Töö põhiseks allikaks on Edgar Krulli õpik ,,Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat". Lisaks on kasutatud materjale, mis toetavad teema psühholoogilist aspekti. 1. Kognitiiv-informatsiooniliste õppimisteooriate üldiseloomustus Edgar Krulli õpiku ,,Pedagoogiline psühholoogia" järgi on kognitiivsete õppimisteooriate põhiliseks tõukejõuks õppija sisemine huvi. Laias laastus võib kognitiivsetes teooriates eristada kahte äärmuslikku suunda: 1. õppimine kui info vastuvõtmine, 2. õppimine kui info rekonstrueerimine e konstruktsionism. Käesoleva referaadi teemaks on esimene suund. Kognitiiv-informatsioonilise õppimisteooria järgi toimubki õppimine eelkõige info vastuvõtmisena. Seega ,,eeldatakse, et õpetajad edastaksid õpilastele kindlapiirilist informatsiooni ja õpilased toimiksid selle vastuvõtjatena. Selle suuna esindajad pööravad õppetöö korraldamisele tavaliselt palju tähelepanu õppe-
............5 1.2.2 Operantne tingimine.........................................................................................6 1.3 Vaatlus- ehk mudelõppimine.................................................................................7 1.3.1 Albert Bandura (1925).....................................................................................8 2 MÄLU.......................................................................................................................10 2.1 Mälu protsessid....................................................................................................10 2.1.1 Meeldejätmine................................................................................................10 2.1.2 Info säilitamine...............................................................................................11 2.1.3 Meeldetuletamine........................................................................................... 13 2.2 Mälu liigid...
........................................................................ 1 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. MÄLU................................................................................................................................ 4 2. MÄLU LIIGID...................................................................................................................5 2.1 Ultralühiajaline mälu....................................................................................................5 2.2 Lühi- või lühiajaline mälu............................................................................................ 6 2.3 Püsimälu....................................................................................................................... 7 3.MÄLUHÄIRED.................................................................................................................
MEELDEJÄTMINE Referatiivne ülevaade Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus.......................................................................................3 1. Mälu olemus............................................................... ................... 3 2. Mälu liigid.......................................................................................3-4 2.1. Protseduuriline mälu.........................................................................................4 2.2. Semantiline mälu..............................................................................................4 2.3. Episoodiline mälu.............................................................................................4 3. Kuidas meelde jätta?............................................................. ............5 3.1
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Chris Soe Mälu liigid Referaat Tartu 2015 Sisukord 1.2. Mäluprotsessid......................................................................................... 5 1.3. Meeldejätmine.......................................................................................... 5 2. Mälu liigid....................................................................................................... 7 3. Sensoorne mälu.............................................................................................. 8 3.1. Ikooniline mälu......................................................................................... 8 3.2. Kajamälu.................................................................................................. 8 4. Lühiajaline mälu....................
muud oskused, mida, lisaks kõnele, on vaja,et elus hakkama saada. Mängud õpetavad lapsele, kuidas näiteks hoolitseda teiste eest. On ju paljude väikelaste mänguasjadeks igasugused nukud, kelle eest peab hoolitsema: riidesse panema, toitma ja kõike muud, mida tegelikus elus teha tuleb. Samuti on erinevad teadmisi ja ruumilist mõtlemist arendavad mängud, kus teatud kujund tuleb panna vastava kujuga auku. Nii arendavad mänguasjad ja mäng last ja seeläbi toimub nö teadmatu õppimine. Teiseks õppimisetapiks on muidugi kool. Teadliku õppimise käigus omandatakse erinevaid teadmisi näiteks loodusteadustest, ajaloost ja matemaatikast, mis arendavad meie üldist mõtlemist. Kuidas aga meelde jätta kogu see materjal, mida järgmiseks kontrolltööks või eksamiks vaja on? Selle küsimuse vastuse otsimiseks tuleb suunata pilk mälu struktuuri ja mäluprotsessidesse. Mälu koosneb erinevatest struktuuridest: lühimälu ja pikaajaline mälu.
Tartu Kunstigümnaasium Psühholoogia 10.b klass Õppimine ja mälu Referaat Tartu 2009 Sisukord 1. Õppimine 3 2. Õppimise mehhanismid 3 3. Mälu 4 4. Mälu liigid 6 5. Mäluhäired 7 6. Kokkuvõte 8 7. Kasutatud kirjandus 9 2 1. Õppimine Õppimine on protsess, mille käigus kujunevad kogemuse vahendusel suhteliselt püsivad muutused inimese teadvuses. Kogemusi omandatakse nii välismaailmaga kokkupuudete kui ka mõtlemisprotsesside kaudu. Õppimisprotsess iseenesest ei ole jälgitav, seepärast saab teadvuse
ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mida te tegite eelmise reede õhtul või mida kavatsesite teha homme pärast tunde, teadmised, kuidas arvutada ringi pindala või koonuse ruumala, mitu sentimeetrit on ühes meetris, kuidas lõhnab kohv, kes on Charles Darwin ja kes on Madonna, kas fotol on
Kõik kommentaarid