Rootsi (3)

Kool

ROOTSI

Referaat
Koostaja :
klass
Juhendaja:
Koht, aeg
ROOTSI 1
Sissejuhatus 3
1.1. Rahvaarvu muutused: 4
2. Arengutase 6
2.1. Hinnaindeksid: 7
3. Linnastumine 8
4. Energia 9
5. Tööstuse areng 10
6. Turism 11
Kokkuvõte 12
Kasutatud kirjandus 13

Sissejuhatus

Oma referaadi teemaks valisin antud nimistust Rootsi Kuningriigi. Minu arvates on Rootsi väga huvitav ja mitmekesine maa. Kuna ma aga väga palju detailset infot ei tea, otsustasin seda lähemalt uurida. Miks mitte kokku sobitada kohustused ja huvid.
Töö uurimist alustasin lootuses teada saada erinevaid fakte Rootsi kohta. Kuna läheme ka klassiga Rootsi klassireisile, on hea omandada ette teadmisi välisriigist, kuhu reisida.
Senini olen koguaeg arvanud, et Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus kellegil seal elamise vastu midagi ei oleks. Tööd tehes üritangi teada saada, kas minu arvamus on vettpidav.
1. Rahvastik
Rootsi rahvaarv aastal 2006 on 9 031 088. Sellise rahvaarvuga asub ta riikide järjestuses 88-ndal kohal.(International Data Base , U.S. Census Bureau 2007)
Antud riik kuulub keskmise suurusega riikide hulka.

1.1. Rahvaarvu muutused:

Aasta Rahvaarv
1950 7,014
1960 7,480
1970 8,043
1980 8,310
1990 8,601
2000 8,924
2001 8,940
2002 8,954
2003 8,970
2004 8,986
2005 9,002
2006 9,017
2007 9,031
(Internatinal Data Base, U.S Census Bureau 2006)
Alates 50-dest suureneb rahvaarv kiirsti kuni 90- deni , mil suurenemine stabiliseerub. 2005 aastaks jõuab rahvaarv esmakordselt üle 9 miljoni.
2006 aasta seisuga on keskmine rahvastiku tihedus on 20,1 inimest/km². (Vikipeedia 2007)
Võrreldes oma naaberriikidega, on Rootsi rahvastiku tihedus keskmine, nt Soomes 17,1 in/km², Eestis 29,7 in/km², Poolas 123,5 in/km², Venemaal 8,5 in/km², Saksamaal 231 in/km². (Vikipeedia 2006)
Kokku on naaberriikide keskmine rahvastiku tihedus 70,7 in/km². Sellest on Rootsi rahvastiku tihedus on palju väiksem.
Umbes 85% elanikkonnast elab riigi lõunaosas. Elanikkonna suurim kontsentratsioon jääb pealinna Stockholmi ja sadamalinnadesse Göteborgi ning Malmösse. (Eesti Suursaatkond 2006)

2. Arengutase

Rootsi on kõrgelt arenenud maa.
Majanduse tähtsaim haru on tööstus. Tööstuse põhirõhk on masina- ja rasketööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrgekvaliteedilist terast. (Ü. Praakel 2007)
Väga palju aastaid oli metallitööstus nii tööhõive kui ka ekspordi poolelt tähtsaimaks tööstusharuks Rootsis. 1970-ndate lõpus tuli silmitsi seista sügava kriisi algusega ning selle tulemusena on toimunud suured strukturaalsed muudatused, et anda suuremat lisaväärtust. (Eesti Suursaatkond 2005)
Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. (Ü. Praakel 2007)
Kanada ja Soome järel on Rootsi üks tähtsamaid metstööstustoodete eksportijaid maailmas. Kuna sektor on eriti tehnoloogia -intensiivne, siis on toimunud mitmeid ühinemisi.(Eesti Suursaatkond 2005)
Rootsi toodab paberit, tselluloosi ja mööblit.
Põllumajandus on Rootsis hästi mehaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul , ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus.
Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit.(Ü. Praakel 2007)
Paarkümmend aastat tagasi oli Rootsi maailma parim heaoluühiskonna näide, mida iseloomustasid demokraatlik riigivalitsemine, homogeenne elanikkond, helde sotsiaalhooldussüsteem, rahvusliku rikkuse ümberjaotamine kõikide ühiskonnagruppide vahel ja mis peamine, äärmiselt kõrge elustandard.(Eesti Suursaatkond 2007)
Veel kümmekond aastat tagasi seisis Rootsi Šveitsi järel SKP inimese kohta suhtarvu järgi maailmas teisel kohal, siis aga pöördus majanduslikku allakäiku, mida iseloomustasid pangakriis, kõrge inflatsioon , suur eelarvedefitsiit ja kasvav tööpuudus. (Eesti Suursaatkond 2007)
2005. aasta juuni seisuga oli Rootsi SKP jooksevhindades 677 miljardit SEKi, 2004. aasta samal perioodil 621 miljardit SEKi. (Eesti Suursaatkond 2005)

2.1. Hinnaindeksid:

Tarbija hinna indeks (%)
Impordi hinna indeks (%)
Ekspordi hinna indeks (%)
Tootja hinna indeks(%)
2005(sept)
0,6
8,3
4,9
4,2
2003
2,0
4,0
3,8
3,0
2002
1,3
-2,7
0,4
2,6
2001
2,9
-3,9
-1,4
1,0
2000
1,4
11,5
10,3
4,7
(Eesti Suursaatkond 2005)

3. Linnastumine

Rootsi Kuningriigi suuremad linnad on (rahvaarv):

• Stockholm (685 000)
  
• Göteborg (434 000)
  
• Uppsala (237 000)
  
• Kiruna (168 000)
  

(L. Metsküla 2005)
Rootsis elab 8,6 miljonit inimest. Nendest 90% elab maa lõuna osas. Rootsis on väga suur protsent linna rahvastikku - üle 85% rahvastikust elab linnades.
(Ülar Praakel, 2006)
Enamus suurimaid linne asub kuningriigi lõunaosas, Läänemere ääres. Linnad paiknevad selliselt , et vanasti oli oluliseks argumendiks linnade paiknemisel mere lähedus kaubavahetuse jaoks. Samtui ka selle pärast,et seal on põhjamaadele omane kliima natukene pehmem. (L. Trunin 2005)

4. Energia

Pärast 1973. aasta naftakriisi on Rootsi energiapoliitika vähem sõltuv naftast. Pühendutakse rohkem hüdro- ja tuumaenergiale. ( Vikipeedia, 2007)
Rootsi valitsus on seadnud uueks poliitiliseks eesmärgiks luua vajalikud tingimused, et Rootsi saavutaks aastaks 2020 naftasõltumatuse. (2006 , Dagmar Lomp)
„Kui me hakkame valmistuma praegu, on üleminek sujuv ja vähekulukas.“ ( Mona Sahlin, 09.05.06)
Rootsi arenguministri Mona Sahlini sõnul tuleb suurendada taastuvallikatest saadava energia kasutamist, nt tuuleenergia , mille hind ei kalline. Samuti on tuuleenergia kõige suurema potensiaaliga taastuvallika. Seega on tuuleenergia Rootsi jaoks prioriteetne. Üheks meetmeks veel on säästev küttemajandus, sest paljud majapidamised sõltuvad naftast. Nende jaoks on valitsus välja töötanud toetussüsteemi taastuvenergiale üleminekuks. Veel üheks probleemiks nimetas ta transpordi. Rootsis müüakse taastuvkütust kasutavaid autosid umbes 15%, mis naftasõltuvuseks vabanemiseks ei ole piisavalt suur hulk. (Dagmar Lamp,2006)
Kogu Rootsi energia tootmine allub Riikikule Energia Administratsioonile. Fondi ülesandeks on biokütuse kasutamise kasvutendentsi eest hoolitsemine. Tänu sellele moodustab tänaseks biokütuse osa keskkütte süsteemides juba 50%. Kasutatav biokütus kujutab endast peamiselt küttepuud ja metsatööstuse jääke, samuti ka turvast. Biokütuste hinna vähendamine on olnud samuti REA ja tema eelkäijate üheks ülesandeks. (206, Gert Andersson)

5. Tööstuse areng

Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi kaupade järele. Näiteks riigi esimene raudtee rajati 1850-ndail aastail. 19. sajandi viimasel kümnendil oli tööstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus. Arenesid masinaehituse uued harud, mis kõik olid seotud kvaliteetse terase ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamisega. Tööstuse arenedes algas kapitali ja tööstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike ühenduste loomine. Edasi arenes ka pangandus ning loodi mitmed pangamonopolid. Tööstuse kasvades ja arenedes kasvas ka töötajate ekspluateerimine . (M. Pentson 2000)
Hea edu saavutas Rootsi arengu vallas maailmasõdade ajal, mil tal õnnestus jääda puutumatuks (Vikipeedia 2007)
II maailmasõja ajal viidi kiires tempos viidi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine . Jätkus tööstus- ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi põllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema Lääne-Euroopa majandusrühmitustes.(M. Pentson 2000)
Rootsi tööstus, nagu kogu majandus üldse, on läbi teinud kiire ümberstruktureerimise viimase kümne aasta jooksul, mille eeltingimuseks oli sügav majanduskriis 1990-ndate alguses. Täna on Rootsi üks juhtivaid riike investeeringute mahult kõrgtehnoloogiasektoritesse ning nendega seotud teadusuuringutesse. Oleme tunnistajateks uue nn "võrgustikumajanduse" tekkele, mille tingimustes traditsioonilised tööstusettevõtted ühenduvad uute teenuste sektoritega, et pidada sammu karmis maailmakonkurentsis ning luua kõrgemat tarbijaväärtust. (Eesti Suursaatkond 2005)
Tööstuse kiire arenguga kaasnev linnastumine on suurendanud elukoha ja töökoha vahemaad. Suurenenud on inimeste liikuvus üldse. Selle otsene tagajärg on mitteametliku sotsiaalse kontrolli oluline nõrgenemine. (Kriminaalpreventsiooni Nõukogu 2007)

6. Turism

Rootsit võib lugeda turismimaaks
Üldiselt on Rootsis suur teenindussektori töökohtade osakaal, seda eriti avalike teenuste osas. (European Commission 2007)
Samuti on väga head võimalused turismiga tegelemiseks. Parimaks külastusajaks peetakse suve, aga ka talve ei välistata. Talviti saab külastada suusakuurorte.(Karavanserai 2007)
Rootsi ei ole suurelt turismist mõjutatud, kui näiteks Gotlandi saar on üldiselt majanduslikult haavatavam, kuna selle majandusaktiivsus on koondunud kahte suurde sektorisse - põllumajandusse ja kalandusse ning turismi. (European Commission 2007)
Kõige rohkem on turiste Rootsi naaberriikidest – Norrast, Soomes, Taanist .(Vikipeedia 2007)
Turismi osakaal kogu Rootsi peale on palju vähemtähtsam kui paludes teistes riikides. 95 – 04 aastani on turismi osakaal SKP’st kõikunud 2,55% ja 2,81% vahel. Kuigi osakaal on suurenenud transpordi ja turismi tööstuse arengu käigus. Näiteks põllumajandusest ja kalandusest oli turismi ja transpordi osakaal SKP’s suurem. (Nutek 2006)
Eesti korraldab Rootsi reise mitmetel erinevatel moodustel. Populaarseteks on saanud laevakruiisid Tallinn-Stockholm-Tallinn liinil. Samuti on võimalik sõita Rootsi lennukiga ja ka läbi Soome. ( Tallink 2007)

Kokkuvõte

Sain teada palju huvitavat Rootsist. Minu jaoks kõige huvitavam oli võib-olla turismi osa, sest sõidan isegi peaegi taas Rootsi. Üllatav oli see, et turism osakaal riigis nii väike on. Sain ka teada palju tööstusetest, linnastumisest, rahvastikust ja muudest erinevatest tähtsatest asjadest.
Töö valmistamine pakkus suurt rõõmu ning tekitas huvi riigi kohta veel lähemaltki.

Kasutatud kirjandus

1) http://www.eeri.ee/opet/opet/infoleht2.shtml
(Andersson, Gert 2007„Biokütuste konkurentsivõime“)
2) http://www.estemb.se/est/rootsi/majandus
(Eesti Suursaatkond, 2005, „Rootsi majanduse põhinäitajad“)
3) http://www.estemb.se/est/ariinfo/aid-372
(Eesti suursaatkond, 2006. „Maa ja rahvas“)
4) http://www.estemb.se/est/roots i
(Eesti Suursaatkond 2007, „Lühidalt Rootsist“)
5) http://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/reports/pdf/cohesion3/cohesion3_part1_terr_et.pdf
(European Commision, 2007 „Geograafiliselt ebasoodsad piirkonnad“)
6) http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbsum.pl?cty=SW
(International Data Base, U.S Censusus Bureau, 2006)
7) http://www.census.gov/cgi-bin/ipc/idbrank.pl
(International Data Base, U.S. Census Bureau, 2007)
8) http://karavanserai.bluemoon.ee/Euroopa/rootsi.ht m
(Karavanserai 2007)
9) http://preventsioon.just.ee/eesti/kpn/vastutus.html
(Kriminaalpreventsiooni Nõukogu, 2007 „Meie ühine vastutus“)
10) Roheline Värav nr 54; 08.06.06
(Lamp, Dagmar 2006,Esileht „Mona Sahlin: Rootsi vabaneb naftasõltuvusest aastaks 2020“)
11) http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/rootsi1_liina.ht m
(Metsküla, Liina 2005, „Rootsi“)
12) http://www.nutek.se/content/1/c4/30/59/Tourism20060522.pdf
(Nutek, 2006, „ Swedish tourism share of GDP less than that of many other countries“)
13) http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/9klass/8teema/loodus/pohjaeuroopa.ht m
(Pentson, M. 2000, „Põhja-Euroopa“)
14) http://www.hot.ee/praakel/Kool_Laanemeremaad.htm#Roots i
(Praakel,Üllar 2007, „Läänemeremaad“)
15) http://www.tallink.ee/ee/tab1/currentEvents/cruise.ht m
(Tallink 2007, „ Kruiis on parim minipuhkus!“)
16) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/2005/rootsi.ppt
(Trunin,Lars 2005, „Rootsi“)
17) http://en.wikipedia.org/wiki/Politics_of_Sweden
(Vikipeedia 2007, Energy Politics )
18) http://et.wikipedia.org/wiki/Roots i
(Vikipeedia 2007)
14