50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2008-11-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
33 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
totthe
Õppematerjali autor
Keskaegsed rõivad Referaat 2007 Rõivastus Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju. Rõivad olenesid seisusest, elukutsest, traditsioonidest ja muidugi ka moest. Samas muutus mood väga aeglaselt, nii et tütrel sobis kanda ema rõivaid, ilma et peaks muretsema moest mahajäämise pärast. Feodaalidele tegi meelehärmi linnakodanike (eriti naiste) uhkeldav riietus, mis varjutas aadlimeeste ja nende naiste , tütarde riietust. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati
KESKAEG 5 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast Varakeskaeg (5.11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) ISELOOMUSTUS Varasel keskajal eristusid selgepiiriliselt kolm seisust: 1. Vaimulikud inimesed, kes palvetasid 2. Rüütlid inimesed, kes sõdisid 3. Talupojad inimesed, kes kündsid Ristisõdade käigus õpitakse tundma noorte islamiriikide kultuuri ja tuuakse Euroopasse araabia numbrid, nööbid ja teadmisi meditsiinist RIIETUS Keskajal olenes ro ivastus kandja seisusest, elukutsest ja moest. Mood muutus va ga aeglaselt Varasemale keskajale on omane pikk sirgelõikeline särk Keskaja ro ivastus oli mitmekihiline
Mehi, kes kulutaksid rohkem kui 150 ei leidunud. Joonis 7. Rõivastele tehtavad kulutused kuus. 8. RÕIVASTE SOETAMISE KOHAD 30% vastanutest ehk 54 inimest soetavad oma riided kiirmoe brändide kauplustest (nt H&M, Seppälä, Vero Moda, New Yorker). Väga paljud inimesed on hakanud üha rohkem ostma rõivakaupu ka internetist, ligikaudu 28% inimestest (vt joonist 8) teeb seda igakuiselt interneti vahendusel. Eelkõige odava hinna ja suurema valiku tõttu. 17% inimestest ostab oma rõivad firmakauplustest. Firmakauplustele järgnevad spordirõivaste poed (nt Sportland, Rademar, Spantal) 21 inimesega ehk 12% vastanutest. Suureks erinevuseks võrreldes meeste ja naistega on see, et paljud mehed ostab oma rõivad sportikauplustest, naised eelistavad aga muid poode. Küsitlusest selgus, et naised külastavad rohkem second-hand kauplusi. Ükski küsitluses osalenud mees ei soeta oma rõivaid taaskasutuspoodidest, naistest külastab aga neid 3% vastanutest. Joonis 8
RIIETUS KESKAJAL Referaat 2016 Sisukord Sisukord ................................................................................................................2 Riietus keskajal üldiselt ........................................................................................3 Keskaja mehed ja nende riided .............................................................................4 Keskaja naised ja nende riietus(ehted, meik, kleidid) ...........................................5 Allikad ...................................................................................................................6
Hakati levitama riiete lõikeid. Järgmistena tulid masinad nööpide etteõmblemiseks ja nööpaukude tegemiseks. Trikotaazi kudumisel võeti kasutusele uued masinad, mis töötasid modernse elastikniidiga. Tehnika arenemine tõi uuendusi ka rõivastus- ja moeküsimustes. Väga tähtis oli õmblusmasina leiutamine ja selle kasutusele võtmine 19. sajandi keskpaigas. See pani aluse rõivaste mehhaniseeritud tootmisele. Nüüd muutusid lõiked lihtsamaks ja rõivad odavamaks. Naiste rõivad muutusid uuesti toredamaks. Lai krinoliin, mida hakati kandma 19. sajandi 20. aastatel, paisus veelgi kaharamaks. Peokleidid olid avara dekolteega, päevakleidid aga kinnise kaelusega. Palju kanti ehteid, sest väärismetall ja kalliskivid muutusid üheks kapitali paigutamise viisiks. Mood hakkas kiiremini vahelduma. Seda dikteerisid suured moemajad, mille hulgas said juhtivaks Pariisi moekunstnikud ja firmad. Juba 1830. aastast peale oli mõnes Pariisi poes müüdud valmisrõivaid
moodustavad samuti aluse paljudele 1970ndate ja 1980ndate stiilidele. 1970ndad jäävad alati meelde platvormkingade poolest oma sadades versioonides- alates 1940ndate lahtise ninaga kingadest, mida kanti retrostiilis sitskleitide juurde, kuni popstaaride naeruväärsete sillerdavate kiiltallal kobakateni. Kingad polnud olnud nii pöörased ja üle pakutud kunagi varem. Saint Laurent- tema kasakatest inspireeritud rõivad olid 1970ndate moe kõrgpunkt, ning ta tõstis päevakorda cross-dressingu idee suurepäraselt õmmeldud klassikalise musta smokinguga naistele; lõi ka safaristiilis rõivaid ja muid pükskostüüme, stiilseid rõivaid täiskasvanutele ja uhkeid prokaadist tualette, et täiendada oma pöörast lõhnaõli Opium. Soengud olid uuenduslikud. 1960ndate ja 1970ndate vahetusel olid popid tohutu suured ja kõrged mesilassülemi-sarnased soengud, mis nõudsid föönitamist ja tupperimist
Rõivad ja aksesuaarid keskajal. Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Kui inimeselt võeti mingi süü pärast õigus kanda tema seisusele vastavaid rõivaid, siis peeti seda väga raskeks karistuseks. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Feodaalidele tegi meelehärmi jõukate linnakodanike, eriti aga kodanikunaiste uhkeldav riietus, mis kippus aadlimehi ja nende naisi ning tütreid varjutama
vestluskunsti, hindas vaimukust ja oskas nõuda tähelepanu. Naisel pidi olema ilus kehaehitus, graatsiline rüht ja kohevad juuksed. Sageli olid õukonnaelu keskpunktis kiirelt vahelduvad kuninglikud armukesed (favoriidid), nemad olid ka naistemoe suunajaks. Kõrgelt hinnatud oli kokakunst ja söömise mõnud. Isegi tavalise linnakodaniku majas pakutav lõuna oli sageli 6-7 käiguline. Alkohoolseid jooke jõid kõik, ka vaimulikud, seda peeti isegi hügieeniliseks. Pesemine oli põlatud. Keskajal oli väga populaarne olnud seltskonnaga vanniskäimine, kuid see lõppes äkki 16 sajandi lõpus, kuna levis nn. "prantsuse tõbi" (tripper). Saunad suleti, pesemist 2 hakati pidama matslikuks tavaks. Mustusest tekkiva ebameeldiva lõhna pidi peitma kallis lõhnaõli, mida kasutati ohtrasti. Louis XIV käis vannis ainult üks kord aastas. 1640.a. on kirja pandud soovitus: mõnikord peaks vannis käima, iga päev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid