mässumeelsust. Millet suhtus oma tegelastesse- kartulivõtjatesse, viljapeade korjajatesse, külvajatesse või karjastesse- tõepoolest lugupidamisega, kuid pigem nende saatusega leppides. Peale Millet surma hakati temast eeskuju võtma nii Prantsusmaal kui ka mujal Euroopas. SKULPTUUR Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis või graafikas. Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. Realism tähendas idealiseerimise vähenemist ja kohati lausa kopeerivat loodusvormide jälgimist. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku. Parim realistlik skulptor oli belglane CONSTANTIN MEUNIER (1831-1905), kes suurejoonelise lihtsuse ja monumentaalse pidulikkusega kujutas kaevureid ja põllutöölisi. Parim töö " Laevalastija ". 3.KUNSTITEOS Sümbolism
Ei ilustata kujutatavat. Tekkis Prantsusmaal pärast 1848. aasta revolutsiooni Peamine esindaja oli Gustave Courbet. Hülgas romantismile omase kujutluslikkuse ja akadeemilise formalismi. Romantismi vastand. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone. Maalimiseks kasutati looduses nähtavaid toone Tavaliselt valgustas kujutatut ülevalt vasakule suunatud valgusallikas. Maali kujundasid tumedalt heledale üle minevad värvid. Ladina keeles realis - e esemeline Gustave Courbet(18191877) Sihiteadlikuim ja enesekindlaim realist. Suured pildid, mille motiivid argipäevased. "Matus Ornans´is" kujutab objektiivselt väikelinna tüüpe ja olustikku. I kontranäitus(väljendab kunstniku või rühma rahulolematust suure näituse korraldamisega või zürii põhimõtetega. Põhimõtteks maalida seda,mida silmad näevad Pariisi Kommuuni ajal võttis osa rahva võitlusest,arreteeriti süüdistatuna Vendome´i samba purustamises
Courbet maalis suuri pilte, mille motiiv oli rõhutatult argipäevane. Üheks selliseks tööks on "Kivilõhkujad ", mis on hävinud. Courbet´põhimõtteks oli maalida ainult seda, mida silmad näevad. 19. sajandi viimasel kolmandikul levis enamikus Euroopa maades ametlikult tunnustatud realistlik ajaloomaal. Mõistagi oli nendes töödes loobutud kujutamast ainult seda, mida oma silmaga näha saab. Varasemast ajaloomaalist erines realism sellega, et püüdis olla lausa dokumentaalselt täpne niihästi ajaloosündmuse kui ka selleaegse olustiku, näiteks riietuse või relvade kujutamisel. Skulptuuris oli järjekindlat realismi hoopis vähem kui maalikunstis. Kalli kunstiliigina sõltus see enamasti konservatiivse publiku maitsest. Eriti monumendikunstis, kus tihti lisandusid veel figuuride liialdatult dünaamilised poosid, tähendas realism allakäiku.
Kordamine kunstiajaloo kontrolltööks Realism & Impressionism ptk 32-34 · Realism Prantsusmaal · Pärast Prantsuse revolutsiooni leidis romantism üha rohkem tunnustust, mistõttu mitmed sõltumatud kunstnikud hakkasid romantismist eemalduma. · Loobuti väljamõeldust, fantastilistest ja põnevatest motiividest ning hakkasid enda ümber maailma seda, mida nad nägid. · Pidasid kunstis kõige tähtsamaks tegelikkuse asjalikku ja ilustamata esitamist.
1) Seleta lahti mõisted: · historitsism ajalooliste stiilide (gooti, romaani, renessanss) matkimine 19. sajandi II poole arhitektuuris · eklektika eklektika, erinevate stiilide printsiibitu mehaaniline ühendamine kunstiteostes 2) Too näide historitsistlikust arhitektuurist · Inglismaal Londoni parlamendihoone. · Prantsusmaal Pariisi ooperiteater. · Eestis Alatskivi mõisahoone Tartumaal. Realism Prantsusmaal (§ 32) 1) Mida ja kuidas maalis inglise kunstnik John Constable? Looduses peituvat salapära ja hetkeliselt mööduvaid meeleolusid väljendas. Constable mahlaka roheliusega lihtsates maastikupiltides on värsket elavat pintslitööd, valguse ja värvide võbelust. 1802 hakkas vabas õhus maalima - peisazist. Piltidel kujutas vaid tõde. ,,Mrs. Constable", ,,Heinavanker", ,,Salisbury katedraal" ,,Viljapõld". 2) Kuidas kujunes Barbizoni koolkond?
roheline ja punane) kõrvutamist. Motiivid on sageli valitud keskaja ajaloost või Põhja-Aafrika olustikust. Teemadeallikaks kasutas ka inglise kirjandust (nt W. Shakespeare). Delacroix' tuntuimaks teoseks on ,,Vabadus viib rahva barrikaadidele", millega tervitas 1830nda a revolutsiooni. C. COROT põhiliselt maastikumaalija, lähtus elavast loodusest. Tema maalid olid lüürilise meeleoluga, sumeda ja õrna hallika koloriidiga. Nt ,,Nümfide tants" ja ,,Maastik kolme figuuriga". 6. Realism Prantsusmaal Eemaldumine romantismist ei olnud järsk, vaid sujuv ja algas maastikumaalist. J. COSTABLE austas eeskujuna hollandlasi, maalis oma kodukandi külaühiskonda. Tema suuri maale ettevalmistavad etüüdid on maalitud otse looduse järgi ning seetõttu objektiivsemad. Ta on maalinud palju maale väiksest külast Salisburyst - ,,Salisbury vaade" Barbizoni koolkond. Romantikute üheks lemmikteemaks oli metsiku looduse ülistamine. 1830ndatel
Rogier van der Weyden- Lõuna-Madalmaade koolkonna meister, õige nimega Rogier de la Pasture. Tema teoseid iseloomustab dramaatiliste tunnete väljendamine ja värvide kooskõla. Rogieri kunsti ainestik haarab kujutisi Maarja elust ja Kristuse kannatusloost. „Kristuse ristilt võtmine“- tegelaskujude miimika ja kehakeel on haaravalt traagilised. „Tarkade kummardamine“- rahulikum, valitseb pehme selgus. Hugo van der Goes- tegutses Gentis. Isoluumustab suurejoonelisus, rangus, võimas realism, sulav maalitehnika. Portinari altar- Uffizi muuseumis Firenzes. Itaalia kaupmehe Portinari tellimus. Sensatsioon, kõrgetasemeline peenmaal, õlivärvid olid teistele itaallastele eeskujuks. Hieronymus Bosch- pessimistlik fantast. Uskus, et inimene on armetu, määratud hukule. Tegi kolmeosalisi altarimaale: vasakpoolsel pildil pattulangemine, Paradiisist väljaajamine, keskel maine elu pattudega, paremas servas karistus põrgupiinade näol. „Naarilaev“ „Püha Antoniuse kiusamine“
· Pilet 1 1. Vana-Egiptuse arhitektuur vanariik 2850-2052; 2052-1570 keskmine riik,. Uusriik: 1570-715 e.m.a karnaki templi sambad Vanade egiptlaste usk surmajärgsesse ellu oli tähtis. Selle eeltingimuseks peeti surnu keha säilitamist. Laipade säilitamiseks nad balsameeriti, muudeti muumiateks. Tähtsamate inimeset muumiate säilitamiskohaks oli eriline hauatüüp mastaba. See koosnes maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast nelinurksest , kaldus külgseintega kastitaolisest kiviehitisest. Mastaba püüti ehitada võimalikult suur ja tugev, et paremini kaista muumiat aga ka selleks et rõhutada kadunu tähtsust. Vaarao mastaba ehitati kõrgem, astmetena ülespoole ahanev. Nii tekkiski astmikpüramiid. Püramiid oli ühtlane kivimass. Põramiidi pealispind kaeti lihvitud kiviplaatidega. Suurim püramiid Cheopsi püramiid 140 m kõrge, põhja pindala 5 hektarit. Püramiidide läheduses olid ka
Kõik kommentaarid