 on näha graafiliselt, kuidas kisutši tootmine on kasvanud.
Joonis 7
3.3 Nõuded kasvatamise tingimustele
Meres asuvad kasvatus farmid valitakse erinevate andmete põhjal: aastaajaline vee temperatuuri profiil , lahustunud hapniku konsentratsioon , soolsus, sügavus ja hoovuse kiirus, avatus tormidele; ohtklike vetikate esinemis tõenäosus, teiste farmide lähedus, kohalike regulatsioonide järgimine. Kisutš talub küllalt laialdasi ookeani tingimusi, kuid kasvab kõige paremini temperatuuri vahemikus 9 – 15 °C, hoovused peaksid olema piisavad , et hajutada jäätmed ja tagama pidevalt hea hapnikusisaldusega vee. Kisutš viibib merevees umbes 10 – 12 kuud, jõudes 2,5 kuni 3,5 kg. Hea kalakasvatuse nõue näeb ette, et meres asuv kalafarm peaks sisaldama ainult ühe aasta kalu. Selline tegutsemine vähendab riski haiguste ülekande noor-lõhedele. [6]
Kisutši kasvatamine toimub peamiselt haudejaamades. Suguküpsed täiskasvanud on jaotatud gruppidesse: paaris ja paaritu aasta kudejad. Sügisel valitakse suguküpsed haudekalad merest välja ja viiakse magevee mahutitesse, kus leiab aset kudemine . Emane lõhe on valmis kudemiseks siis, kui tema mari väljub õrnalt alakõhule vajutades . Kui mari on eemaldatud ja paari isase lõhe poolt viljastatud, pannakse viljastatud mari haudumiskandikutele inkubatsiooniks. Selleks ajaks, kui esineb silmtäpp faas, valatakse munad ühelt kandikult teisele ja korjatakse välja viljastumata munad. Munade inkubatsiooniks on vajalik 12 °C vesi. [6] Joonis 8 on olemas skeem, kuidas kalakasvatustes toimub kisutši kasvatamine.
Joonis 8.
Kasutatud kirjandus
[1] Euroopa kalad , P. J. Miller ja M. J. Loates, 2006 eesti entsüklopeedia kirjastus, lk 94
[2] Loomade elu, 4. köide. Tallinn, Valgus, 1979
[3] Smith, K. 2000. "Oncorhynchus kisutch" (On-line), Animal Diversity Web
[4] http://palaeo-electronica.org/2001_2/fish/onchor_ks.ht m
[5] www.fishbase.org
[6] http://www.fao.org/fishery/culturedspecies/Oncorhynchus_kisutch/en
[7] www.fishproduction.ru/prod-6.html
[8] www. fish -net.ru
[9] http://www.kalev.ee/est/parnu/audru/?news=983932&category=9&Audrus-vaieldakse-hiigelkalafarmi-tuleviku-ule
[10] www.kamchatsky-krai.ru/red_book_kamchatka/fish
9