’’ MOEST VÄLJAS’’
Dokumentaalfilm ,
mis kajastab moedisainer Reet Ausi ja tema abitsioonikat maailma
muutmise plaani. Filmimine toimus viie aasta vältel, Tallinnast läbi
Euroopa moelavade kuni jõuatakse rõivaste masstootmise keskmesse
Bangladeshi. Ta on täielikult selle vastu, et toodetakse mürgiseid
rõivaid.
Kõigepealt hakkab ta uurima Zara teksapükste teekonda enne poeriiulitele
jõudmist. Tema tahab seda muuta, ta põhiplaaniks on upcycling.
Väärtustav taaskasutus ehk upcycling on
protsess, mis võimaldab tootmises tekkiv jääkmaterjal disaini abil
tagasi tootmisse suunata, vähendades sel määral märgatavalt
tööstuse keskkonnamõju. Ta otsib võimalusi rakendada upcycling
meetodit moetööstuses.
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2016-01-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
merilinkolo
Õppematerjali autor
Sissejuhatus Riietega on seotud igaüks. Kuigi on inimesi, kelle jaoks on need pelgalt kehakatteks, pole ilusate riiete vastu keegi tundetu. Tänapäeval on väga paljude jaoks rõivad eneseväljendusviisiks, kireks ja meelelahutuseks. Kuna kõrgmood on kättesaadav vaid vähestele, peab suurem enamus hakkama saama odavamate alternatiividega. Selleks ongi aja jooksul välja kujunenud kiirmood. Mulle, nagu enamikele naistele, meeldivad ilusad riided. Viimasel ajal olen aga moest veidi distantseerunud ning hakanud kaunite rõivaste taga nägema ka muud. Ilu nõuab valu, kuid kiirmoega end ehtides pole valus mitte selle kandjal, vaid valmistamisega kokku puutuvatel inimestel ning planeedil Maa. Käesolevas töös käsitlen kiirmoe kahjulikku mõju keskkonnale ja inimesele. Pakun ka probleemile lahendusi, millest võiks abi olla. Kiirmoe tarbimise mõjust saab kõige paremini aru, kui visualiseerida toote eluringi sünnist surmani
kuidas sa seda tahad. See on hea ettevõtja juures väga oluliseks näitajaks.Initsiatiivikus tähendab seda, et inimene peab alati valmis ja võimeline olema algatama uusi mõtteid ning ettevõtmisi. Tuleb teisi juhtida ning asuda etteotsa, et saavutada edu. Kui oled kord juba midagi head saavutanud, siis see teeb nii hea tunde, et sooviksid seda veel ja veel. Just sellist suhtumist on ühele ettevõtjale vaja. Ikka kiiremini, kõrgemale, kaugemale. Ettevõtja kindlasti ei tohi väljas olla ainult omakasu peal. Alguses võib see küll edu tuua, kuid ma usun, et sellega kaugele ei jõua. Pessimism ja vastutustunnetus on samuti omadused, mis kuidagi ühte ettevõtjat ei iseloomusta. Olemas peavad olema majanduslik mõtlemine ja oskus majandada, tulla toime nii finantsasjade kui turundusprobleemidega. Peab olema suuteline tegema koostööd ja arvestama teiste partnerite ning nende ideedega. Tuleb võtta riske teisiti lihtsalt ei saa. Kas mina sobiksin ettevõtjaks
sain ma aru, et tuleb suuri sekeldusi. Ma teen Praegu on igasuguseid ilusaid marke osta. oma pakkumise. Jätame sekeldused ära ja Aga lihtsad ja südamlikud kingitused on saada see poiss kohe minema. väga toredad. Tavaliselt ei julgeta selliseid LAURA (tõuseb): Ma tänan peavarju eest. kinke teha. Siis peab olema väga lähedane (Võtab saapad, hakkab neid jalga tõmbama.) inimene. Aga lilled ikka ka? Suurem külm on kehast väljas... LAURA: Appi, lilled jäid autosse! OSVALD: Ma näitan sulle midagi. ROLAND: Ei ole midagi. 7 8 OSVALD: Äkki teeme midagi sooja juua? OSVALD: Sõrmuseid pole sõrmes. (Tõuseb üles.) Kuidas ma ikka magan, Laura ROLAND: Ütleme nii, et sõrmused on juba on tore tüdruk. Meeldib mulle väga. ostetud. (Rolandile
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
Kuulake nüüd mind. Te räägite ainult endast, oma luuludest. Teate, kuidas see kõrvalt tundub? Nagu tuleks minu koju keegi võõras naine, kelle unistus on hakata minu emaks, aga minu ema on kõrvaltoas. OSVALD: Nii kui te kahekesi sisse astusite, sain ma aru, et tuleb suuri sekeldusi. Ma teen oma pakkumise. Jätame sekeldused ära ja saada see poiss kohe minema. LAURA: (tõuseb) Ma tänan peavarju eest. (Võtab saapad, hakkab neid jalga tõmbama.) Suurem külm on kehast väljas... OSVALD: Ma näitan sulle midagi. LAURA: See veel puudus. OSVALD: Ei, ma näitan. Siis sa saad kõigest aru. Üks hetk. (Tõmbab kardinad ette.) Istu! Kohe näed. Uks lendab suure pauguga lahti, uksel seisab Roland. Osvald paneb ajakirja ära. 3. stseen ROLAND: Palun väga. (Istub toolile ja kallab mõlemas kingast vett välja.) Kuidas sul, Laura, lood on? Oled sooja saanud? Õues on kohutavalt vinge tuul tõusnud.
tema pühapäeva-kooli-hääl oli omandanud talle enesele märkamatult isesuguse intonatsiooni, mis puudus täiesti äripäevil. Ta algas järgnevalt: «Nüüd, lapsed, ma soovin, et istuksite nii sirgesti ja kenasti, kui suudate, ja pühendaksite Ihulle paar minutit kogu oma tähelepanu. Nii juba läheb. Nii peavad head väikesed poisid ja tüdrukud ikka istuma. Näen, et üks väike tüdruk vaatab aknast välja; kardan, ta arvab vist, et ma olen seal kusagil väljas, võib-olla puu otsas ja pean linnukestele kõnet. (Heakskiitev naerukihin.) Tahaksin teile öelda, kui hea meel on mul näha nii palju rõõmsaid puhtaid näokesi sellises köhas nagu siin, kuhu olete kogunenud õppima, kuidas õiglased ja head olla.» Ja nii edasi ja nii edasi. Pole mõtet kogu kõnet kirja panna. See oli selline kõne, mis ei muutu ja on seega tuttav meile kõigile. Viimast kolmandikku kõnest segasid taasalanud võitlused ja muud meelelahutused teatud
Anton Hansen Tammsaare „Juudit“ 1. Sõnasta korrektselt sisutiheda väitlausena näidendi põhiprobleem. Juudit kasutas ära teiste lihtsameelsust ja austust tema vastu, et saada omale au ja kuulsus. 2. Milles avaldub Juuditi vastuolulisus? Juudit oli jumala asemik maa peal ning ta oli suur eeskuju oma rahvale. Juudit alati ütles, et iga tema tegevus on Iisraeli ja Jehoova nimel. Tegelikult see nii ei olnud. Ta kasutas ära oma positsiooni ja ilu, et täita oma unistus ( saada kuningannaks). Näiteks: Juudit ütles, et ta sai Jehoovalt unenäos teate, et ta peab minema Olovernese juurde, kuid tegelikult oli see ainult ettekääne. Juudit tahtis Olovernest endasse armuma panna ning siis asuda koos temaga Iisraeli valitsema. Kui Juudit, aga teada sai, et Olovernes ei ihkagi kuningaks saada, siis ta tappis Olovernese suurest vihast/pettumusest. See näitab, et Juudit oli tegelikult vägagi auahne ja kuulsust ihkav naine. 3. Milline roll on teoses r
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid