Punane ta hendas kirglikkust, aga ka vo itlusvalmidust ning sinine truudust. Ko ikidel va rvidel oli keskajal oma ta hendus Meeste püksid valmistati kahest eraldiseisvast püksisäärest, mis sõlmiti vöökohal kokku 13. sajandi alguses meeste särgid lühenesid ja varukad kitsenesid. Jalad kaeti sääristega kahest riidetükist õmmeldud pikkade, puusadeni ulatuvate riidetükkidega, mis sõltuste abil vööle kinnitati 14. sajandil muutusid meeste rõivad kitsamaks ja napimaks, kandma hakati lühikeste hõlmadega kuubesid ja liibuvaid pükse 14. sajandi lõpus meeste kuued lühenesid veelgi ja nad hakkasid kandma sukkpükse MEESTE JALATSID Pika ninaga kingad oli tõsine asi ja rääkis mehest, kes neid kandis Terava ninaga jalatsid on keskaja leiutis. Algselt on terava ninaga kingad mõeldud ülikutele staatuse sümbolina. 1363. aastal Inglismaal vastu võetud seadus määras
Rõivad ja aksesuaarid keskajal. Riietus oli keskaegse inimese sotsiaalse kuuluvuse peamine tunnus. Kui inimeselt võeti mingi süü pärast õigus kanda tema seisusele vastavaid rõivaid, siis peeti seda väga raskeks karistuseks. Eriti suureks eksimuseks peeti katmata ihu näitamist, kuna kirik oli kuulutanud inimkeha patuseks. Feodaalidele tegi meelehärmi jõukate linnakodanike, eriti aga kodanikunaiste uhkeldav riietus, mis kippus aadlimehi ja nende naisi ning tütreid varjutama. Feodaalide nõudel anti mitmel pool linnades välja eeskirju, millega keelati kodanikel teatud riidesortide ja tegumoodide kasutamine ning mis määrasid kindlaks lubatud moed ja rõivaste hulga. Paraku osutus moe surve tugevamaks rae korraldustest ning feodaalidel tuli ikka ja jälle hädaldada kaupmeeste ja käsitööliste emandate ülemäärase rõiva koguse üle. Keskaegne linnapilt oli ääretult kirju ning paistis silma suure vaheldus
tegevaid moe- ja iluvahendeid. Mõned neist on nimetatud siin: rõivalõiked, juuksevärvid, teravaga ninaga kingad, juuksevõrk, praeguse bareti eelkäija, parfüümid, puuvillane riie, pits, siid, nööbid, professionaalsed rätsepad, vanniskäimise komme, kindad, kleidi krooked ja voldid, öösärk, krae, lehvik. 5. Kangas, juuksed. Kangastest olid lemmikud karusnahk ja kodukootud villane riie. Keelatud magusaks viljaks olid siidist ja pitsist läbipaistvad rõivad, mille levikut kirik tulihingeliselt takistada püüdis. Jumalakoja silmapiiril olid paljud muudki keskaja nähtused. Sel perioodil ei värvitud juukseid kunagi punaseks - seda värvi kiharaid peeti saatana märgiks. Naistel olid valdavalt pikad, keskelt lahku kammitud lehvivad juuksed. Kuna kinnitamata soengutega oli palju tüli, hakkasid nad juukseid salkude kaupa läbi põimima ja paeltega kinni siduma. Nõnda sündisidki patsid, mis keskajale nii
13.sajandi alguses muutus rõiva mood. Kleidid olid läbilõigatava pihaga, mis rõhutasid piha joont. Meeste särgid olid lühemad ja varukad kitsamad. Jalad kaeti sääristega mis olid pikad ja puusadeni ulatuvad. Need õmmeldi kahest riidetükist kokku ja kinnitati vööle. 14. sajandil muutusid kleidid alt laiemaks ja meeste rõivad veelgi kitsamaks. Hakati kandama liibuvaid pükse ning lühikeste hõlmadega kuubesid. Sajandi lõpus muutus trendikaks kanda väga pikkade käistega rüüd. Meeste kuued muutusid veelgi lühemaks ning mehed hakkasid kandama sukkpükse. Väga tavaliseks muutus ka see, et jõukamad prouad kandsid korraga mitut kleiti. Alumised kleidid olid pikkade ja kitsaste varukatega ning pealmiseid kledid lühemate varrukatega või hoopis ilma varukateta
Linane särk mille peal kanti põlvini ulatuvat kuube. Talupojad ja käsitöölised kandsid ühevärvilisi, neutraalsetest toonidest kodukootud linasest või villasest kandast rõivaid. Aadlikud ja rikkamad mehed kandsid kvaliteetsemaid riideid. Näiteks rikkamatel oli ühe kuue käis sinine ja teine roheline, ning pükstel üks säär kollane ja teine punane. Püksid olid enamasti kitsad ja neid armastati õmmelda erkpunasest riidest. Mehelik ja moodne värv oli kollane. Rõivad olid üldse kirevad ja erksad. Riiete peal olid eestkoja vapivärvid või südamedaami värvid. Kõikidel värvidel oli oma tähendus, näiteks valge tähendas süütust, kollane õnnelikku armastust, roheline lootuse ja armastuse tärkamist, sinine truudust ja punane võitluse valmidust. Mehed kandsid ehetena vööd, kus rippusid rahapaunad, millest ainti vaestematele sealt münte. Mõnedel olid ka kinnitatud rõivastele väikesed kellukesed mis tilisesid liikumise ajal.
Sisukord 1. Sisukord 2. Sissejuhatus 3. Eesti keskaeg / Söök ja jook 4. Söök ja jook 5. Elu keskaegses linnas 6. Elu keskaegses linnas / Keskaegne riietus 7. Keskaegne riietus / Hügieen, haigused ja arstiabi 8. Hügieen, haigused ja arstiabi / Teater ja müsteeriumid 9. Teater ja müsteeriumid 10. Teater ja müsteeriumid 11. Kokkuvõte 12. Materjal 1 Sissejuhatus Keskajaks nimetatakse ajalooperioodi, mis jäi vanaaja ja uusaja vahele. Keskaja alguseks peetakse üldiselt aastat 476, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus ning Lääne-Rooma keisririik lakkas olemast. Keskaja lõpu ja uusaja alguse osas on aga palju vaidlusi ning ühest, üldkehtivat seisukohta pole. Keskaeg jagatakse kolmeks perioodiks: o VARAKESKAEG - 476. a.-XI saj. keskpaigani. See oli üsnagi metsik ning seadusteta aeg, mille jooksul kõigepealt Roo
Maarika Anijärv Riietumise tähtsus Keskajal oli riietusel väga suur tähtsus. See tähistas ühiskondlikku kategooriat. Teise seisuse riiete kandmist sai keskajal võrrelda patuga või auahnusega. Kloostrireeglites oli kostüüm üksikasjalikult ette kirjutatud. See polnud nii mitte luksuse pärast vaid andis au ordu auks. Iga uus ühiskondlik kategooria kiirustas endale kostüümi valmistama. Erilist tähelepanu pöörati aksessuaaridele, mis määravad seisuse täpsemalt- mütsile ja kinnastele. Rikkad rõhutasid oma riiete luksust ja kvaliteeti. XIII sajandil lõpus ilmusid Prantsusmaal ja Itaalias luksusevastased seadused. Need olid tugevalt seotud majanduskriisi ja ühiskondlike muudatustega. "Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja varustust, mille pärast
on Prantsusmaa põhiline moe dikteerija. Barokkrõivad kujutasid endast sünteesi eelnevatest ja uutest suundadest Hollandi ja Prantsuse aristokraatia moest. Barokkrõivastusele oli iseloomulik lopsakas maaliline figuur, vaba rõivastuse juurde kuulus aeglane "ujuv" liikumine ja keeruline tseremoniaalsus. Rõivastus oli ekstsentriline ja luksuslik, väga dekoratiivne ja rikkalikult kaunistatud. Kaunistuselementidena kasutati kõikidel rõivaosadel pitsi, linte, lehve, tikandeid, nööpe. Rõivad valmistati tavaliselt mustrilisest brokaadist või atlass-siidist. Väga oluline oli luksuslik aluspesu, mis kohati paistis pealisrõivaste alt. Dekoltee oli julge ja sügav. Sai kombeks kanda erinevatel elujuhtudel erinevaid rõivaid: ballikleidid, jalutuskäigukleidid, buduaarirõivad, kodukleidid, jahirõivad jne. Muutusid materjalid ja kaunistused. Rasket sametit ja jäika brokaati hakkasid asendama siid ja pits. Kleite õmmeldi peamiselt Prantsusmaal toodetud siidist ja
Kõik kommentaarid