50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-09-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
32 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kristin Lichtfeldt
Õppematerjali autor
.........................LK 2 · Miks on uni vajalik?..................................................................................LK 3 · Bioloogiline kell..........................................................................................LK4 · Une kestust mõjustavad tegurid...............................................................LK5 · Miks uni ei tule? unepuudus.....................................................................LK6 · Une häirete ravi, unenäod.........................................................................LK7 · Unenägude lahtimõtestamine................................................................LK 8-9 · Õudusunenäod....................................................................................LK 10-11 · Kokkuvõte.................................................................................................LK12 · Kasutatud kirjandus..........................................................
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Unenägude seos reaalsusega Arvestuslik töö Kertu Rannak PK-11 Pärnu 2011 Sisukord Sissejuhatus 1.Uni ja unenäod 1.1.Unetüübid 1.1.1. Une sügavus 1.2. Mis on unenägu? 1.3. Mis on unenäo põhjuseks? 1.4. Unenägude nägemisega seotud füüsilised protsessid 1.5. Unenäod ja Jumal 1.6. Ennustamine unenäo abil 2.Unenägude analüüs 2.1. Kõige sagedamini nähtavad asjad (sündmused) 2.2. Ennustusunenäod 2.3. Omapärased esemed, sündmused, mida näeme unes 2.4. Unenäod ei jää meelde Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisa Sissejuhatus Ligi kolmandiku oma elust veedab inimene unes. Keskmise eluea jooksul veedab inimene magades ligi 200 000 tundi
antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stažeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest
antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, kui Wilhelm Wundt rajas esimese eksperimentaalpsühholoogia labori Leipzigi ülikoolis, kus stazeeris enamik oma aja juhtivatest psühholoogidest
..................................................... 31 Kokkuvõte inimtüüpidest.....................................................................................................34 Kirjandus * Sigmund Freud ,,Leonardo Da Vinci lapsepõlvemälestus" * Sigmund Freud ,,Argielu psühhopatoloogia" * Sigmund Freud ,,Inimhinge anatoomia" (Jüri Allika kriitika Freudi kohta) * Sigmund Freud ,,Ahistus kultuuris" & ,,Sealpool mõnuprintsiipi" * Sigmund Freud ,,Unenägude tõlgendamine" (nii mahukas, et läheb kahe raamatuna) * Sigmund Freud ,,Nali ja selle seosteadvustamisega" * Carl Gustav Jung ,,Tänapäeva müüt" * Carl Gustav Jung ,,Mina ja alateadvus" * Carl Gustav Jung ,,Inimene ja tema sümbolid" (peale tema on kirjanikuks ka ta õpilased) * Carl Gustav Jung ,,Psühholoogilised tüübid" (nii mahukas, et läheb kahe raamatuna) * Clarissa Pinkola Estes ,,Naised, kes jooksevad huntidega" (läheb kahe raamatuna)
+ kunstipsühholoogia + isiksusepsühholoogia + loomapsühholoogia + eksperimentaalpsühholoogia arendatakse eksperimendi teooriat, metoodikat erinevates psühholoogiaharudes Psühholoogia tekke varajane periood Konkreetseks tähiseks loetakse 1679. millal Wilhelm Wundt asutas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Püüd seletada psühholoogilisi nähtusi on inimesele omane ammusest ajast. Võime oletada, et ürg inimesed püüdsid seletada und, unenägusid jne. Hinge mõistet kasutades. Sellist maailmanägemist, esemete ja asjade hingestamist nimetatakse animismiks. Koos tsivilisatsiooniga tekkinud teadusega sai kõik hingeellu puutub filosoofia uurimisobjektiks. Kujunes välja kakas vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni. Materjalistlik (Demokritos väitis et hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi) ja idealistlik. Eelnenud perioodide tähelepanekud arendasid edasi renessanssiajastu õpetlasi. Alates 15 saj
dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, seda rohkem on lootust avastada midagi uut ja olulist. Selles mõttes on sveitsi psühhiaatri ja filosoofi, analüütilise psühholoogia rajajaks peetud Carl Gustav Jungi (1875-1961) õpetus asendamatu. Tema mõtte allikmaterjal on rikkalik ja ometi mitte kaootiline: siia kuuluvad inimeste numinoossed kogemused, müüdid, erinevad religioonid, rahvapärimused, unenäod ja juhtumid erinevate nõustatavatega tema kaasajal. Tänuväärt on veel see, et Jung on teoloogiale palju tähelepanu pööranud, kirjutades sel alal mitmeid mahukaid ning intrigeerivaid teoseid. Seega tundub tema õpetuse käsitlemise valik mõtlemise alguspunktiks adekvaatsena. Töö aluseks on põhiliselt Jungi enese teoloogiateemalised käsitlused. Kuivõrd nendest eesti keeles senini kokkuvõtlik ülevaade puudub, oli valik ühene - töö saab olla vaid neid kirjeldav.
Isiksus koosneb kolmest osast: Miski ehk id – kõik mis on seotud vajaduste, instinktide ja kaasasündinud kalduvustega. Üles ehitatud naudingu printsiibile. Inimese olemus sünnihetkest on saada rahuldus. ID on pime, tahab, aga ei tea mida tahab. Rahuldada saab: a) Reflekse – reflex action. Kaasasündinud reaktsioon. Seksuaalne, toiduline, magamine, joogiline. b) Primaarne protsess – primary process. Tungi rahuldava objekti kujutlemine (hallutsinatsioon, unenägu). Mina ehk Ego. alateadvus, eelteadvus, teadvus. Ratsionaalne. Rahulduse edasilükkamine delay of gratification. Sekundaarne protsess secundary process. Tungi rahuldava objekti saamine, tegutsemisplaan, plaani kontroll reaalsuses. Lähtub reaalsusest, kus inimene hetkel elab. Superego ütleb kuidas peaks olema, id milliseid vajadusi rahuldada, ego peab leidma vahepealse. Egos on omadus lükata edasi vajaduse rahuldust. Kavalpea. Petab ära Id´i. Reaalsuse printsiip
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid