Mood ja rõivastus keskajal (3)

3 KEHV

Rõivad ja aksesuaarid keskajal.
Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Kui inimeselt võeti mingi süü pärast õigus kanda tema seisusele vastavaid rõivaid, siis peeti seda väga raskeks karistuseks. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks.
Feodaalidele tegi meelehärmi jõukate linnakodanike, eriti aga kodanikunaiste uhkeldav riietus, mis kippus aadlimehi ja nende naisi ning tütreid varjutama. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Paraku osutus moe surve tugevamaks rae korraldustest ning feodaalidel tuli ikka ja jälle hädaldada kaupmeeste ja käsitööliste emandate ülemäärase rõiva koguse üle.
Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju ning paistis silma suure vaheldusrikkusega, olenevalt kandja seisusest, elukutsest traditsioonidest ning moest . Keskajal muutus mood väga aeglaselt, mis tõttu võisid tütred kanda ema ning pojad isa riideid , ilma et moest maha jääks. Aadlikele ja linnlastele meeldis kanda väga värvi kirevaid rõivaid.
Keskajal kanti meelsasti ka pealismantleid. Kitsaid pükse õmmelda enam jaolt erkpunasest riidest . Nööpide asemel kasutati sidumispaelu, kinnitamisrihmu, pandleid jms. 12. sajandil tulid kasutusele ka nööbid. need oli valmistatud nahast , luust või metallist. Taskuid keskajal ei kasutatud. Omapärane tähendus oli keskajal veel krael. Need ilmusid Eurooplaste rõivastusse pärast ristisõdu. Kallid, kulla ja vääriskividega kaunistatud kraed oli ainult ehted, mitte rõivaesemed. 15. sajandil muutusid püstkraed meeste rõivastuses tähtsaks osaks. Rikkamad linlased kinnitasid oma kübaratele ning mütsidele kõiksuguseid pärleid ja sulgi. Daamid külvasid oma soengud ja peakatted samuti pärlitega üle. Levinud oli helisevate kellukeste kinnitamine nii vööle kui ka käte ja jalgade ümber. Kõige enam meeldisid inimestele hõbedast kellukesed, sest neil oli kõige ilusam heli. Valmistati ka palju kullast kaelakeesid, sõrmuseid, kõrvarõngaid ja käevõrusid, mida inimesed võimalikult suurtes kogustes kantsid. Sõrmustega ei koonerdatud ning 14. sajandil võisid naised kanda 10 sõrmel kokku enam kui 20 sõrmust. Ühe kostüümi küljes võis olla kõige rohkem ligi 500 kõlisevat kaunistust. Vöösid kaunistati hõbedaga ning sõrmes kanti kalleid vääriskividega kaetud sõrmuseid. Huvitava lisandina rippus vöö küljes ka lõhnatoos (prantsuse ülikud nimetasid seda lõhnaõunaks, lihtrahvas aga haisupommiks), vöö külge oli riputatud tavaliselt ka kimp rohtusid, käsipeegel, väike kamm , pussnuga koos tupega, nõelahoidja ja käärid. Kasutusel olid ka ehisvööd . Neid valmistati sageli kuldlülidest ja kaunistati vääriskividega. Kõik lülid olid omaette kunstiteosed lõvide, lohede või lindudega. Hinnalt olid need vööd nii kallid, et ühe sellise vöö eest võis osta mõisa koos talupoegadega. Jalatsid õmmeldi nahas ning need oli pehme talla ja kitseneva ninaga. Kinganinadele määriti ka lubatav pikkus. linnakodanikud võisid kanda kui 30 sm piikuse ninaga kingi ning feodaalid kui 70 cm pikkuse ninaga kingi, mis kinnitati kettidega põlvest allapoole, et käimist hõlbustada. Pesule eriti tähelepanu ei pööratud. Kui seda kanti, kaunistati seda pitsidega. Öösärgid ilmusid kasutusse alles keskaja lõpu poole.
Keskajal vastasid värvid mingitele kindlatele sümboolikatele. Näiteks : valge tähendas süütust, must aga kurbust ja vagadust.
Roheline näitas lootuse ja armastuse tärkamist ning iseseisvust.
Kollane tähendas õnnelikku armastust
Sinine oli truuduse värv.
Punane oli armulõõma ja võitlusvalmiduse värv.

.DOC Laadi alla originaalfail 2 lk · .doc · 64 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-11-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

64 laadimist Kokku alla laetud

3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

totthe Õppematerjali autor

Sain viie :)

rõivastus mood keskaeg

Sarnased õppematerjalid

doc

Keskaegsed rõivad

Keskaegsed rõivad Referaat 2007 Rõivastus Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju. Rõivad olenesid seisusest, elukutsest, traditsioonidest ja muidugi ka moest. Samas muutus mood väga aeglaselt, nii et tütrel sobis kanda ema rõivaid, ilma et peaks muretsema moest mahajäämise pärast. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga

Ajalugu

pdf

KESKAEG 5 - 16. sajand

KESKAEG 5 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast Varakeskaeg (5.11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) ISELOOMUSTUS Varasel keskajal eristusid selgepiiriliselt kolm seisust: 1. Vaimulikud inimesed, kes palvetasid 2. Rüütlid inimesed, kes sõdisid 3. Talupojad inimesed, kes kündsid Ristisõdade käigus õpitakse tundma noorte islamiriikide kultuuri ja tuuakse Euroopasse araabia numbrid, nööbid ja teadmisi meditsiinist RIIETUS Keskajal olenes ro ivastus kandja seisusest, elukutsest ja moest. Mood muutus va ga aeglaselt Varasemale keskajale on omane pikk sirgelõikeline särk Keskaja ro ivastus oli mitmekihiline

Ajalugu

docx

Keskaegne riietus.

Keskaja riietus Referaat 10.klass Juhendaja 20.03.2013 1. Mood. Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul

Ajalugu

doc

Keskaja olustik

paigutamisel jälgiti rangelt, et igaühel oleks talle vääriline koht. 3 Peaaegu iga keskaja inimene armastas rohkelt süüa. Linlased ei olnud huvitatud saleda joonise hoidmises, muretseti hoopis kas söödavat on piisavalt või mitte. Kartulit õpiti tundma alles 16.sajandil, kui oli taasavastatud Ameerika. Selle asemel söödi palju naerist ning herneid ja ube. Kala omandas keskajal suure tähtsuse just kiriku propageerimise tõttu. Kala kuivatati ja soolati. Suure kevadise paastu ajal hinnati kala kui meelisrooga. Tavaliselt söödi päevas 2 korda: keskpäeval ja õhtul kella 6 paiku, mis oli ka peamine söögikord. Põhitoiduks oli liharoog, mis oli lahti lõigatuna asetatud vaagnale. Igaüks võttis seda sealt kas sõrmede või orgiga ning asetas suhu või leivaviilule. Leivaviilu kasutati tihti taldrikuna.

Ajalugu

doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

Retla Kool Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade. Anni Ruugla 8.klass Juhendaja: õp. Liivi Vassar Retla 2007 Sissejuhatus. Kuidas olla ilus? See on küsimus, mis on vaevanud inimesi aegaade algusest.

Kirjandus