KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mõisted: antropoloogia. Füüsiline- ja kultuurantropoloogia. V: Antropoloogia - teadus inimesest kui liigist ning teiselt poolt kui ühiskondlikust olevusest, kultuurikandjast. ➔ Füüsiline - inimbioloogia: anatoomilised, füüsilised ja vaimsed omadused ning nende analüüs.. ➔ Kultuur - iseloomustab inimest kui isiksust. Kirjeldatakse inimese kiindumusi, soove, huvisid, kalduvusi, veendumusi ja formuleeritakse gruppidesse. 2. Mida mõeldakse füüsilise arengu all morfoloogias? V: Füüsiline areng morfoloogias: füüsiliselt teovõimelist organismi, kindlaks kujunenud jõuvarudega. 3. Mis on füüsilise arengu tähtsamateks tunnusteks? V: Füüsilise arengu tähtsamad tunnused: kasv, rinnaümbermõõt, kehakaal. 4. Morfoloogilised kehaehitustunnused: kirjeldatavad tunnused, mõõdetavad tunnused. V: Kirjeldatavad: silmade, juuste ja naha värvus. Mõõdetavad: keha pikkus, kaal, rindkere ümbermõõt. 5. K...
13.sajandi alguses muutus rõiva mood. Kleidid olid läbilõigatava pihaga, mis rõhutasid piha joont. Meeste särgid olid lühemad ja varukad kitsamad. Jalad kaeti sääristega mis olid pikad ja puusadeni ulatuvad. Need õmmeldi kahest riidetükist kokku ja kinnitati vööle. 14. sajandil muutusid kleidid alt laiemaks ja meeste rõivad veelgi kitsamaks. Hakati kandama liibuvaid pükse ning lühikeste hõlmadega kuubesid. Sajandi lõpus muutus trendikaks kanda väga pikkade käistega rüüd. Meeste kuued muutusid veelgi lühemaks ning mehed hakkasid kandama sukkpükse. Väga tavaliseks muutus ka see, et jõukamad prouad kandsid korraga mitut kleiti. Alumised kleidid olid pikkade ja kitsaste varukatega ning pealmiseid kledid lühemate varrukatega või hoopis ilma varukateta. Neid kaunistati karusnahaga. Külmemal ajal oli pealisrõivaks keep. Need old kas üle pea aetavad või eest lahti käivad keebid. Keepe sai mi...
Keskaegsed rõivad Referaat 2007 Rõivastus Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju. Rõivad olenesid seisusest, elukutsest, traditsioonidest ja muidugi ka moest. Samas muutus mood väga aeglaselt, nii et tütrel sobis kanda ema rõivaid, ilma et peaks muretsema moest mahajäämise pärast. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Sageli oli eeskirjadega määratud, millised kangad ja tegumoed olid seisustele kohased ning üheks raskeimaks karistuseks süüteo korral peeti keeldu kanda oma seisusele vastavaid rõivaid. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Aadl...
RENESSANSS 15. - 16. sajand ISELOOMUSTUS Kõrgkeskajale järgnenud periood Euroopa kultuuriloos Renessanss ehk tasssünd sai alguse hiliskeskaegsest Itaaliast huvi suurenemisega klassikalise arhitektuuri ja skulptuuri vastu ning muutus jõudu kogudes kogu Euroopat haaravaks võimsaks kultuuriliseks ja intellektuaalseks liikumiseks. Renessanss tähendas Euroopale kaubanduse levikut, leiutisi ja maadeavastusi. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ...
Inimese põlvnemine: 1) austrolopitekus 2) osavinimene (homo fabilis) 3) sirginimene (homo erectus) 4) pärisinimene (homo sapiens) a) neandertallane b) nüüdisinimene Muinasaeg Jaguneb kivi-, pronksi- ja rauaajaks. Kiviaja saavutused ja oskud: 1) artikuleeritud kõne 2) kahel jala kõndimine 3) tööriistade valmistamine 4) tule kasutamine 5) rõivaste valmistamine 6) elamute kasutuselevõtt 7) käsitööoskus 8) koduloomade kasvatamine 9) põllumajanduse tekkimine Kiviajast metalliaega: 1) metallide kasutuselevõtt 2) karjakasvatus eraldus põlluharimisest esimene suur ajalooline tööjaotus 3) asulate rajamine 4) põldude niisutussüsteemid 5) ratta leiutamine 6) uued ehitusmaterjalid tellised Pronksiaja peamised tunnused: 1) adra leiutamine 2) meeste osatähtsuse tõus 3) käsitöö eraldus põlluharimisest 4) varanduslik ebavõrdsus 5) kihistumine inimeste jagamine jõukuse järgi grupidesse ...
’’MOEST VÄLJAS’’ Dokumentaalfilm, mis kajastab moedisainer Reet Ausi ja tema abitsioonikat maailma muutmise plaani. Filmimine toimus viie aasta vältel, Tallinnast läbi Euroopa moelavade kuni jõuatakse rõivaste masstootmise keskmesse Bangladeshi. Ta on täielikult selle vastu, et toodetakse mürgiseid rõivaid. Kõigepealt hakkab ta uurima Zara teksapükste teekonda enne poeriiulitele jõudmist. Tema tahab seda muuta, ta põhiplaaniks on upcycling. Väärtustav taaskasutus ehk upcycling on protsess, mis võimaldab tootmises tekkiv jääkmaterjal disaini abil tagasi tootmisse suunata, vähendades sel määral märgatavalt tööstuse keskkonnamõju. Ta otsib võimalusi rakendada upcycling meetodit moetööstuses. Mina arvan, et tema idee on võrdlemisi väga hea ning uskumatu, et ta suutis nii suurelt asja ette võtta ja asja ka lõpule viia, et kollektsioon valmis teha. Enne selle filmi vaatamist ei olnud mul õrna aimugi, kes on Reet Aus...
Mood XX sajandil Mood on üldine termin ehk populaarne stiil kehtib eriti rõivaste, jalanõude aksessuaaride, meigi kui ka piercing (keha kaunistamine) ja mööbli jm sisustuse osas. "Mood" viitab eristusvõimele, mis toimib hästi koos oskusega riietuda trende järgides samas arvestades oma isikut ja figuuri, kuid tihti on tavaline lihtsalt trendi jälgida. "Mood" tavaliselt on uusim disainerite tehtud looming ja üldiselt on tegemist ainuekseplaride või üksikute mudelitega ehh seda saavad osteta vaid vähesed inimed. Kuid sageli väljendi "mood" tähendus on rohkem väljakujunenud suundumusi. 1900-1910 20. sajandi esimene kümnend oli väga naiselik ja graatsiline aeg.Siluett oli lopsakas ning ideaaliks oli küps naine. Populaarsuse tipul oli S-kujuline figuur. Selleks kandsid naised korsette, mis olid eelnevatest moevooludest väiksemad ning sirge esiosaga. 1900ndad oli aeg, mil karusnahast sai v...
Kergetööstus Koostasid: Emma-Lotta Kägo Siret Bugajev • Kergetööstus hõlmab umbes 30 allharu, mille hulka kuuluvad rõiva-, naha-, trikoo-, jalatsi-, karusnaha-, lina- jms tööstus, kõige suurim on testiilitööstus. • Pikka aega valmistati kangaid, rõivaid ja jalatseid kodus, kus iga perekond tegi seda, mida vajas. • Alles hilisagraases ühiskonnas tekkis käsitööndu, kus tooteid hakati valmistama tellimuse alusel. • Varaindustriaalses ühiskonnas arenes kergetööstus manufaktuuridena, hilis industriaalses ühiskonnas vabrikutööstusena. • Industrialiseerimine sai alguse Manchesteris puuvilla töötlemisega. • Aja jooksul on kergetööstuse paigutust mõjutanud tegurid muutunud • XVII saj söetööstuse arenedes tekkisid kergetööstusettevõtted kaevanduste piirkonda, kus oli vaba ja odav tööjõud. • Tänapäeval on kergetööstus toiduainetööstuse kõrval üks laiema levikuga tööstusharusid, mille geograa...
Hugo Treffneri Gümnaasium KIIRMOE KAHJULIK MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE Referaat Koostaja: Riinu Pae, 12.e Juhendaja: Saima Kaarna Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. Kiirmood mis see on? ....................................................................................................... 5 1.1. Kiirmoe edu saladus ..................................................................................................... 5 1.2. Rõivaste kvaliteet ......................................................................................................... 6 2. Tooraine ja rõivaste tootmine ........................................................
1 Sissejuhatus Käesolevas töös heidan pilgu ajalukku ja uurin peakatete tähtsust ja tähendust läbi ajaloo alates Vana-Kreekast kuni tänapäevani. Peakatete roll on olnud läbi aja sama tähtis kui kogu muu riietus ning sinna juurde kuuluv. Väike pilk ajalukku viitab mütsile, kui staatuse ja klassisümbolile. Müts on peakate, millel võib olla nii kaitsefunktsioon, tseremoniaalne kui usuline tähendus, see võib kanda ohutuse eesmärki kui olla moe aksessuaar. Minevikus olid kübarad ja mütsid sotsiaalse staatuse näitajad. Lahingutes eraldasid need rahvuseid ja auasteid. Kübarad ja muud peakatted on olnud meie ümber väga pikka aega. On raske öelda millal tõmmati esimene loomanahk üle pea kaitsmaks ilmastiku ja loodusjõudude eest ning olgugi et tegu ei olnud kübaraga selle tavapärases tähenduses, oli selge et kaetud pea annab nii mõnelgi juhul eelise. Üks esimesi tõendeid kübarast on leitud Teeba hauamaalilt Kreekas, Kesk- Kreeka piirk...
SISSEJUHATUS Esiajaloolistest rõivastest on üldiselt vähe teada. Arvata võib, et nende tegemiseks kasutati villa ja nõgest, hiljem ka lina. Rauaaja algusest on leitud särke ja umbkuubi. Naiste ja meeste pealisrõivastel polnud erilist vahet. Keskmisel rauaajal oli arvatavasti tarvitusel samasugune riietus. Täienes vaid kudumistehnika. Noorem rauaaeg tõi vööd ja põlled. Peakatteks olid linikud, seelikuääri kaunistati pronkstraadist spiraalidega. Jalas kanti sääremähiseid, viiske, pastlaid ja kingi. Ehted olid enamjagu pronksist, aga ka hõbedast. Noorem rauaaeg tõi ka taimevärvid - madarapunase, samblarohelise. Keskajal kehtinud eeskirjad säilitasid rõivastuse üsna muutumatuna. Tulid rõhud nahksete "vaskvöödega". Lõuna-Eestis säilis rättseelik, kuna Põhja-Eestis ja saartel tuli orduaja lõpul kasutusele juba umbseelik. Keskaja lõpul tuli jõukamate eestlaste riietusse välismaine kangas. Katoliku u...
RIIETUS KESKAJAL Referaat 2016 Sisukord Sisukord ................................................................................................................2 Riietus keskajal üldiselt ........................................................................................3 Keskaja mehed ja nende riided .............................................................................4 Keskaja naised ja nende riietus(ehted, meik, kleidid) ...........................................5 Allikad ...................................................................................................................6 2 Riietus keskajal üldiselt Keskajal oli riietus väga tähtis, tuli kanda oma seisusele...
Eesti rahvakunst ja käsitöö KUNST saksa keelest 17-18 sajand, sellega rõhutati tavalisest suuremat oskust, sellel oli proffessionaalne alge. Tulnud paljudesse eluvaldkondadesse: elukunst, kokakunst, nõiakunst. · Mõiste rahvakunst pärineb 20. sajandi algusest, mil tärkas tõsisem huvi kunsti vastu, mida viljeles maarahvas. · 13. sajandi algusest võib kunsti jagada kaheks: 1) kõrgkultuur aadlike vaimelike, linnakodanike kunstieelistused. Kirjandus arhitektuur, muusika. 2) rahvakunst talupoja oma looming, argielu, esteetiliste ja sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks. Käsitöö, laulmine, pillimäng, tantsimine. Maarahva hulgas leidus alati loovisikuid, kes eristusid teistest oma oskuste poolest kasutada põlvest põlve edasi atud traditsionaalsust. Talurahva tarbekunst, kus rõhk oli tarbeesemetel ja puht iluesemeid ei tehtud. Kääs...
1.Ajalooline taust 17.sajand oli Prantsusmaa sajand. Euroopas algas uus ajajärk, kus privilegeeritud klassid liikusid üha suurema ekstravagantsuse ja suursugususe poole. Prantslastelt tuli komme kasutada nuge ja kahvleid söömise juures ning ülemklassid kasutasid peamiselt prantsuse keelt. Tänapäeval tähistab barokk Euroopas 17.- 18. sajandil domineerinud kunsti ja kultuuri, milles oli kolm erinevat voolu. Toretsev ehk ooperibarokk kajastas Itaalia maitse-eelistusi, tähistas sajandi alguses sündinud ooperizanri ning iseloomustas Rooma kirikute ülepakutud stiili.Realistliku baroki kujundasid suured maalikuntstnikud Caravaggio Itaalias, Velazques Hispaanias ja Rembrandt Hollandis. Klassikaline barokk tekkis Louis XIV õukonnas, kus kunstis ja arhidektuuris eelistati tasakaalustatud vorme. Selle stiili kujukateks näideteks on Perrault´ loodud Louvre`i range fassaad ja Versailles`i loss koos aedadega. ...
2.Realism Realism on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. MOOD Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad toonid. Frakk muutus peoülikonnaks, vähem pidulike sündmuste korral hakati kasutama smokingit. Seotava kaelaräti asemele tuli kitsas lips, milleks kasutati...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People ...
Setud ja setude kultuur Setod on etniline ja lingvistiline vähemusrühm, kes asustavad Kagu- Eesti ja Loode-Venemaa alasid. Nende piiriala staatus on andnud setodele võimaluse säilitada oma keel, elustiil, toit ja omanäolised rahvarõivad. Originaalne seto kultuur arenes välja seguna Ida ja Lääne kultuuridest. ...
Mood ja kõik sellega kaasaskäiv on inimesi paelunud juba aegade algusest saati. Kuidas olla ilus ning moekas on oluline olnud alati nii meeste, kui ka naiste jaoks. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. Naiste riietus: Naiste rõivastusse tõi 17. sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest ajast peale minevik. Kuna barokiajastu iluideaal soosis loomulikke proportsioone, lõigati kleitide ülaosa sügavalt lahti ning jäeti rinnapartii ülemine osa täiesti nähtavale, mõnikord kaeti dekoltee aga pitskraega. Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased kaebused pole mitte üh...
Diktatuur Saksamaa I Maailmasõda pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas, kui sõjale järgnenud majanduslik ja sisepoliitiline kriis, muutsid rahva rahulolematuks. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.aastal, kui Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, seda küll edutult, sest esialgu suhtuti natsidesse kui lärmakasse kampa. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaal kehtestati üheparteisüsteem - võim oli koondunud ühe isiku kätte (keelustati kommunistlik partei, seejärel ka teised parteid). Natsionaalsotsialism ehk natsism ehk rahvussotsialism oli Saksamaa võimukandjate ametlik maailmavaade ja riiklik ideoloogia natsionaalsotsialismi ajal (19331945). Partei, mis seda ideoloogiat kandis, oli Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP). Natsionaalsotsialismi põhiideeks ja eesmärgiks oli kõigi sakslaste ühen...
Võimustruktuurid Eestlaste suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul: Eestlaste maailmapilt pöörati peapeale ja vihatud rõhujast sai päästja.Eestlaste esialgne posit hoiak saksalste suhtes hakkas kiiresti kaduma,kui selgus,et Sak-samaalt saabuvad amtenikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist,vaid näevad hõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud NL-st. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile,mida juhtis Alfred Rosenberg. Eestist,Lätist,Leedust, Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,sinna kuulus Eesti kindralkomissariat.Eesti kindralkomissar Karl Siegmund Litzmann suhtus eestlastesse küll hästi kuid peamiselt viis ta elu Berliini poliitikat ja tema alluvuses töötasid sakslased kes kontrollisid eestlaste maa,linna-ja vallavalitsuse tegevust. Eesti Omavalitsusest sai okupatsioonivõimu abistav institutsioon,mille eesotsas oli Hjalmar Mäe.Omavalit...
Rõivad ja aksesuaarid keskajal. Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Kui inimeselt võeti mingi süü pärast õigus kanda tema seisusele vastavaid rõivaid, siis peeti seda väga raskeks karistuseks. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Feodaalidele tegi meelehärmi jõukate linnakodanike, eriti aga kodanikunaiste uhkeldav riietus, mis kippus aadlimehi ja nende naisi ning tütreid varjutama. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Paraku osutus moe surve tugevamaks rae korraldustest ning feodaalidel tuli ikka ja jälle hädaldada kaupmeeste ja käsitööliste emandate ülemäärase rõiva koguse üle. Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju ning paistis...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium NIMI MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL 1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Keskaja riietus Euroopas..................................................................................................................4 Keskaja moekapriisid.......................................................................................................................5 Seisusele vastav riietus.....................................................................................................................6 Kokkuvõte.............................................................................................
MUINASAJA INIMESTE TABRIMISESEMED Esiaeg e. muinasaeg, e. esiajalooline aeg, e. eelajalooline aeg on inimühiskonna kõige kaugem minevik. Esiaeg on aeg, mida ei uurita kirjalike ülestähenduste põhjal, vaid eranditult aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal. Muistised on säilinud maapõues või maapinnal. Neid uurib esiajaloo arheoloogia. Mõnevõrra lisavad esiajaloo kohta andmeid ka füüsiline antropoloogia, keeleteadus ja mõned teised teadusharud. Pärast muinasaega algas ajalooline aeg. Erinevalt esiajast on ajaloolise aja kohta teada ajalooliste sündmuste üksikasju koos nimede ja enam-vähem täpsete daatumitega. Muinasaja perioodid: I Kiviaeg I Paleoliitikum II Mesoliitikum (u.7500.a. e.Kr.) III Neoliitikum (u. 3000.a. e.Kr.) II Pronksiaeg- (u. 1000 a. e.Kr.) III Rauaaeg- V saj. e.Kr - XIII saj. p.Kr IV ...
Tallinna Laagna Gümnaasium Eesnimi Kahekümne sajandi moemuutused Uurimustöö Tallinn 2011 Sisukord Sisukord Sissejuhatus 1. Ajalooline taust 1.1 Naiste võrdõigluslikkus 1.2 Moeloojad 2. Kahekümne sajandi algaastate mood 2.1 Coco Chaneli moemaja 2.2 Modernne rõivastumisstiil 2.3 Kaheksakümnendate liikumapanevad jõud 3. Megabrändid 3.1 Rõivad aktiivsetele ja tegusatele 2 Sissejuhatus Valisin teema Kahekumne sajandi moemuutused, kuna mind on alati huvitanud mood. Mood tutvustab põnevaid inimesi ja trende, näitab, mis toimub catwalkidel ja kulisside taga. Selle töö käigus uurin moemaailma säravamaid tähti, moe ajalugu ja põnevaid persoone välismaalt, kes tõid meie ellu uusi trende ja stiile. Mood ei sündinud sugugi mitte siis, kui esimene inimloom endale loomanaha ümber võttis.Inimesed katsid end algul sellepärast, et neil oli kas liiga külm või l...
Kas kunst saab muuta maailma? Kunst on väga lai mõiste ning on ümbritsenud meid alates aegade algusest. Kunste on nii palju erinevaid, et iga inimese jaoks on olemas viise, kuidas ennast välja elada. Selljejaoks, et leida seoseid kunsti ja maailma muutumise vahel on vaja teada milles ta üleüldsegi väljendub. Sellega, et ürgnaised- ja mehed tegelesid rõivaste, koopamaalide ja tööristade valmistamisega, panid nad aluse haritud maailmale. Rahvas hakkas arenema ja õppima , maailm ja temas suhtlemine muutus aina lihtsamaks ning meie mõistes hummaansemaks. Inimestel oli vajadus sotsiaalse keskkonna järele ja selle nad just läbi kunsti viljelemise saavutasidki. Mitmed kunstiteosed on loodud sellejaoks, et meile midagi edasi anda ja õpetada. Suurel määral üritatakse inimesi mõtlema panna näiteks teatrikunsti kaudu. Näiteks võin tuua Kaari Sillamaa Kaunite Kunstide kooli lavastused ja filmid, millest mitteükski ...
1980ndate mood 1980ndad olid hoogsa edenemise aeg. Suurlinna kõrgepalgalised noored tarkpead, kes ajasid hiigelsuuri varandusi kokku eelkõige meedia ja uue arvutitööstusega, premeerisid end ainult parimate rõivaste, autode ja muude tarbekaupadega. Oluline oli näidata, et enda eest kantakse hoolt. Äsjaomandatud jõukusega panid äri- ja esindusnaised aluse „tõusiklikule“ stiilile. Nad ei uhkeldanud mitte ainult rahaga, vaid ka kehaga. Nüüd tunnistati, et näljutusdieet on enesepettus. Moes oli igakülgne treening ning kõik huvitusid teemadest nagu toidu vähene soolasisaldus ja toiteväärtus. Uute liibuvate spordirõivaste kõrval, mida kanti tänaval, et oma raske töö tulemust demonstreerida, said uue tähenduse ka teksased. Need olid konservatiivsed ning neid kanti sametkingade ja valge pluusiga. Samuti olid moes rebitud teksased. Mina arvan, et inimesed ei oleks pidanud tänavatel enda treenitud välimust dem...
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus KM31 Veronika Sarapova 19. saj naisterõivastus Referaat Juhendaja: Kadri Roball Särevere 2011 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Rõivatööstus ........................................................................................................................ 4 Charles Frederich Worth......................................................................................................... 4 Josephine Bonaparte.............................................................................................................. 5...
KESKAEG 5 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast Varakeskaeg (5.11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) ISELOOMUSTUS Varasel keskajal eristusid selgepiiriliselt kolm seisust: 1. Vaimulikud inimesed, kes palvetasid 2. Rüütlid inimesed, kes sõdisid 3. Talupojad inimesed, kes kündsid Ristisõdade käigus õpitakse tundma noorte islamiriikide kultuuri ja tuuakse Euroopasse araabia numbrid, nööbid ja teadmisi meditsiinist RIIETUS Keskajal olenes ro ivastus kandja seisusest, elukutsest ja moest. Mood muutus va ga aeglaselt Varasemale keskajale on omane pikk sirgelõikeline särk Keskaja ro ivastus oli mitmekihiline Mida rikkam mees oli, seda rohkem pani ta riideid u lestikku selga. Pealmise ru u saba...
Eesti Kunsti Akadeemia Avatud Akadeemia Kostüümiajalugu 15 sajand ehk vararenessansi rõivastus Juhendaja: Ene Lamp Koostas: Kairi Katmann Moestilistika I Tallinn 2009 1 Renessaansi ajalugu Rohkete sõdadega keskajale järgnes luksuslik, kultuuriliselt õitsev renessaans ehk taassünd. Teadlaste arvates lõppes keskaeg 14 sajandi lõpus. Renessaansi sündi ja kohta peetakse 14 sajandi lõppu 15 sajand algust Firenzest Itaalias ja levis hiljem üle kogu Euroopa. Renessaansi hiilge aeg saabus 15 sajandi lõpus ja kehtis 16 sajandi lõpuni. Suurimaks mõjutajaks renessaansi ajal oli Itaalia. Selle maa kunsti, arhitektuuri ja moeideaalid võeti mujal heameelega vastu. Aga kõige tegusamaeks kohtadeks jäid ikka Flandria, Kesk j...
37. SAKSA OKUPATSIOON VÕIMUSTRUKTUURID 1941 aasta suvel tundsid eestlased kergendust punavägede ja Nõukogude okupatsioonivõimude lahkumisest ning tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena. Suhtumine sakslastesse muutus täielikult kommunistliku reziimi mõjul: aasta jooksul pöörasti eestlaste maailmapilt põhjalikult pea peale ning vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis oodatud päästja. Eestlaste esialgne positiivne hoiak sakslaste suhtes hakkas kiiresti kaduma, kui selgus, et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades üksnes üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5 dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mida juhtis Tallinnast pärit baltisakslane Alfred Roosenberg. Eestist, lätist, leedust ja valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat, mis koosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Ee...
Barokkajastu Ajalooline ülevaade Barokk oli kunstistiil, mis valitses Euroopas umbes 1600-1750 a. Sõna "barocco" oli algselt juveliirikunsti termin, mis portugali keeles tähendab korrapäratut poolümmargust pärlit. Sõna "barokk" hakati kunstistiili üldnimetusena kasutama alates 19. saj. Barokkstiil tekkis ja arenes Itaalias, Hispaanias ja Flandrias, rõivamoe dikteerijaks sai Prantsusmaa. Barokile on iseloomulikud rahutus, tundepaisutus, teatraalne efektsus. Peamise kunstiliigina arenes arhitektuur, kujundati suurejoonelisi paleeansambleid: Versailles Prantsusmaal, Petrodvorets Venemaal, Belvedere Austrias. Eelistati tugevaid värvusi, värvilist kivi ja kullatud pronksi. Hooneid kaunistati rikkalikult ornamentide, reljeefide, kujude ja sageli väänlevate sammastega. Moodustusid eredad valguse ja varju kontrastid. Eesti barokkehitised on rangemas nn."põhjamaade barokkstiilis". Tuntuim barokkehitis Eestis o...
Rõivastus aastatel 1960-1969 Kunstkangaid ja rõivaid oli võimalik toota odavalt. Moeloomingule avaldasid tohutut mõju kosmoseprogrammid, mis kajastusid moepoodiumil uudsetes plastikmaterjalides ja metall-valges kosmoseajastu-stiilis (unisex-stiil). Figuur oli kondine. Tõeline murrang moes oli mini, mida kandsid kõik. Unisex- stiiliga kaasnes alt laienevate pükside kandmine. Dekaadi alguses oli aluspesu kergete elastiksukahoidjatega ja koonusteks vormitud rinnahoidjatega. Aluspüksid muutusid väiksemaks- lihtsate valgete asemele ilmusid värvikirevast ja silmatorkava mustriga nailonkangast püksikud. Edaspidi heideti kõrvale kõik sitsid-satsid. Body stocking- õmblusteta ja nähtamatu aluspesu. 1960. aastatel hakati müüma teismelistele rinna- ja sukahoidjaid. Keha vabastati piiravast kummist ja elastikust ning lõpuks ometi võis näidata reite ülaosa. Figuuri vormivad püksid ja sukkpüksid- neile, kes ...
Maarika Anijärv Riietumise tähtsus Keskajal oli riietusel väga suur tähtsus. See tähistas ühiskondlikku kategooriat. Teise seisuse riiete kandmist sai keskajal võrrelda patuga või auahnusega. Kloostrireeglites oli kostüüm üksikasjalikult ette kirjutatud. See polnud nii mitte luksuse pärast vaid andis au ordu auks. Iga uus ühiskondlik kategooria kiirustas endale kostüümi valmistama. Erilist tähelepanu pöörati aksessuaaridele, mis määravad seisuse täpsemalt- mütsile ja kinnastele. Rikkad rõhutasid oma riiete luksust ja kvaliteeti. XIII sajandil lõpus ilmusid Prantsusmaal ja Itaalias luksusevastased seadused. Need olid tugevalt seotud majanduskriisi ja ühiskondlike muudatustega. "Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja v...
Keskaja riietus Referaat 10.klass Juhendaja 20.03.2013 1. Mood. Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul hoitavat piimvalget nahka eksponeerimas. Pealisriietuseks oli kõikidel pikk keep, Alusriietusena kandsid nii aadlikud, vai...
REALISM (ca 1830-1870) Ladina keeles realis - e esemeline. Realism on kunstimeetod, mille järgi kunsti ülesandeks on kujutada elu tõepäraselt, avada nähtuste olemus ja põhjuslikud seosed. Kunstis võib realismi ilminguid juba varemgi täheldada, kuid eriti oluliselt täiustasid realismi meetodit 17. sajandi hispaania, hollandi ja flaami kunstnikud. Sõna "realism" iseseisva suuna nimetusena kasutas esimesena kunstnik Courbet ( KURBEE ) 1855.a-l, kui ta eksponeeris Pariisi maailmanäitusel oma töid. MOOD Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Meeste ülikond koosnes pikkadest pükstest, kuuest ja vestist. Tavaliseks kujunesid tumedad...
Äriplaan OÜ PHAT FARM Eesti esindus 2004 SISUKORD 1 SISSEJUHATUS............................................................................................................................ 2 ETTEVÕTTE ÜLDANMED.......................................................................................................... 2.1 NIMI, KONTAKTISIKUD, TELEFON................................................................................. 2.2 ÄRIIDEE JA MISSIOON....................................................................................................... 2.3 EESMARGID......................................................................................................................... 3 SENISED EDUSAMMUD........................................................................................................... 4 MAKROKESKKONNA, T...
MRP, baaside leping ja baaside aeg Saksamaa vihastas I maailmasõja rahulepingu ebaõigluse üle. NSVL tahtis Ida-Euroopat endavõimu alla saada. 23.august 1939.aastal kirjutasid Saksamaa ja NSVL välisministrid (Joachim von Rippentrop ja Vjatseslav Molotov) mittekallaletungi lepingule alla. Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti...
MRP, baaside leping ja baaside aeg Saksamaa vihastas I maailmasõja rahulepingu ebaõigluse üle. NSVL tahtis Ida-Euroopat endavõimu alla saada. 23.august 1939.aastal kirjutasid Saksamaa ja NSVL välisministrid (Joachim von Rippentrop ja Vjatseslav Molotov) mittekallaletungi lepingule alla. Leping seisnes selles, et riigid kohustusid säilitama erapooletuse juhul kui teine lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astuks. Lepingul oli salajane lisaprotokoll, milles jagati omavahel Ida-Euroopa (NSVL Eesti, Läti, Sooma ja Ida-Poola; Saksamaa Leedu ja ülejäänud Poola). Baaside leping ehk vastastikuse abistamise pakt seisnes selles, et NSVL hakkab nö Eesti valdusi kaitsma. Eestis loodis NSVL sõjalaevastiku paasid, mis asusid Eesti lääneosas, Paldiskis ning Rapla piirkonnas. Baaside lepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. Eestisse saabusid 18.oktoobril miinilaevad, sõjalaevastik ja maaväed. Eesti muutus NSVL protektoraadiks ning Eesti...
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Eesti keskaeg / Söök ja jook 4. Söök ja jook 5. Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg,...
Soengukunst 20.sajandil. Soengute ja riietumise kultuur aastatel 1910-1970. Referaat Tallinn 2008 1910-1919 Rõivamood: See oli aeg, mil toimus I maailmasõda. Otseloomulikult mõjutas see palju ka moodi ja inimeste riietumist. Inimesed olid vaesunud, sageli surmahirmus, ja leidus vähe selliseid, kes ka sõjaajal jõuaksid oma riietuse pärast muretseda. Paljudes riikides haarati ka naised töösse ja teenistusse, et riigi julgeolekut kindlustada. Just seetõttu kadusid pidulikud riided, mis asendusid odavate ja tagasihoidlikutega. See kümnend seadis piiri korseti, karusnaha ja ehete kandmisele ning õhturõivana kanti pidzaamat ja pükse. Pärast I maailmasõda kadus mood sootuks, domineerisid mundrid ja militaarsed rõivad. Fookuses oli tervislik elu ja keha, mistõttu kanti palju ka sportlike rõivaid. Uudistootena valmistati 1912. a. esimene rinnahoidja. Leinaväljenduseks lõigati juuksed lühikeseks. Moeiidolid: ...
IDA VIRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS nimi 1 PJUE JUUKSURI AJALOOLINE KUJUNEMINE Referaat Juhendaja: SISIUKORD 1.Sissejuhatus 2.Muistne Rooma 3.Muistne Egiptus 4.Muistne Kreeka 5.Keskaeg 6.Renessanss 7.Barokk 8.Rokokoo 9.19. sajand 10.20. sajand 11. 21. sajand 12.Kokkuvõte 13.Kasutatud kirjandus 1.SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on „Juuksurite ajalooline kujunemine“ , milles toon välja erinevate riikide ilu- ja moevoolu ajaloo, räägin ka sellest kuidas keskajal tekkis juuksuri amet ning kes ta oli. Iga teema kohta lisan ka mõne pildi. 2.Muistne Rooma Sel le tsivilisatsiooni areng oli algselt mõjutatud iidsest...
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida sellele küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad. 2 Sisukord. Muinas Egiptus .........................................................................................................................lk 4. Kreeta. ............................
Talurahva riietus 19. sajandil Kati Kuustik Riietus ja selle tähtsus · Riietus erines kihelkonniti ja praegu on need riided tuntud rahvariiete nime all. · Rõivastuse üheks funktsiooniks oli talurahvarühmade ühtekuuluvuse tähistamine, "omade" ja "võõraste" eristamine kihelkonna või maakonna tasandilt seisuse ja rahvuse tasandini välja. · Kui tähtis kandja päritolu ja elukohta märkiv rõivastuse tähendussisu oli, tõendab Saaremaa tava, mille kohaselt võõrast kihelkonnast kositud naine kandis kuni surmani oma kodukihelkonna rõivaid. Tema tütred aga riietusid nii, nagu see oli kombeks nende isa kihelkonnas. · Just see ühtekuuluvust tähistav sümbolsisu sai rõivakandmise edaspidise väärtustamise aluseks. · Tänasel päeval peetaksegi rahvariiete all silmas eelkõige 19. sajandi esimesest poolest pärinevaid pidulikke riideid · Ehteid ei kantud ainult ilu pärast. Need pidid kaitsma kurjade jõudude...
EESTI RAHVARIIDED Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivaste valmistamiseks kooti telgedel kangas, kasutati naturaalseid materjale- linane, villane. Värvide saamiseks korjati ja kuivatati erinevaid taimi ja keedeti nendes lõnga või kangast. Vanimad arheoloogilised leiud pärinevad I ja II aastatuhandest. Tooleaegsetel rahvariietel oli rohkest ühiseid jooni teiste Balti riikide riietusega. Naiste riiete peamised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub. 13.-17. sajandi kohta on andmeid samuti napilt, kuid selle aja naiserõivatusest on säilinud täielikumaid komplekte, siis aga kasutati juba ehteid ja sõlgesid. 17 sajandil ...
Sissejuhatus materjaliõpetusse Sissejuhatus Tekstiilid etendavad tänapäeva igapäevaelus nii olulist rolli, et igal inimesel oleks tarbijana vajalik midagi nende kohta lähemalt teada. Olulisemaks muutuvad teadmised tekstiilide kohta töötades paljudel ametikohtadel ja erialadel, mis on otseselt või kaudselt seotud tekstiilidega ja nendest valmistatud toodetega. Tekstiilitööstus on väga kompleksne. See on väga tihedalt seotud ja sõltub muuhulgas põllumajandusest (nt linakasvatus, lambakasvatus jm), metalli- ja mineraalide kaevandamisest, metsatööstusest, keemiatööstusest, kaubandusest. Kõik need valdkonnad vajavad spetsialiste, kelle töö tulemused suuremal või vähemal määral sõltuvad tekstiilide või tekstiiltoodete tundmisest. Tekstiilmaterjalide otstarbekas kasutamine nii individuaalõmbluses kui õmblustööstuses eeldab materjalide omaduste tundmist. Materjalide omaduste tundmine saab alguse tekstiilkiudude ja nende omaduste tundmisest, nag...
'kooli nimi' Põhja-Ameerika indiaanlased Referaat Minu Nimi ** klass Juhendaja: Juhendaja Nimi Koht aastaarv SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Päritolu 4 1.1 Suguharud 4 2. Eluviis 2.1 Riietus 5 2.2 Toit 5 2.3 Elamud 6 2.4 Liikumisvahendid 6 Kasutatud kirjandus 8 2 SISSEJUHATUS Indiaanlasteks nimetatakse Põhja-Ameerikas elavaid tumedanahalisi põliselanike. Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." ...
Tartu Kivilinna Gümnaasium "Teadus ja kultuur uusaja esimesel perioodil" Kristi Vitkar 8a klass Juhendaja: Õp. Piia Jullinen Tartu 2009 SISUKORD Sisukord lk. 1 Sissejuhatus lk. 2 Teadussaavutused lk. 3 Kultuur 1) Barokk lk. 4-5 2) Klassitsism lk. 6 3) Romantism lk. 7 Mood ja rõivastus 1) Naiste riietus lk. 8 2) Meeste riietus lk. 12 3) Ehted, soengud, jalanõud lk. 15 Kokkuvõte lk. 16 Kasutatud materjalid lk. 17 1 SISSEJUHATUS Uusaja algus tõi kaasa inime...
SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................2 1. POLÜESTRIST FLIISJAKK..................................................................................................3 1.1 Polüester............................................................................................................................3 1.2 Polüestri kasutamine.........................................................................................................4 1.3 Polüestrist esemete hooldus.............................................................................................4 1.4 Polüestrite omadused........................................................................................................
Jakob Westholmi Gümnaasium Keskaegse linlase elu 11.a Tallinn 2017 Keskaegse linlase elu Linnakodanike kodud Keskmise linnakodaniku maja oli kahe- või kolmekorruseline. Esimesel korrusel paiknes töökoda, teisel asusid eluruumid, kolmandal aga panipaigad ja ladu. Peamiselt oli töötuba vaid käsitöölistel. Kaupmehed võtsid oma kodudes ka kliente vastu. Kõige suurem ruum oli tiile, mis koosnes köögist, söögitoast ja elutoast. Tiiles oli suur kamin, kus oli avatud tulel sööginõu ja kortsen läbis kõiki korruseid. Magamistuba kutsuti törnseks. Mööblit oli tubades vähe, selle hulk ja kaunidus sõltusid peremehe jõukusest. Asukohal olid kaks mööblieset: söögilaud ja voodi. Söögikorra kätte jõudes teadis iga kodakondne, millisele kohale võis ta laua ääres istuda. Kui seati magama ja peres ...
annaabi.ee 
