Mood 17-18. sajandil (0)

Mood ja kõik sellega kaasaskäiv on inimesi paelunud juba aegade algusest saati. Kuidas olla ilus ning moekas on oluline olnud alati nii meeste, kui ka naiste jaoks. Alljärgnevas uurimuses püüangi vastust leida küsimusele, mida on teinud inimesed selleks, et olla ilusad.
Naiste riietus:
Naiste rõivastusse tõi 17. sajand vormivabaduse, mille parimaks näiteks oli dekolteeks nimetatud sügav kleidiväljalõige. Jäik hispaania krae oli sellest ajast peale minevik . Kuna barokiajastu iluideaal soosis loomulikke proportsioone, lõigati kleitide ülaosa sügavalt lahti ning jäeti rinnapartii ülemine osa täiesti nähtavale, mõnikord kaeti dekoltee aga pitskraega.
Rõivamoe muutusi ei põhjustanud ainuüksi uued kultuurisündmused, vaid mängu tuli ka teaduse areng. 1628. aastal avastas William Harvey vereringe olemasolu. Otsekohe alanud vaidlused, kas naiste sagedased kaebused pole mitte ühenduses keha kokkunöörimisega, viisid lõpuks jäikade ja piinavate korsettide kadumisele. Kleitide pikk pihaosa oli väheste pitsidega kaunistatud, seelikuosa lopsakas. Puusapolsterdus oli jäänud, kuid kadunud olid ülemääraselt suured seelikuvõrud, mille koha võtsid sisse seelikutugevdused ja alusseelikud.
Meeste riietus:
17.sajandi alguses oli meestemood mõõdukas. Louis XIV tõi aga kaasa priiskava meestemoe, mis sai tõelise hoo sisse. Mehed kandsid brokaadist ja kallitest siidkangastest meistriteoseid, mida ehtisid kuld ja hõbetikandid. Rõivaste eest maksti hiigelhindu, hea maitse ja elegants asendusid toretsemisega.
Et küll ei tee küllale liiga, näitab tõsiasi, et kuue küljes võis olla kuni 300 lehvi. Meeste ehtimishimu muutus nii pööraseks, et valitsus pidi kulla ja hõbeda kasutamist seadusega piirama. Seadusest polnud aga kasu. Rõivameistrid tõstsid nii ägedat protesti, et valitsus pidi järele andma.
Kangad :
Meeste ja naiste moes tekkis 17. sajandil üha uusi lahknevusi, kuid eelistatud olid samad materjalid. Kangas sai omaette väärtuseks. Mõnikord tehti kangastesse väikesi sisselõikeid, kuid need pigem tõstsid esile kanga struktuuri, kui täitsid kaunistuse rolli.
Ehted:
17.sajandi ehtemaitset iseloomustab huvi lihtsuse ja elegantsi vastu. Jõukas daam valis rõivastele lisandiks reeglina vaid ühe rea ehtsaid pärleid, tilgakujulised briljantkõrvarõngad ja pitskrae serva kinnitatud kalliskivid. Ehe ei pidanud tähelepanu tõmbama, vaid rõhutama kandja isiku- ja omapära.
Ilu ja hügieen:
17. sajandiga seostatakse ilmtingimata lõhnu. Üldise uskumuse kohaselt oli vesi nahale kahjulik ning enamik inimesi pesi end võimalikult harva. Jätkuvalt usuti , et parfüümid suudavad varjata kehalõhnu.
Meikimine oli omane nii meestele kui naistele. Tooniva meigina kasutati tinavalget sisaldavaid mürgiseid segusid. Naiseilu ideaaliks olid punased täidlased huuled, tumedad kitkutud kulmud ja säravad silmad. Blond oli lõpuks moest väljas ja eelistus kuulus mustale ja pruunile. Meeste jaoks oli oluline hoolikalt raseeritud nägu.
Soengud:
Kuna ratsutamisel ja ka muudel tegemistel kippusid juuksed sassi minema, hakkasid daamid juukseid siidpaelaga üles siduma. Õuedaamid võtsid uue moe koheselt omaks ning hakkasid seni õlgadele langenud lokke üles siduma.
Meestemoes valitsesid pikad juuksed. 1660. aasta paiku hakkasid nii mehed kui naised kandma parukaid . Parukas võis varjata kiilaspead, aga võis ka pikendada oma kasvu.
Jalanõud:
17.sajand võttis omaks kõrge kontsa . Kuna meestemood nägi ette saapaid, jäi kõrge konts püsima ja neid hakkasid kandma ka naised. Enese kontsade abil kõrgendamine sobis täiuslikult kokku barokivaimu, lopsaka rõivamoe ja peenutsevate maneeridega.
Sajandi algul olid meeste ja naiste jalatsid üsna sarnased, kuid hakkasid tekkima erinevused Naiste jalanõud jäid lihtsaks, meeste omade välimus muutus aga üha ülepakutumaks. Naised eelistasid lihtsamaid atlassist või siidist lahtise kannaga kingi .
Kotid:
Nii mehed kui naised kandsid alati kaasas paunakesi või kukruid. Meestel sisaldas nööriga kokku tõmmatav paunake enamasti kaardimänguks vajalikke mängumarke, täringuid ja kaarte. Nad peitsid paunad taskutesse, mis olid välja mõeldud koos uute püksimoodidega. Naised eelistasid tualett-tarvete ja kudumistöö mahutamiseks nööriga kokku tõmmatavaid paunu, mis peideti seelikute alla.