Saksa okupatsioon (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Saksa okupatsioon

Saksa okupatsioon 1941.aasta suvel tundsid eestlased kergendust, et Nõukogude okupatsioonivõimud lahkusid ja nad tervitasid Saksa sõdureid vabastajatena, olles valmis neid jõudumööda abistama. Populaarsust polnud sakslastele juurde lisanud ei 1918.aasta Saksa okupatsioon ega Landeswehri sõda. Suhtumine sakslastesse muutus kommunistliku reziimi mõjul:aasta jooksul pöörati eestlaste maailmapilt pea peale ja vihatud ajaloolisest rõhujast sai hoopis päästja. Peagi hakkas eestlaste positiivne hoiak sakslaste suhtes kaduma, kuna selgus,et Saksamaalt saabuvad kõrgid ametnikud ei taha midagi kuulda iseseisvast Eesti riigist, vaid näevad vasthõivatud alades ainult osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.detsembril 1941.aastal allutati

Ajalugu

9

doc

Eesti II maailmasõja ajal

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL BAASIDE AEG Molotovi-Ribbentropi pakt (MRP) II MS põhjustajateks peetakse I MS rahulepinguid, mis ei rahuldanud isegi võitjariike. Pärast natsionaalsotsialistide võimule tulekut tekkisid Saksamaal revanslikud ideed. Natsionaalsotsialistid lubasid likvideerida rahulepingute ebaõiglus. Lubasid ühendada kõik Saksa alad Suur-Saksamaaks. Lubasid kindlustada saksa rahvale väärilise eluruumi uues Euroopas. Lubasid aidata kaasa aarja rassi võidulepääsule maailmas. 1933. aastal lahkus Saksamaa Rahvasteliidust. 1935. aastal taastati üldine sõjaväekohstus ja kävitati relvastusprogramm. 1936. aastal hõivas Saksamaa Reini demilitariseeritud tsooni. 1936. aastal sõlmis Saksamaa liidulepingud Itaalia ja Jaapaniga. Ka Itaalia ja Jaapan olid huvitatud mõjusfääride ümberjagamisest.

Ajalugu

1

doc

Saksa okupatsioon

Eesti kavatseti muuta koos teiste Balti riikidega Suur-Saksama koostisosaks,kõigi taolised plaanid lükati sõjajärgsesse aega. Majandusolud Saksa majanduspoliitika Eestis oli vastuoluline.Kuna Eestist pidi saama suur osa Suur-Saksamaast siis aitasid Saksa võimud mingil määral kaasa majanduskahjudehüvitamisele jasõjapurustusele.Pärast sõda oleks Eestist tõenäoliselt kujundatud põllumajanduspk,sakslastele pakkus huvi ka siinne põlevkivi. Saksa võimud määrasid põllumeestele kohustuslikud müüginormid. Põllumaj suutis toibuda kaosest,külvpind ja saagikus jäid sõjaeelsele tasemele alla,kariloomade arv aga ületas selle. Suureks pettumuseks kujunes sakslaste otsus tagastada nõukogude võimu poolt natsionaliseeritud varasid endistele omanikele,vaid jätta need sõjasaagine 3.riigi käsutusse.Elatustase langes,eriti raskes olukorras oldi linnaelanikud,keda varustati toidu-ja tarbeainetega

Ajalugu

3

doc

Nõukogude liidu ja Saksa okupatsioon

Nad ründasid pea kõiki nõukogude asutusi ja väiksemaid Punaarmee allüksusi. Metsavendade vastaseks olid Punaarmee ja NKVD väeosad ning hävituspataljonid, mis võitlesid Eesti rahvuslaste vastu. Nendesse kuulusid kommunistid, nõukogude aktivistid, sundvärvatud töölised, uusmaasaajad ja kutsealused. Taandudes purustati tööstushooneid ja raudteid, põletati talusid, tapeti kariloomi ja hävitati vara.  Saksa okupatsiooniperiood Võimustruktuurid 1941. aasta suve lõpus tundsid eestlased kergendust Punaarmee taandumise ja sakslaste kui vabastajate pealetuleku pärast, kuid varsti sakslased kompromiteerisid end ise. 5. detsembril 1941. a allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile, mis juhtis Alfred Rosenberg. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik nimetati ümber Eesti kindralkomissariaadiks.

Ajalugu

4

odt

Nõukogude okupatsioon

Moskva tahet. Toimusid ümberkorraldused ka majaduses: plaanimajandus, riigistamine, natsionaliseeriti pangad, tööstus-, kaubandus-ja transpordi ettevõtted, maareform 1941. aasta juunis toimus massiküüditamine, mistõttu Eestist okupeeriti umbes 10000 inimest: täisealised mehed saadeti vangilaagritesse. Naised, lapsed, vanurid Siberisse kolhoosiküladesse. Enamik tapeti või hukkus Venemaal. SAKSA OKUPATSIOON Saksamaa kõrged ametnikud ei tahtnud midagi teada iseseisvast Eesti riigist, vaid nägid vasthõivatud alades üht osa okupeeritud Nõukogude Liidust. 5.dets 1941 allutati Eesti Berliinis tegutsevale okupeeritud idaalade ministeeriumile. Eestist, Lätist, Leedust ja Valgevenest moodustati Ostlandi riigikomissariaat,miskoosnes neljast kindralkomissariaadist, sh Eesti kindralkomissariaat. Saksa okupatsioonivõim vajas aga veet üht institutsiooni, milleks sai Eesti Omavalitsus

Ajalugu

8

doc

Eesti mehed Teise maailmasõja rinnetele

Natsionaliseeriti ehk riigistati kõik ettevõtted. Määrati talude maksimaalne suurus, tehti taludest äralõiked, mille maa läks uusmaasaajatele. Rahareformi ja järsu hinnatõusu tulemusena langes elatustase, tekkis toidu-ja tarbeainete puudus. 22. juuni 1941 puhkes Vene-Saksa sõda ning peagi olid sakslased Eestis. Punaarmee loovutas Saksamaale Lõuna-Eesti, aga Kesk-Eestis sakslaste väikeste eelsalkade edasiliikumine takerdus. Siis tuli koondada vägesid ja rünnata koos. Nõukogude okupatsioon kaotati Põhja-Eestis augusti lõpul ja saartel oktoobris. Saksa sõjaväe kõrval võitlesid Punaarmee vastu metsavennad. Metsavennad tahtsid kätte maksta okupatsiooni eest ja taastada endine riigikord. Metsavendade võitlus on 3 tuntuks saanud Suvesõjana. Metsavendade võitlus toimus Eesti Vabariigi nimel ja sinimustvalgete lippude all.

Ajalugu

4

doc

EESTI TEISE MAAILMASÕJA AJAL

rakendada agressorite suhtes resoluutseid vastumeetmeid. Suurbritannia ja Prantsusmaa seadsid sihiks Saksamaa-vastase sõjalis-poliitilise liidulepingu Venemaaga. Venemaa tahtis aga teatud alasid, milles oli ka Balti alad. 23.augustil 1939 kirjutati alla Molotovi-Ribbentropi pakt, kus Nõukogude Liit ja Saksamaa teostasid mittekallaletungi lepingu. Omavahel jagati Ida-Euroopa. MRP tegi Nõukogude Liidust ja Saksamaast poliitilised ja sõjalised liitlased. 1. sept Tungisid Saksa väed Poolasse ning hiljem ründas ka Saksamaa. Saksamaa kallaletung Poolale tähistas Teise maailmasõja algust. Eesti hoidis sõja tekkides madalat profiili, säilitades range neutraliteedi. Poola allveelaeva Orzeli sisenemisel Tallinna sadamasse kasutati seda süüdistusena Eesti neutraliteedi rikkumises. 24.sept esitati Moskvas Eesti välisministrile Karl Selterile nõudmine allkirjastada vastastikuse abistamise pakt. Ebasõbralikud vastuseisud siiski säilisid. 28. septembril 1939

Ajalugu

3

docx

Eesti teise maailmasõja ajal, omariikluse kaotus, nõukogude okupatsioonirežiim

kus osalesid saklaste vastu metsavennad. Metsavendade võitlus toimus Eesti Vabariigi nimel ja sinimustvalgete lippude all. SAKSA OKUPATSIOONIREZIIM Eestis tehti kindralkomissariaat, mida valitses tsiviilvalitsus(sakslased). Eesti Omavalitsus moodustati, et viia ellu sakslaste korraldusi, selle etteotsa määrati Hjalmar Mäe. Keelustati poliitiline tegevus, kõiki eluvaldkondi kontrolliti. Ainuüksi rahvustunnuse alusel mõrvati kõik Eestis elanud juudid ja mustlased. Saksa okupatsiooni ajal hukati ligi 5000 Eesti kodanikku. Eesti tööstus- ja põllumajandustoodang läks Saksa armee varustamiseks, elanikkondades seati sisse toidukaardid, et kaupa ausamalt jagada. 1944.AASTA 1944.aasta jaanuaris jõudis Punaarmee taas Eesti. Septembri lõpuks suutsid Vene väed Eesti alad täielikult (va Saaremaal November) enda kätte saada septembri lõpuks. Inimesed Eestis lahkusid massiliselt kodudest,(umbes 80 000 inimest) kartes

Ajalugu

Kommentaarid (0)