Söödad (0)

Liivia  Lints 
KA Mag I
Sisukord
Sissejuhatus
Sööda tüübid
Sööda koostis
Söödakoefitsient
Söötmisrežiim
Söödanorm
Söötmise meetodid
Kokkuvõte
Sissejuhatus
Läbi aegade on kasutatud kalakasvatuses erinevaid 
söötasid
Forellitiikides looduslik söödabaas praktiliselt puudub, 
mistõttu juurdekasv saadakse antava sööda arvelt
Söödakulud võivad moodustada  kasvatatud  kala 
omahinnast kuni 60 %.
Söödad on nii koostiselt kui ka suuruselt erinevad
Söödatüübid (1) 
 Toores  kala
Oht, et kalad  saavad toorest söödakalast parasiite või 
haigusi. 
 Toore  räime söötmine võib põhjustada B1-vitamiini 
vaegust
Eesti mageveekalades esineb inimest nakatava laiussi 
Diphyllobothrium latum plerotserkoide
Söödatüübid (2)
 Pasta - ehk märgsööt
Kogus 
Komponent
%
Valmistati läbi hakkliha -masina 
Värske püügikala
60
lastud  vähe-väärtuslikust kalast, 
Segajõusööt
13
kalaõlist, tapajäätmetest ja jahust.  Liha-kondijahu
10
Jahu siidiussi nukkudest
10
Pastaga söötmise puhul on 
Söödapärm
Keedusool
5
töökulu suur ja hügieen puudulik
Premiks
1
1
Tabel 1. Aastaste vikerforellide 
söötmiseks  soovitatava  märgsööda 
koostis (Ennveer, M 1985).
Söödatüübid (3)
Ekstrudeeritud kuivsöödad
Kuivsööta turustatakse kindla suurusega graanulitena
Kuivsöödaga saadakse tööjõukulu kokkuhoiu, kala 
juurdekasvu, kvaliteedi ja keskkonnakaitse suhtes 
paremad tulemused
Meil kasutatakse praegu               
 vaid imporditud forellisööta. 
Foto 1. Vikerforelli sööt
Sööda koostis
Forellisööt valmistatakse  ekstrudeerimise  meetodil 
valdavalt:
 kalajahust (60%), millele lisatakse 
 kalaõli (20%), 
 taimseid jahusid (soja-6%, nisu-12%) ja 
 lisandeid (2%) – mineraalaineid ja vitamiine 
Sööt on väga kontsentreeritud, tema  veesisaldus  on umbes 
8%. 
Söödakoefitsient
Olulisim söötmise tulemuslikkuse näitaja on 
söödakoefitsient 
Söödakoefitsient näitab, mitu kg sööta kulub 1 kg kala 
juurdekasvuks (toorkaalus). 
Väiksematel forellidel on söödakoefitsient 0,6–0,8, 
kaubakalal tõuseb see 1,1-ni. 
Kui arvestused näitavad, et  kaubakala  söödakoefitsient on 
olnud üle 1,3, tähendab see ebaõiget söötmisrežiimi ja 
sööda raiskamist. 
See näitaja oleneb tugevasti ka sööda koostisest. 
Sööda sortiment  (1)
Startersööt
 53% valku, 14% rasva ja 7%  sahhariide  ,  energiasisaldus  on 
20 MJ/kg, metaboliseeruvat energiat on selles 15–20 MJ/kg 
Noorkala sööt
Kaubakala sööt
 45% valku, 30% rasva, 12% sahhariide, energiasisaldus on 
24 MJ/kg, metaboliseeruva energia sisaldus 19–21 MJ/kg 
Sööda sortiment (2)
INICIO 917 maimusööt
EFICO  Enviro 920 kasvusööt
Söötmisrežiim
Söötmisrežiim tuleb  kohandada  kala füsioloogilise 
seisundi ja keskkonnatingimustega. 
Kalakasvataja peab seda oma kogemuste alusel pidevalt 
aastaajast ja ilmastikust olenevalt muutma . 
Kuid tuleb ka arvestada, et talve jooksul on kala 
kohanenud  jaheda  hapnikurikka veega ja madala 
toitumisintensiivsusega.
Suvel, forelli jaoks kriitilist piiri ületama kippuva 
temperatuuri ja hapnikupuuduse ohu korral on otstarbekas 
söötmist juba eelnevalt vähendada. 
Söödanorm
Söödanorm esitatakse protsentides kala kehamassi kohta, 
st mitu kilogrammi söödetakse päevas 100 kilogrammi 
basseinis oleva kala elusmassi kohta. 
See oleneb vee temperatuurist ja hapnikusisaldusest, 
söödetavate kalade  suurusest ja sööda koostisest. 
Optimaalsel temperatuuril ja normaalse veevahetuse 
korral on vastsete, maimude ja kaubakala  ligikaudne  
söödatarve vastavalt 7%, 3–5% ja 0,6–1,4% kehamassist 
päevas
Söötmise meetodid (1)
Käsitsi söötmine
Väikeses kalakasvanduses võib 
kalu sööta käsitsi, visates sööda 
kühvliga kärust või ämbrist 
basseini.
 Kasvatajad  annavad tihti teatud 
koguse sööta käsitsi
Kuid suure tootmismahu korral 
on see liialt töömahukas
Foto 2. Kalade käsitsi söötmine
Söötmise meetodid (2)
Programmeeritud söötmine 
 Söötjad töötavad kas mehaanilise või elektroonilise kella 
alusel. 
 Vajaliku söödakoguse vette puistamise kindlustab 
elektrimootoriga käivitatav liikuv mehhanism  (lint, ketas , tigu) 
või suruõhupuhur.
 Kasutatakse ka söötmisroboteid, kus kalabasseinide kohal 
relssidel liikuv ja arvuti poolt juhitav mehhanism annab igasse 
basseini ettenähtud ajal programmile vastava koguse sööta. 
 Suurtes sumpades ja basseinides on otstarbekas kasutada 
puhuriga söötjaid
Söötmise meetodid (3)
Foto 3. Automaatsöötjad Äntu 
Foto 4. Ventilaatoriga sööta paiskav söötja. 
kalakasvanduses. Foto A. 
Foto T.Paaver 
Kruusamägi 
Söötmise meetodid (4)
Ad libitum e. isu järgi söötmine
 Isu järgi söötmise kindlustavad 
pendelsöötjad 
 Vee kohal paiknevast söödapunkrist 
ulatub vette varras, mille otsas on 
kuul või ketas. 
 Kala võib seega valida ise söömise 
aja ja saadava söödakoguse. 
 Klapi reguleerimise abil saab 
määrata korraga  kalale  antava 
Foto 5. Pendelsöötjad Härjanurme 
söödakoguse. 
kalakasvanduses.  Foto T.Paaver 
Kokkuvõte
Pakutavate söötade valik ja soovitatavad söötmis-režiimid 
muutuvad pidevalt.
Sööda ostmisel ja  kasutamisel peab arvestama kala 
suurusega, söödakoefitsendiga, söötmismudeliga ning 
aastaajaga
Söötmisest olenevad kalade juurdekasv, tervis ja liha 
omadused
Kasutatud kirjandus
Paaver T, Kasesalu J, Gross R, Puhk M, Tohvert T, Liiv 
A ja Aid M. (2006) Kalakasvatus ja kalade tervishoid. 
Halo  Kirjastus. Tartu.
Enneveer, M. (1985) Kalakasvatus. Valgus. Tallinn.
 http://remedium.ee
 http://ruralrouteramblings.wordpress.com/2011/06/30/far
ming - fish -in-manitoba/
 http://www.carpland.co.uk/spodding.ht m

Document Outline

• Forellisöödad ja -söötmine
• Sisukord
• Sissejuhatus
• Söödatüübid (1) 
• Söödatüübid (2)
• Söödatüübid (3)
• Sööda koostis
• Söödakoefitsient
• Sööda sortiment (1)
• Sööda sortiment (2)
• Söötmisrežiim
• Söödanorm
• Söötmise meetodid (1)
• Söötmise meetodid (2)
• Söötmise meetodid (3)
• Söötmise meetodid (4)
• Kokkuvõte
• Kasutatud kirjandus