Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Riietumine keskajal (8)

4 HEA
Punktid

Lõik failist

Maarika Anijärv
Riietumise tähtsus
Keskajal oli riietusel väga suur tähtsus. See tähistas ühiskondlikku kategooriat.
Teise seisuse riiete kandmist sai keskajal võrrelda patuga või auahnusega. Kloostrireeglites oli kostüüm üksikasjalikult ette kirjutatud. See polnud nii mitte
luksuse pärast vaid andis au ordu auks. Iga uus ühiskondlik kategooria kiirustas endale kostüümi valmistama. Erilist
tähelepanu pöörati aksessuaaridele, mis määravad seisuse täpsemalt- mütsile ja
kinnastele. Rikkad rõhutasid oma riiete luksust ja kvaliteeti. XIII sajandil lõpus ilmusid Prantsusmaal ja Itaalias luksusevastased seadused.
Need olid tugevalt seotud majanduskriisi ja ühiskondlike muudatustega. "Te peate hästi ja korralikult riides käima, et teie naised ja lapsed teid armastaksid
ja teie kaaskondlased teid kalliks peaksid. Peab kandma riietust ja varustust, mille pärast
auväärsed inimesed ei süüdistaks teid liialduses ega noored tagasihoidlikuses." (Louis
Püha)
Euroopalik riietus Euroopaliku riietuse tähtsaimad komponendid keskajast tänapäevani on olnud
särk ja püksid. Keskajal täiendasid neid seisust näitavad kindad ja müts. Kesk- ja Põhja-
Euroopa külm kliima tingis kasutama keha ligi hoidvat riietust. Oma ettekirjutused tegi
ka kirik ja see nõudis keha kinnikatmist, mitte paljastamist. Kõige tähtsamateks aksessuaarideks said keskajal kindad. Kindad pidid otsustama
elu ja surma küsimuse. Kõige suurem solvang oli teist inimest lüüa kindaga . Seda sai
lunastada ainult veri . Kinnas oli ka üks tähtsaimaid armupante. Kui daam ulatas oma
väljavalitule kinda võis too tema tunnetes kindel olla. Armupandiks saadud kinnas
Riietumine keskajal #1 Riietumine keskajal #2 Riietumine keskajal #3 Riietumine keskajal #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 83 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Syssa Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
9
doc

MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL

Kilingi-Nõmme Gümnaasium NIMI MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL 1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Keskaja riietus Euroopas..................................................................................................................4 Keskaja moekapriisid...

Kunstiajalugu
thumbnail
7
docx

Keskaegne riietus.

Keskaja riietus Referaat 10.klass Juhendaja 20.03.2013 1. Mood. Keskaegne mood muutus väga aeglaselt. Riided olid hinnalised ja neid pärandati põlvest põlve. Tütar võis kanda ema riideid ilma, et teda vanamoodsaks oleks peetud. Moeajaloolaste arvates kujunes rahvuslik moestiil välja just keskajal, mil hakati oma maitse järgi suunama tähelepanu sellistele üksikasjadele nagu riiete värv, kangas ja aksessuaarid. Kuni 14. sajandini oli nii meeste kui naiste riietuses märgata silmnähtavaid sarnasusi. Eelmisele perioodile iseloomulik lendlev ja vaba joon asendus raskelt alla langevate voltidega. Voogavaid rüüsid kandvad inimesed eelistasid talviti mitmekihilist rõivastust. Ka isegi kuumal suvepäeval ei nähtud keskaegsel tänaval kedagi päikese eest hoolega varjul

Ajalugu
thumbnail
8
doc

Keskaegsed rõivad

Meeste särgid lühenesid ja varrukad kitsenesid. Jalad kaeti sääristega - kahest riidetükist õmmeldud pikkade, puusadeni ulatuvate riidetükkidega, mis vööle kinnitati. 14. sajandil muutusid naiste kleidid alt laiemaks ning meeste rõivad kitsamaks ja napimaks, kandma hakati lühikeste hõlmadega kuubesid ja liibuvaid pükse. 14. sajandi lõpus muutus trendiks kanda ülipikkade käistega rüüd, meeste kuued lühenesid veelgi ja nad hakkasid kandma sukkpükse. Keskajal oli tavaline, et jõukamad linnaprouad kandsid korraga mitut kleiti. Alumised olid pikkade kitsaste varukatega ja pealmiseid lühemate varrukatega või päris ilma, kaunistatud broderii või karusnahaga. Pealisrõivaks külmemal ajal oli keep. Peakatted: Peakatted olid rõivastega võrreldes enam moevooludest mõjutatud ja isiku sotsiaalset kuuluvust rõhutavad. Täiskasvanud meeste-naiste pead olid ka kodus kaetud. Palja pea ja

Ajalugu
thumbnail
6
odt

Riietus keskajal

RIIETUS KESKAJAL Referaat 2016 Sisukord Sisukord ................................................................................................................2 Riietus keskajal üldiselt ........................................................................................3 Keskaja mehed ja nende riided .............................................................................4 Keskaja naised ja nende riietus(ehted, meik, kleidid) ...........................................5 Allikad ...................................................................................................................6

Ajalugu
thumbnail
35
pdf

KESKAEG 5 - 16. sajand

KESKAEG 5 - 16. sajand ISELOOMUSTUS Keskaeg on ajalooperiood vanaaja ja uusaja vahel. Tavaliselt paigutatakse keskaeg ajavahemikku 5. sajandist 15. sajandini ja see oleneb nii vaadeldavast piirkonnast kui ka tõlgendajast Varakeskaeg (5.­11. sajand) Kõrgkeskaeg (11. sajand ­ 13. sajandi lõpp) Hiliskeskaeg (14. sajand ­ 16. sajandi algus) ISELOOMUSTUS Varasel keskajal eristusid selgepiiriliselt kolm seisust: 1. Vaimulikud inimesed, kes palvetasid 2. Rüütlid inimesed, kes sõdisid 3. Talupojad inimesed, kes kündsid Ristisõdade käigus õpitakse tundma noorte islamiriikide kultuuri ja tuuakse Euroopasse araabia numbrid, nööbid ja teadmisi meditsiinist RIIETUS Keskajal olenes ro ivastus kandja seisusest, elukutsest ja moest. Mood muutus va ga aeglaselt Varasemale keskajale on omane pikk sirgelõikeline särk Keskaja ro ivastus oli mitmekihiline

Ajalugu
thumbnail
53
doc

Uurimustöö: ILU, RÕIVASTUS JA MOOD LÄBI AEGADE..

seljale.Soenguid kaunistati paelade, lintide ja pärlite abil. Kübarad ja muud peakatted: Kreeka meestel oli peakatete osas suur valikuvõimalus. Olid koonusekujulised mütsid, mis võisid olla terava tipu ja kitsa äärega või siis hoopis äralõigatud tipuga, neid oli ülikõrgeid ja mõnevõrra madalamaid. Klassikalise Kreeka ajajärgus võeti kasutusele früügia müts, millest sai keskajal Veneetsia doodzide ja Prantsuse revolutsiooni võitlejate peakate. Kanti ka tanusid ja pagoodikujulisi mütse, millest viimased võisid tuntuks saada seoses Aleksander Suure sõjaretkega KaugItta. Pilos oli murumütsiga sarnanev ilma ääreta, vildist või villasest lõngast peakate, mida sai kiivri all kanda. Kreeklannad kandsid klassikalisel ajajärgul kaks korda ümber pea mähitud salle.

Kirjandus
thumbnail
53
doc

Uurimistöö: Ilu, rõivastus ja mood läbi aegade.

seljale.Soenguid kaunistati paelade, lintide ja pärlite abil. Kübarad ja muud peakatted: Kreeka meestel oli peakatete osas suur valikuvõimalus. Olid koonusekujulised mütsid, mis võisid olla terava tipu ja kitsa äärega või siis hoopis äralõigatud tipuga, neid oli ülikõrgeid ja mõnevõrra madalamaid. Klassikalise Kreeka ajajärgus võeti kasutusele früügia müts, millest sai keskajal Veneetsia doodzide ja Prantsuse revolutsiooni võitlejate peakate. Kanti ka tanusid ja pagoodikujulisi mütse, millest viimased võisid tuntuks saada seoses Aleksander Suure sõjaretkega KaugItta. Pilos oli murumütsiga sarnanev ilma ääreta, vildist või villasest lõngast peakate, mida sai kiivri all kanda. Kreeklannad kandsid klassikalisel ajajärgul kaks korda ümber pea mähitud salle.

Rõiva ajalugu
thumbnail
14
doc

Barokiajastu

vestluskunsti, hindas vaimukust ja oskas nõuda tähelepanu. Naisel pidi olema ilus kehaehitus, graatsiline rüht ja kohevad juuksed. Sageli olid õukonnaelu keskpunktis kiirelt vahelduvad kuninglikud armukesed (favoriidid), nemad olid ka naistemoe suunajaks. Kõrgelt hinnatud oli kokakunst ja söömise mõnud. Isegi tavalise linnakodaniku majas pakutav lõuna oli sageli 6-7 käiguline. Alkohoolseid jooke jõid kõik, ka vaimulikud, seda peeti isegi hügieeniliseks. Pesemine oli põlatud. Keskajal oli väga populaarne olnud seltskonnaga vanniskäimine, kuid see lõppes äkki 16 sajandi lõpus, kuna levis nn. "prantsuse tõbi" (tripper). Saunad suleti, pesemist 2 hakati pidama matslikuks tavaks. Mustusest tekkiva ebameeldiva lõhna pidi peitma kallis lõhnaõli, mida kasutati ohtrasti. Louis XIV käis vannis ainult üks kord aastas. 1640.a. on kirja pandud soovitus: mõnikord peaks vannis käima, iga päev

Kultuur




Kommentaarid (8)

MissKate profiilipilt
MissKate: Suhteliselt pealiskaudne.
16:33 28-11-2011
tereterejee profiilipilt
tereterejee: Super tegelikult
23:30 11-04-2009
eestikutt profiilipilt
eestikutt: Hea referaat !
21:51 08-12-2008



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun