dünaamika (antisotsiaalse käitumisega noorukitel kipuvad olema ebastabiilsed ja usalduslikud sõprussuhted, mis tugevdavad deviantset käitumist), eakaaslaste poolne tõrjutus lapseeas. Kooliga seotud riskiteguriteks on akadeemiline ebaedukus, nõrk side kooliga, vähesed hariduslikud pürgimused ja koolimotivatsioon, koolikorraldus. Tõendusmaterjali toodud riskitegurite kohta on suhteliselt vähe, vaja oleks selle põhjalist uurimustööd. Ka naabruskondlike riskitegureid ei ole veel piisavalt uuritud. Nendeks on ebasoodsad tingimused ja organiseerimatus naabruskonnas, vähene seotus naabruskonnaga, mõnuainete kättesaadavus, kuritegevus naabruskonnas, avatus vägivallale, kuritegevust pooldavad normid naabruskonnas, ligipääs tulirelvadele, vägivalla kujutamine meedias. (Edovald 2005:8-11) Ükski konkreetne riskitegur ei selgita delinkventset käitumist. Pigem on nii, et mida
sisalduse muutusega ajus. Muutused aju keemilises tasakaalus mõjutavad inimese meeleolu ja seda, kuidas ta mõtleb või käitub. Need muutused võivad tekkida ka näiteks ravimite kõrvalnähtudena, pideva alkoholi või uimastite tarvitamise tagajärjel, haiguste korral, hormonaalsetest muutustest tingituna, päikesevalguse puudumisest. Isiklik kaotus Lein on loomulik reaktsioon, kuid pikalt kestev leinamine on üks depressiooni riskitegureid. Keskkond Elukeskkond ja-kogemused võivad samuti olla riskiteguriteks. Näiteks toetuse puudumine, stressirikkad olukorrad. Pärilikkus Geenid võivad inimese muuta teda vastuvõtlikumaks depressioonile. Pärilikud tegurid soodustavad depressiooni teket. Isiksus Liigne emotsionaalne tundlikkus, negatiivne mõtlemine, passiivne käitumine ja liigne perfektsionism võivad kaasa aidata depressiooni kujunemisele.
Enamus nendest, kel on liigse alkoholitarvitamise tõttu tervisega probleeme, ei ole alkohoolikud vaid pigem need, kes aastate vältel alkoholi kuritarvitavad. Kolesterooli tase kontrolli alla! Kolesterool on pehme, vahajas rasvataoline aine, mida leidub nii inimese vereringes kui kõikides keharakkudes. Teatud kogus kolesterooli on organismi normaalseks toimimiseks hädavajalik, samas on liiga kõrge kolesteroolitase mitmesuguste südameveresoonkonna haiguste peamisi riskitegureid. Kolesterooliallikaid on kaks - inimese enda keha ja toit. Kui "halva" kolesterooli tase organismis on liiga kõrge, võib see ummistada arterid ja tekib infarktioht. Iga täiskasvanud inimene peaks oma kolesteroolitaset teadma ning kontrollima seda vähemalt korra viie aasta jooksul. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Kui kehakaalu vähendamine, mõõdukas kehaline koormus ja vastavad dieetravi soovitused ei anna loodetud tulemusi ning veresuhkur püsib endiselt kõrge, siis on vajalik rakendada tablettravi. Need ravimid ei sisalda insuliini ja toimivad ainult siis, kui diabeetiku kõhunääre toodab veel küllaldaselt oma insuliini. Diabeedi ravi RAVI EESMÄRK: 1. Saavutada võimalikult normilähedane veresuhkur. 2. Vähendada südame-ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid: - alandada vererõhku - vähendada vererasvade (kolesterooli) hulka - loobuda suitsetamisest Dekompenseerunud diabeet, südamepuudulikus, põlveliigeste anküloos, tüsistunud markantsete troofiliste haavanditega, gigantse ödeemiga. Kokkuvõte Diabeet on küll eluaegne ja krooniline haigus, mida kahjuks ei osata praeguste ravivõimaluste juures veel välja ravida, kuid diabeediga on võimalik elada täisväärtuslikku igapäevast elu.
pole kunagi olnud tugevat peaajutraumat ega ka tõsist peaajuhaigust. • Kuigi selles grupis on epilepsia tekkemehhanismis tegu eelkõige madalama krambilävega ja taoline haigusvorm omab eelmisega võrreldes suuremat edasikandumise ohtu, jääb lapsele edasikandumise risk vaid 2–4% piiridesse. Ennetamine • Kuna 61%-l juhtudest ei ole epilepsia tekke põhjused teada, on väga raske anda nõu haiguse ennetamiseks. • Üks riskitegureid on alkohol. Tõelistel alkohoolikutel on teiste inimestega võrreldes risk saada epileptiline hoog 10 korda suurem. • Ka epilepsiat põdev inimene peaks hoogude vältimiseks piirama alkoholi tarbimist, kuid mõõdukas alkoholi tarbimine ei suurenda hoogude hulka. • Kindlasti tuleb epileptiliste hoogude vältimiseks korrapäraselt tarvitada epilepsiaravimeid. Tänan kuulamast!
ST12 KÕ1 Elen Kokla Oma õppekoha riskianalüüs Analüüs Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 Hindan enda õppe töökoha riskitegureid samuti määran riskitasemed. Lähtun ohutegurite jaotuse (füsioloogilised, psühholoogilised, keemilised, bioloogilised, füüsikalised) riskihindamise mudelist. Õpin avaras kontori moodi toas. Tuba asub omamajas esimesel korrusel ning toa vastas on autotee. Toas on piisavalt valgust. Õhkkond on hubane. Kõrgkoolis õppijana pean pidevalt tegelema ülesannete täitmisega ning see eeldab rohkesti arvuti kasutamist. Kasutan õppekohta
Kasutamine Rasestumisvastaseid pille manustatakse tavaliselt skeemi järgi 21+7, kus pille võetakse järjest 21 päeva ja sellele järgneb seitsmepäevane paus. Olemas on ka pillid, mida võetakse järjest kõik 28 päeva – praegu on Eestis saadavad sellised, mille puhul 24 pilli sisaldavad hormoone ja 4 viimast neid ei sisalda. Pille saab ja võib kasutada nii kaua, kui on vajalik rasestumisest hoidumine. Terved naised, kes ei suitseta, kellel ei esine riskitegureid kombineeritud hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite suhtes, võivad neid kasutada kuni menopausini. Tõhusus Väga efektiivse rasestumisvastase toimega (ligi 100 protsenti). Pillid ei kaitse seksuaalsel teel ülekantavate haiguste eest! Võimalikud kõrvaltoimed Tavaliselt ei tekita kombineeritud hormonaalsed rasestumisvastased vahendid kõrvaltoimeid, need võivad esineda ajutiselt, tarvitamise alguses. Siiski esineb harvadel juhtudel iiveldust, peavalu, rindade hellust,
kogunemine kopsudesse, tavaliselt on see tingitud südame-veresoonkonna haiguste (SVH), näiteks südamepuudulikkusest või kardiomüopaatiast KOPSUTURSE LIIGID q kliiniline kopsuturse q kardiogeenne kopsuturse q kõrgmäestiku kopsuturse q krooniline kopsuturse RISKITEGURID JA ENNETUS q Esmaseks riskiteguriks kardiogeense kopsuturse korral on südame- veresoonkonna haigused. q Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul. KOPSUTURSE SÜMPTOMID q düspnoe (hingamisraskused), sageli raske või halvem kui pikali q vahutav hemoptysis (köhimine, verine röga) q higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine) q peavalu või uimasus q köha q vilistav hingamine või korin heli hingamisel q ärevus, rahutus või hirmutunne q valu rindkeres q
normaliseerumist, informatsiooni andmist tervisliku toitumise kohta, psühhoteraapiat, grupiteraapiat, füsioteraapiat. Koostöö lähedastega ja nende toetus on suureks abiks häiretest vabanemisel ( Keski-Rahkonen, A., Chrpentier, P., Viljanen,R., 2011,79). Pikaajaline järjepidev psühhoteraapia annab suurema eelduse, häirest vabanemiseks ja kindlustab selle, et häired ei korduks. Antud referaadi üheks eesmärgiks on uurida söömishäireid, nende epidemioloogiat ja riskitegureid. Teiseks on plaanis teha väike ülevaade levinumatest söömishäirete ravis kasutatavatest psühhosotsiaalsetest ravimeetoditest ning uurida haigusest paranemise prognoosi. 1.SÖÖMISHÄIRED TLÜ Haapsalu Kolledž 3 Mari-Liis Soobik Söömishäired ja psühhosotsiaalsed nõustamise meetmed 2015
Turustamiseks kasutan erinevaid ainadusalaseid kaupluseid, kus oma tooteid müüa, samuti olla esindatud oma kaubaga laatadel ja suurematel samalaadsetel üritustel kogu Eestis. Teha veebileht, mille abil ennast nähtavaks teha. Lehel oleks olemas kogu informatsioon toote olemusest, valistamisest, kasutatavatest materjalidest, näidised ja hinnakiri. 14 Riskide analüüs: Olulisi riskitegureid on mitmeid, millele tuleb pöörata olulist tähelepanu. Ettevõtja riskitegurid - · Loovus, innovaatilisus piisavalt ideid ja oskus seda kasutada tootearenduses · Ebakindlus emotsioonide vaoshoidmine ja mitte esimeste tagasilöökide korral alla anda · Kogemuse puudumine julgus riskida ja olla realistlik · Finantsilised tegevused raamtupidamisalased oskused · Reklaam olla nähtav · Ettevõtluse riskitegurid · Konkurents - uued konkurendid
nende peredele mitmesuguseid teenuseid/võimalusi ja tuge. Mõnedes Põhjamaades näiteks külastab meditsiiniõde kõiki lapsi regulaarselt kodus maksimaalselt ühe aasta jooksul ning nõustab ja toetab vanemaid uute ülesannete täitmisel. Kui varakult tehakse kindlaks probleeme, võidakse seda tüüpi jälgimist jätkata lapse kahe ja poole aastaseks saamiseni. Teistes riikides külastavad õed kodusid üksnes juhul, kui vastsündinul on avastatud riskitegureid. Probleemide varajase kindlakstegemise järel pakutakse mitmeid erinevaid võimalusi. Mõnel pool tegeleb varajase sekkumisega spetsialistide rühm haiglas, aga enamasti kaasatakse siis sotsiaal- ja haridusasutused. Varajase sekkumise eesmärgiks on kõikjal põhimõte, et sekkumine peaks jõudma kõikide tuge vajavate laste ja peredeni võimalikult varakult. Selle referaadi eesmärgik on tuua välja, kuidas tegeletakse erivajadustega laste arendamisega Norras.
leiduva kolesterooli ja küllastunud rasvade hulk.Põhiliselt leidub kolesterooli loomset päritolu toiduainetes- rasvases lihas ja vorstitoodetes,võis,kanamunades(eriti munakollastes). Eristatakse mitut erinevat tüüpi kolesterooli.LDL-kolesterooli nimetatakse ka halvaks kolesterooliks-Ülemäärane halva kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli ladestumise veresoonte seintel.Seda protsessi nimetatakse ateroskleroosiks ning see on südamehaiguste üks olulisemaid riskitegureid.Ateroskleroosist tingitud veresoonte ummistumise tagajärjeks võib olla nii steno kardia kui südameinfarkt.Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi. Teist osa lipoproteiinidest nimetatakse HDL-kolesterooliks ehk heaks kolesterooliksja selle ülesandeks on aidata kudedel vabaneda halvast kolesteroolist .Seetõttu on organismile kasulik HDL-kolesterooli võimalikult suur sisaldus veres. Iga täiskasvanud inimene peaks teadma ja jälgima oma vere
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Ä13KÕ Marina Maiste TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Kodutöö Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 1. Sissejuhatus Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on selgitada välja kooliraamatukogus võimalikud terviseohtlikud ohuolukorrad ja neid põhjustavad faktorid, hinnata kuvariga töötamisel riskitegureid ning ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Töökoha hindamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 362, 15.11.2000 Kuvariga töötamise töötervishoiu- ja tööohutuse nõuded ning Töötervishoiu ja tööohutuse seadusest ning sellest tulenevatest määrustest. Riskianalüüsi tegemiseks määratud töökohtade arv: 1; raamatukoguhoidja töökoht. Riskianalüüsi koostamisel on arvesse võetud Kontroll-loendi: Kontoritöö (Lisa 1) abil
(Mis on tromboos, 2016) Tromboos võib tekkida igaühel sh noortel, kuigi enamasti on see vanemate inimeste haigus ja sageneb vanuse kasvades. Lisaks vanusele on veel teisigi tegureid, mis soodustavad tromboosi tekkimist: perekondlik taust, liikumatus, ülekaal. (Mis on tromboos, 2016) Tromboos võib kulgeda üksikute sümptomitega või hoopiski ilma vaevusteta, mistõttu viidatakse vahel tromboosile kui „vaiksele“ seisundile. Seetõttu ongi oluline teada tromboosi riskitegureid ja võimalikke sümptomeid. (Tromboos, 2016) 1.2 Südametreening Energiakulutuseks ja südameveresoonkonna tugevdamiseks on vaja teha aeroobset treeningut (seda nimetatakse ka vastupidavustreeninguks või kestustreeninguks). Aeroobseks treeninguks peetakse tegevust, mille sooritamisel saavad lihased vajaliku energia rasvade ja süsivesikute "põletamisest" lihasrakkudes. Aeroobse treeningu hulka kuuluvad mõõduka
Peale otseste vigastuste on kukkumised seotud niisuguste tervist ja elukvaliteeti mõjutavate tagajargedega, nahu liikuvuse vähenemine kukkumishirmu tõttu, iseseisva toimetuleku vähenemine, depressioon, sotsiaalne isolatsioon. Kukkumisrisk suureneb märgavald kui koos esinevad mitu riskitegurit. Kui vanuril esineb jalgade nõrkus, tasakaaluhäire ja ta kasutab nelja või rohkemat ravimit, siis on tema risk kukkuda vähemalt 1 kord aastas 100%. Kukkumise riskitegureid on võimalik vähendada, kuid siiski pole kindaid tõendeid, et see aitaks oluliselt kukkumisi vähendada. Kehalise võimekuse parandamine, lihaskonna tugevdamine annab effekti. Liikumise säilitamine (vajadusel abivahendid kasutades ) aitab vähendada kukkumisohtu. (Saks 2001; 1-4) Õnnetusi võib juhtuda igal pool ja igal ajal. Õnnetuste vältimine ei tähenda ainult ohtude kõrvaldamist. Potensiaalne võimalus õnnetuste tekkeks on alati olemas. Palju
paksemaks. Suureneb ka südamekambrite maht. Passiivse eluviisi korral võib südamelihas känguda (atrofeeruda) ja seeläbi keha verevarustus halveneda. Samas võib ülemäärane pingutus põhjustada müokardi tõsist kahjustumist. Südame haigused Düslipideemia On üks tähtsamaid südame-veresoonkonna haiguste riskitegureid. Eriline tähendus on düslipideemial Eestis, kuna kolm inimest viiest sureb meil praegu südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel Äge müokardiinfarkt (MI) : Ägeda MI põhjuseks on peaaegu alati järsku tekkinud verevoolu vähenemine pärgarteris, mille põhjustab aterosklerootilisele naastule tekkinud tromb. MI kliiniline kulg ja lõpe
suhelda personaliga. Hirm, kuna pole Pt ei karda, kuna teab Selgita Patsient on teadlik teadlik haigusest, ja mõistab haigust, skisoafektiivse häire ravi põhimõtetest, ravi põhimõtetest. ning ravi olemust. tekkepõhjusim esitab küsimusi. 23.10.09 riskitegureid, selle 26.10.09 mõju psüühikale Räägi ravist, erinevatest teraapiatest, ravimitest. Haiguse ravi on pikaajaline
10. Millele tuleb mõelda meetodi valikul ja mida tuleb nõustamisel arvesse võtta? Naise seksuaalset elustiili: kas partnereid on üks või paralleelselt mitu. Kas naine on sünnitanud või mitte, kas soovitud lapsed on olemas või soovitakse järgmise lapse sündi edasi lükata. Kui pika aja jooksul on rasestumisest vaja hoiduda. Võimalikke riskitegureid (suitsetamine, haiguste anamnees, perekondlik anamnees). 11. Kus toodetakse mitterasedal naisel peamiselt östrogeene? Milliseid mitte- reproduktiivseid toimed annavad östrogeenid organismis? Toodetakse mitte rasedal naisel munasarjades. Skeletisüsteem – kasv Nahk ja nahaalune kude – suurendavad vaskulariseeritust ja rasva deponeerumist nahaalusesse koesse. Toime lipoproteiinidele – tõstavad HDL, langetavad LDL taset.
tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist.Suure füüsilise või vaimse töökoormuse, pikaajalises sundasendis töötamise või monotoonse töö puhul peab tööandja võimaldama tööpäeva või töövahetuse jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad vaheajad. · Määrus: Raskuste käsitsi teisaldamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Määruses käsitletakse raskute käsisti teisaldamise riskitegureid ning raskute käsisti teisaldamise hindamist. · Määrus: Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks Tööandja on kohustatud naistöötaja terviseriskide hindamisel arvestama eelkõige järgmiste füsioloogiliste ohuteguritega:raskuste käsitsi teisaldamine; füüsilist väsimust või ülekoormust põhjustavad sundasendid või -liigutused, sealhulgas pidev töötamine seistes või istudes, kiire töötempo või muud samalaadsed tegurid.
end ise hästi ravida. Diabeedi tekkeks on palju erinevaid põhjusi. On kindlaid märke, mida tasub tähele panna. Diabeedile iseloomulikud kaebused on janu, väsimus, kehakaalu langus, sage urineerimine. Samas võivad kaebused olla nii vähesed, et neid ei panda tähele ja pika aja jooksul ka kohanetakse nendega. Tihti avastatakse vere suhkrutaseme tõus juhuslikul kontrollil või seoses teiste haigustega. Seepärast tasub pigem silmas pidada riskitegureid, et diabeet võimalikult varajases staadiumis avastada. Haigus avaldub enamasti pärast 40. eluaastat, kuid haigestumise iga väheneb. Tänapäeval esineb II tüüpi diabeeti ka ülekaalulistel lastel. II tüüpi diabeedi puhul · Tõuseb vere suhkrutase seoses insuliini toime nõrgenemisega kudedes (insuliinresistentsus) ja insuliini häirunud eritumisega kõhunäärmest; · nõrgeneb insuliini toime lihastes, maksas, rasvkoes;
Kui kõrge vererõhk püsib kaua, muutuvad organite kahjustused pöördumatuks. Õnneks saab kõrget vererõhku alandada. See tähendab, et kui raviga saavutatakse normaalne vererõhk, lakkab arterites aterosklerootiliste muutuste arenemine või vähemasti aeglustub see. ·Kõrge vererõhu kõrval soodustavad aterosklerootiliste muutuste süvenemist vananemine ja teised riskitegurid. Mida rohkem on samaaegu teisi riskitegureid, seda tähtsam on kõrge vererõhu ravimine. ·Normaalse vererõhu saavutamine ja säilitamine on võimalik ning vähendab selliste südameveresoonkonnahaiguste tekkimise ohtu nagu südamelihaseinfarkt, südamepuudulikkus, ajurabandus, neerupuudulikkus, alajäsemete arterite sulgus ja gangreen ENNETAMINE ·Kuigi essentsiaalse hüpertensiooni tekkepõhjused ei ole päris selged, on haiguse
on eiratud või pole lihtsalt tähele pandud. Leitakse, et õppides maastiku erinevaid funktsioone rakendades võib leida linnadele ökoloogilisemaid disaine. (Nassauer 2012) Neljandas artiklis „A network approach to assessing social capacity for landscape planning: The case of fire-prone forests in Oregon, USA“ käsitletakse põhiliselt metsaga maastikke. Kuidas suured ja intensiivsed metsatulekahjud võivad maastikku muuta ja kuidas seda ära hoida või taastada. Uuriti erinevaid riskitegureid ja milliste organisatsioonide koostööl saaks maastikke kaitsta. (Fischer, Vance-Borland, Jasny, Grimm, Charnley 2016) Viiendas artiklis „Research productivity and utilization in landscape architecture“ kasutatakse maastikku kui uurimisobjekti. Uurimistööde hoiakud ja käsitlemised maastiku kohta ja nende kastutamine arhitektuuris. (Milburn, Brown 2016) Kõik artiklid olid küllaltki erinevad ja omamoodi väljavaadetega. Autorid käsitlesid
Vallandavad tegurid: ● abituse tunne ● üksindus, tõrjutus ● süütunne ● viha ● keegi teine kasutab oma võimu selle inimesel peal ära ● impulsiivsus ● iha kätte maksta ● raskused koolis/tööl ● stressi tekitavad stiimulid (enesekahjustajate stressijuhtimise süsteem on nõrgenenud niiet reageerivad stressile tundlikumalt) Ennetamine. ● oluline on olla teadlik ja varakult ära tunda ennastkahjustava käitumise riskitegureid ● kui inimene käib koguaeg pikkade varrukatega, ka soojade ilmade puhul ● kui ollakse närviline ja sulgub omaette vannituppa või magamistuppa seletamatul põhjusel Abistamine: kõige olulisem on kuulata ja tähelepanu probleemile pöörata. Sekkumisel tasuks pöörduda koos vanema(te)ga pereteraapiasse, et kaasata tugisüsteem inimese paranemisele. Kiindumussuhe. ● lapse esimene sotsiaalne suhe, esimene suhtes olemise kogemus “olulise teisega” ning
vaesuse piiri, kuid jääb allapoole vaesusriski piirist (125% absoluutse vaesuse piirist); 4. vaesusriski vaba kiht, kuhu kuuluvad leibkonnad, kelle sissetulek ületab vaesusriski piiri (125% absoluutse vaevuse piirist). Suhtelise vaesuse suundumused ja riskitegurid. Et sotsiaalpoliitiliste meetmetega vaesust tõhusalt ennetada ja vähendada , on vajalik jälgida selle muutumist ajas ning selgitada muutuste põhjuseid ehk riskitegureid. Leibkonna vaesust võivad põhjustada mitmed asjaolud , näiteks leibkonna koosseis või leibkonnaliikmete tööalane ja sotsiaalne seisund. Vaatluse all on seiste oletatavat riskitegurit: · kodune keel · leibkonnapea (s.o. suurima sissetulekuga leibkonnaliikme) hõivesesund töötaja, mittetöötav pensionär (põhjuseks kas vanadus või puue/töövõimetus) ning muu mittetöötaja (s.h
66 7506.81 Puhasväärtusele 10044,29 vastab tootlus 7,82%. Seega on võlakirja tootlus aegumiseni 7,82%. 3 4. Võlakirjade riskid Kuigi võlakirjad sobivad investeerimisportfellis olevate aktsiahindade järskude muutuste tasakaalustamiseks, leidub nii praktiliselt riskivabasid võlakirju kui ka kõrge riskiga rämpsvõlakirju. Nagu kõikide väärtpaberite puhul, on ka võlakirjade tulusus ja risk omavahelises seoses. Kui võlakirjadega seondub mitmeid riskitegureid, siis peamised riskid on maksevõime risk ja intressimäära risk. Maksevõimetuse korral tekib oht, et võlakirja emitent satub finantsraskustesse ning ei ole võimeline võlakirjaomanikele õigeaegselt ja lubatud mahus intresse maksta. Samuti võib juhtuda, et võlakirju ei saa õigeaegselt ja lubatud mahus kustutustähtajaks lunastada. Selline risk võib tähendada, et võlakirjaomanikud ehk investorid jäävad oma investeeritud rahast kas osaliselt või täielikult ilma
· sisemise, muutustest tuleneva ja pettuse riski hindamine · otsus kontrollidele tuginemise kohta ja vastava auditistrateegia valik 2.1. Riskide hindamine Auditi tähtsaim eesmärk on ennetada kvaliteedi vigu ja riske sisekontrolli süsteemis. Risk on võimalik oht, et mingi sündmus, tegevu või tegevusetus võib mistahes süsteemi osas põhjustada vara/maine kaotuse nin ohustada eesmärkide täitmist. Auditi vajaduse hindamisel tuleb arvesse võtta järgmisi riskitegureid: · tehingute hulk · võimlaus muuta vara rahaks või raha pettuse teel kõrvaldada · teostatavate operatsioonide keerukus ja selleks vajalikud oskused 9 · valdkonna reguleeritus seadusandluse jm nõuetega · juhtkonna ja personali tegelikud oskused ja tulemuslikkus · personali, süsteemide või protsesside muutumise ulatus ja nende mõju süsteemi stabiilsusele · auditi keskkond
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ä17 KÕ RISKIANALÜÜS Õppejõud: Kaie Kranich, MA Mõdriku 2017 SISSEJUHATUS Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada kodukontoris (õppija) töökeskkonna riskitegurid ning võimalikud ohutegurid. Riskianalüüsiga hinnatakse ka kuvariga töötamise riskitegureid, kuna õppija peab koolitöid teostama arvutis ja selleks võib kuluda isegi 8 tundi päevas. Kuvariga töötamise riskitegurite hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määrusest nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“. Õppija töökoht asub paneelmaja 2-toalises korteris. Korteri elutoas on sisse seatud õppija töölaud (vt pilt 1), milleks on sahtlitega kirjutuslaud. Kirjutuslaud asetseb kindlalt põrandal ja vastu seina
Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku SISSEJUHATUS Riskianalüüs on olemasoleva/kogutava informatsiooni süsteemne kasutamine ohtude identifitseerimiseks, riskide hindamiseks ja muude ohutusparameetrite hindamiseks. Käesoleva riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada kodukontoris töökeskkonna tingimused ja võimalikud terviseohtlikud olukorrad ja neid põhjustavad faktorid, hinnata kuvariga töötamisel riskitegureid ning ohuolukorra tagajärgi ja toimumise tõenäosust. Oht on võimalik vigastuste ja tervisekahjustuste põhjustaja. võib olla mistahes ese või protsess, mis võib tekitada kahju, näiteks materjalid, seadmed, töömeetodid või – tavad. Töökoha hindamisel lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 362, 15.11.2000. Kuvariga töötamise töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest ning sellest tulenevatest määrustest.
südameveresoonkonna- ja närvikahjustusi). II tüübi Veresuhkrut võimaldavad õigel tasemel hoida sobiv toiduvalik, kehakaalu vähendamine, tablettravi ja vajadusel insuliinravi. (Ilanne-Parikka jt 1999:15) 5 2.3. Ravi eesmärk: hea enesetunde säilitamine ja põhiprintsiibid 1. Saavutada võimalikult normilähedane veresuhkur. 2. Vähendada südame-ja veresoonkonnahaiguste riskitegureid: (alandada vererõhku, vähendada vererasvade (kolesterooli) hulka) põhiprintsiibid: 1. Õige dieet - rasvavaene toit. 2. Kehakaalu vähendamine. 3. Liikumine 4. Suitsetamisest loobumine. 5. Jalgade hooldus ja ravi. 6. Ravimid. 7. Veresuhkru ja vererõhu kontroll kodus. 8. Regulaarne arstlik kontroll. (Täht: 1999) PANE TÄHELE! Kui II tüüpi diabeeti ei ravita, võib veresuhkru tase tõusta äärmiselt kõrgele ja viia liigse vedelikukaotuse ning isegi koomani (hüperglükeemiline kooma).
2 AMD 7600 inimesel. Mõlemas silmas raske nägemishäre on AMD tõttu enam kui 3200 inimesel. (Oll ja Parik 2016). Uuringud näitavad, et AMD tekkimist ja arenemist on võimalik ennetada, kui patsient on võimalikult varakult teadlik riskiteguritest ning järgib tervisliku eluviisi ja toitumisharjumuse reegleid. Käesoleva referaadi autor uuris AMD olemust, riskitegureid ning võimalusi ennetada haiguse arenemist jälgides toitumisharjumisi. 3 1. AMD Ealine maakula degeneratsioon on silmapõhja degeneratsioon, mille korral on kahjustunud võrkkesta tsentraalne piirkond, ehk kollatähn. AMD tekitab raskusi lugemisel ja lähedale vaatamisel ning perifeerne nägemisteravus on enamasti säilinud. AMD korral tekivad vaatevälja keskosas skotoomid ehk pimedad alad. Maakulat toitvaid rakke
Lõuna- ja Ida-Aasias ning Vaikse ookeani läänepoolsetes maades, kus see on saanud naiste vabaduse sümboliks. Pealegi arvavad sealsed noored naised, et suitsetamine muudab nad saledaks ja ilusaks. Naistel kaasneb suitsetamisega rida spetsiifilisi tervist ohustavaid tegureid. Need on seotud eelkõige suitsetamise kahjuliku mõjuga loodusest määratud emadusfunktsioonide täitmise, eriti raseduse ja sünnitusega, aga ka muude naise organismi iseärasustega. Suitsetavatel naistel on rohkesti riskitegureid mitmesuguste tervisehäirete tekkeks või nende süvenemiseks. · Primaarne ja sekundaarne infertiilsus (sigimatus) · Viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine · Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel · Enneaegne sünnitus · Lapse väike sünnikaal · Iseeneslik abort · Loote surm · Surnult sündinud laps · Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil
tagasilöökventiili ja näiteks uriinikogumiskotiga, millisel juhul patsient saab rahulikult teha lühikesi jalutuskäike. Pingutusest peab siiski hoiduma. Põetus · Patsiendile räägitakse, kuidas ta saab ja võib liikuda, ning julgustatakse teda liikuma · Abistatakse igapäevaste toimingute sooritamisel · Räägitakse voodis lamamise ohtudest, eriti siis, kui põetus on pikaajaline, patsient eakas või tal esineb muid riskitegureid Psühhosotsiaalne seisund Hingamise raskenemine põhjustab erutust ja hirmu olukorra tõsiduse pärast. Eriti võib paigalolek ja abivajamine tunduda raske patsientidele, kes varem on olnud terved ning aktiivsed. Igapäevaste toimingute voodis sooritamine võib tunduda piinlik. Ootamatu raviletulek võib põhjustada töö- ja pereprobleeme. Põetus · Patsiendiga räägitakse olukorrast ja raviprotseduuridest · Abistatakse võimalike töö- ja pereküsimuste lahendamisel
kasvas plahvatuslikult, kuigi kulusid püüti kärpida. Lastega perede positsioon tulude jagamises nõrgenes 1990. aastail oluliselt. Neisse peredesse kuuluvate inimeste arv kasvas kahes kõige väiksemas tuluklassis, nende arv keskmises ja suures tuluklassis vähenes. Koolituses on teatud märke piirkondlikust kihistumisest, koolide õpitulemustes on märgatavaid erinevusi, aga koolikorraldus on suhteliselt hästi säilitanud oma universaalse olemuse. Võrdõiguslikkust ähvardavaid riskitegureid on siiski veel rohkesti. Muutunud ühiskondlikes oludes sai hariduspoliitika põhiküsimuseks, kuidas tagada "väikese maa" rahvusvaheline konkurentsivõime globaliseeruvas maailmas. Soomlaste vastus oli: hea haridusega. 7 2007
Suitsiidsed kliendid tunnevad, et kriis on elu üle võimust võtnud ja tunnevad survet see kiiresti lõpetada. Nõustajad tunnevad sageli survet leida kiired lahendused. Kliendile antakse aega kaaluda muid võimalusi ja lahendusi ning loota, et kriis möödub. Kui kriis on endiselt olemas, tuleb paika panna uus lähenemisviis. 12. Liigita probleemid . Suitsiidsetel klientidel on nii distaalsed kui ka proksimaalsed probleemid ja riskitegureid. Mõned kliendi probleemid ja psühholoogiline haavatavused (nt meeleoluhäired, isiksuse häired, suitsiidikatsete ajalugu ) ei mahu esimese astme kriisiabi alla. Mõned probleemid on kergemini lahendatavad. Kui nõustaja kuulab kliendi lugusid, saab ta liigitada probleeme selle järgi, mida saab lahendada kohe ja need, mille puhul pikaajaline nõustamine võib olla kasulikum. See võimaldab nõustajatel tagada klientidele mõned kiired edusammud ja usk edusse tulevikus. 13
Antihistamiinikume manustatakse peamiselt suukaudselt tablettide või eliksiiridena. Nad hakkavad toimima kiiresti, umbes 15- 30 minutiga. Raske allergilise reaktsiooni korral kasutatakse ka süste. Ülitundlikkusreaktsioonid ravimitele Epidemioloogia [on teadus haiguste tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonides. Täpsemalt uurib epidemioloogia haiguste esinemise sagedust ja levikut, aga samuti haigusi põhjustavaid tegureid (riskitegureid).] soovimatud ravimreaktsioonid ~40% rahvastikust, ravimitest põhjustatud allergiad 5% NSAID (mittesteroidsed põletikuvastased ravimid), Non-steroidal anti-inflammatory drugs ibuprofeen, toradol ketorolaak ketorolac, celebrex, aspiriin, naproxen naprokseen laktaam antibiootikumid Sulfoonamiidid Fataalne Ameerikas 40% Amoxicillin, paratsetamool 5% Ravimi allergia: 1) IgE vahendatud 2) mitte IgE vahendatud
noorte, eriti tütarlaste seas, on viimase kümne aasta jooksul plahvatuslikult suurenenud. Küsitlusandmete põhjal on pealinnas õppivate 15–16-aastaste õpilaste suitsu proovijate ja järjepidevate suitsetajate osakaal kasvanud kümne aastaga üle 10 korra (Suurorg, Tur 2008: 46). Uuringud on näidanud, et mida nooremalt alustatakse suitsetamisega, seda tõenäolisem on täiskasvanuna saada regulaarseks suitsetajaks. Suitsetamine on aga üks peamisi haigestumuse ja suremusega seotud riskitegureid maailmas. Euroopa võrdluses on Eesti kooliõpilased väga noored suitsu proovijad. 11-aastaste hulgas on ligi pooled õpilased suitsetanud, neist 35% tüdrukud ja 51% poisid. Vanuse kasvades sageneb sigarettide kasutamise sagedus, mis on ilmselt tingitud nikotiini sõltuvusest. Igapäevaste suitsetajate osakaal on 15-aastaste tüdrukute seas 12% ja poiste seas 21%. Igapäevasuitsetajaid on rohkem linnades kui maal, piirkondlikult kõige enam Ida- ja Lääne-Virumaal.
maks sapipõis jämesool pankreas kõhunääre Mis on nende elundite ülesanne? Ensüümide tootmine, toitainete lõhustamine organismis ja jääkainete eemaldamine. Mis on bilirubiin? Erütrotsüütide lagunemise produkt/sapipigment. Mis on ikterus ja kuidas see tekib? Naha, limaskestade ja skleerade kollasus, tekib kui bilirubiin on veres . Nimeta gastroenteroloogiliste haiguste riskitegureid? geneetiline eelsoodumus autoimmuunsed mehhanismid ebaõiged toitumisharjumused – süüakse 1-2korda päevas ja liiga palju korraga suitsetamine ja alkoholi (liig)tarvitamine Mis on äge gastriit ja millest see tekib? Järsku tekkinud mao limaskesta põletik, ei muutu krooniliseks gastriidiks. Tekib peamiselt: liigsöömisega, põletikuvastased ravimitega, riknenud toiduainetega, alkoholiga.
toitumissoovitustest (Joassoone ja Täht 2003). I tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravireziim tuleb tagada, et insuliiniannused, toidukogused ja liikumine oleksid omavahel kooskõlas. II tüüpi suhkruhaigetel on sageli keskseks probleemiks liigne kehakaal, mistõttu toiduvaliku olulisem osa on toidukoguste sobiv piiramine. Seega eesmärgiks on vähendada ülekaalu ja ateroskleroosi riskitegureid (Täht 2010). Kehakaalu vähendamisel ja kaalu säilitamisel on eriti oluline vältida rasvu, kuna neis sisaldub kõige enam energiat. Kõige sagedasemateks II tüüpi suhkrutõvega kaasnevateks probleemideks on kõrgenenud vererõhk ja vere suurenenud rasvasisaldus. Nende ravi aspektist on oluline pöörata tähelepanu toidurasvade kvaliteedile ja kogusele ning kasutatavale soola kogusele (Joassoone ja Täht 2003). 2. DIABEETIKU TOITUMINE
1972. aastal loodi Briti Düsleksia Assossatsioon. 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi alguses kujunes düsleksia tekkepõhjuste seletamisel välja kaks eri koolkonda. Üks pool pidas lugemis- ja kirjutamisraskusi seotuks vaimse alaarenguga, teine pool aga oli veendunud, et need kaks pole omavahel otseselt seotud. Kujunes välja mitmeid uurimissuundi, kuid suur osa varasemaid 7 teooriaid keskendub vaid ühele valdkonnale, puudub erinevaid riskitegureid arvestav analüüs.(Tallinn, 2011) 1.4. Düsgraafia ehk kirjutamispuue Düsgraafia ehk vaegkirjutamine on spetsiifiline õigekirjahäire, mis ei ole seostatav arengulise ebaküpsusega, neuroloogilise häirega, nägemispuudulikkusega ega puuduliku õpetamismetoodikaga. Eksperdid ei ole kindlaks teinud, mis seda põhjustab, kuid varajane ravi võib aidata probleeme ennetada või vähendada. Erinevalt düsleksiast on düsgraafia puhul
Tartu 2010 SISSEJUHATUS On olnud aegu, kus lapse peksmine, halvustamine ja isegi tapmine on olnud tavalised nähtused ning sellistele tegudele ei järgnenud karistust. Mida aeg seda, seda enam on hakatud uurima sellise käitumise mõju lapse arengule ja käitumisele. On veel palju inimesi, kes last füüsilist või vaimselt karistades arvavad, et abistavad last. Referaadi ,,Lapse väärkohtlemine" koostamisel üritasin lahti seletada väärkohtlemise mõistet, selle riskitegureid ning tuua välja tasandid, mis peaksid osalema väärkoheldud lapse abistamises. Valisin selle teema referaadiks, kuna teema huvitab mind väga ning kuna enda elus oli hiljuti avastushetk, et kui vähe teatakse et mida väärkohtlemine endast kujutab. Referaadi koostamisel on peamisteks allikateks võetud ,,Lapse väärkohtlemine II", ja ,,Lapse seksuaalne väärkohtlemine Eestis", kuid on veel mitmeid lisaallikaid, kust sain täiendavat informatsiooni teema kohta.
"Sigareti suitsetamine minu jaoks on sama ergutav ja toonust tõstev kui näiteks tass kanget kohvi. Ergutav meeli, ka seksuaalsust." ·Kuivõrd suitsetamine ikka on kahjulik!? "Mu vanaisa suitsetas 63 aastat ja suri siis 91 aastasena kui jättis enne surma pool aastat suitsetamise. Olen suitsetanud lugematu arvu sigarette, aga ikka elus, ei tunne mingeid kaebusi, mis viitaksid sellele, et olen haige" Suitsetavatel naistel on rohkesti riskitegureid mitmesuguste tervisehäirete tekkeks või nende süvenemiseks. Primaarne ja sekundaarne infertiilsus (sigimatus) Viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel Enneaegne sünnitus Lapse väike sünnikaal Surnult sündinud laps Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil Südame-veresoonkonna haigused, südame infarkt, ajurabandus
2.3 NÄRIMISTUBAKAS Närimistubakas on maitsestatud tubakatoode. Närimistubakas valmistatakse tubakataime lehtedest ja vartest jahvatatud massist. Närimistubaka kasutajate nikotiinikogused on suured, kuna suurem osa nikotiinist neelatakse alla ning päevane kasutusaeg võib isegi ulatuda 10 tunnini. Närimistubaka kasutajateks on tihti sportlased - inimesed kellel on raskendatud avalikult sigareti kasutus ja noored. Tubaka tarvitamine on üks suuvähi riskitegureid. 2.4 GUTKA Gutka on tubakatoode, mida toodetakse ja kasutatakse peamiselt Indias. See sisaldab magusaineid, toiduvärve ja ka segatud maitseaineid, et peita tubaka mõru maitset. Kasutatakse seda pidevalt närides, kui selle mahla üldjuhul allaneelamata, sülitades selle välja. Miljonid täiskasvanud tarbivad gutkat, kuid seda turustatakse Indias ka lastele. Sarnaselt Ameerika närimistubakaga põhjustab ta suuvähki ja teisi tõsiseid negatiivsed tervisemõjusid
aru, kui tähtis nende jaoks on tervislik eluviis. Nüüd tööautor kasutab MI oma igapäevases töös. Kui on ka soov õppida ja areneda edasi. Edaspidine arengusuund on Tartu Ülikooli sisseastumine õendusteaduse magistriõppemiseks. 9 3. JÄRELDUSED Soovituslikud juhtnöörid lipiidide taseme muutmiseks on, et patsientidel vanuses üle 40 peaks olema SVH risk hinnatud, arvestades muudetavad riskitegureid: vererõhk, kolesterool, suitsetamine, kehamassiindeksi (KMI). Samuti tuleb arvestada mitte-muudetavad riskitegurid: sugu, vanus, perekonna ajalugu. Riskihinamisvahendid on kasulikud esmaseks ennetavaks hinnangus. Kolesteroolivaene toidusedel ja tarbitud kalorite hulka vähendamine koos korrapärase treeninguga alandab oluliselt kolesteroolitaset ja vähendab südame-veresoonkonnahaigustesse riski. Toitumispäeviku pidamise mõte on süsivesikute, valkude ja rasvade tasakaalustamine.
Epidemioloogia mõiste ja peamised uurimisteemad. Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid. Epidemioloogid hindavad näiteks haiguste esinemise sagedust ja levikut ning riskitegureid. Nakkushaigused, väärtoitumishaigused, pahaloomulised kasvajad, vereringe elundite haigused, minevikus lühikese kuluga haigused, nüüd kroonilised haigused, kutseoht, ravimite kõrvaltoimed, haiguse esinemise seos tervishoiuteenuste vajaduse, nõudluse ja pakkumisega Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega seotud suhtarvud; haigestumus ja levimus; elulemisaeg; levimusmäär; kumulatiivhaigestumusmäär; haigestumuskordaja)
asendusravimite kui ka nikotiini sisaldavate asendusvahenditega nagu närimiskumm ja plaaster. Naistel kaasneb suitsetamisega rida spetsiifilisi tervist ohustavaid tegureid. Need on seotud eelkõige suitsetamise kahjuliku mõjuga loodusest määratud emadusfunktsioonide täitmise, eriti raseduse ja sünnitusega, aga ka muude naise organismi iseärasustega. Suitsetavatel naistel on rohkesti riskitegureid mitmesuguste tervisehäirete tekkeks või nende süvenemiseks. 7 Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus o Primaarne ja sekundaarne infertiilsus (sigimatus) o Viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine o Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel o Enneaegne sünnitus o Lapse väike sünnikaal
ravireziimi ning perekonnaelu ühitamine, mis ei ole piisav konkreetsete tervise-eesmärkide saavutamiseks ,mis on seotud järgnevate teguritega: ravireziimi keerukus; otsustuskonflikt, ning mida tõendavad järgnevad tegurid: pereliikme haigussümptomite süvenemine; vähesem tähelepanu pööramine haigusele; raskused ettekirjutatud ravireziimi järgimisega; suutmatus vähendada riskitegureid; tervise-eesmärkidega sobimatud perekondlikud tegevused (Herdman ja Kamitsuru 2014). Eesmärgid: 1. Patsient viib koos perekonnaga läbi muutusi oma igapäevastes tegevustes (toitumine, liikumine), loobudes tervist kahjustavatest tegevustest. 2. Patsient saavutab koos perekonnaga tervislikuma eluviisi, mis toetab tema ravireziimi (Ackley jt 2017). Tegevused: Esmalt uurin patsiendilt tema mõtete, tunnete ja väärtushinnangute kohta ning üritan välja
Lisaks leidus antud teemal ka paar hästi koostatud, ent veidi liiga ülevaatlikku raamatut, mida oli võimalik uurimustöö kirjutamisel kasutada. Töö on jaotatud nelja suuremasse peatükki, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Esimeses peatükis antakse ülevaade sellest, mis on vähk, kuidas see tekib ja kus ning kui palju seda kõige rohkem esineb. Teises peatükis on vaatluse all konkreetselt rinnavähk, alapeatükkides on käsitletud rinna ehitust, rinnavähi vorme, staadiumeid, riskitegureid ning sümptomeid. Kolmandas peatükis kirjeldatakse erinevaid mooduseid rinnavähi diagnoosimises ning neljandas ja ühtlasi viimases peatükis on toodud välja moodused rinnavähi raviks. Antud uurimustööd on kindlasti võimalik edasi uurida, saab põhjalikumalt süveneda ravimoodustesse või süveneda rohkem rinnavähi ennetamise võimalustesse. 3 1
teenistustega (ühtne number 112) ja vigastatu või haigestunu toimetamise kas tervishoiuasutusse või koju (vastavalt arsti korraldusele). 24. ERGONOOMIA JA ÜLEKOORMUSHAIGUSED. KUIDAS VÄLTIDA KUTSEHAIGESTUMISI Ergonoomia eesmärgiks on töökeskkonda ja töömeetodeid inimesele sobivaks (sobivamaks) muutmine. Töökeskkond võib sisaldada mehhaanilisi, füüsikalisi, füüsikalis-keemilisi (tolmud) ja keemilisi riskitegureid. Tööandja ülesandeks on organiseerida töökohtade ohutegurite (vibratsioon, müra, füüsiline ülekoormus, keemilised ained) riskianalüüs. Seda peaksid tegema vastava ettevalmistuse saanud spetsialistid. Nad õpivad tundma töötaja poolt sooritatavat tööprotsessi ja/ või keskkonda. Tehakse kindlaks, millised on ohutegurid ja sellest ohutegurist tingitud võimaliku riski töötaja tervisele.
kuidas tulla toime suitsetamise tungiga) kombineerituna nii nikotiinivabade asendusravimite kui ka nikotiini sisaldavate asendusvahenditega nagu närimiskumm ja plaaster. Naistel kaasneb suitsetamisega rida spetsiifilisi tervist ohustavaid tegureid. Need on seotud eelkõige suitsetamise kahjuliku mõjuga loodusest määratud emadusfunktsioonide täitmise, eriti raseduse ja sünnitusega, aga ka muude naise organismi iseärasustega. Suitsetavatel naistel on rohkesti riskitegureid mitmesuguste tervisehäirete tekkeks või nende süvenemiseks. · Primaarne ja sekundaarne infertiilsus (sigimatus) · Viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine · Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel · Enneaegne sünnitus · Lapse väike sünnikaal · Surnult sündinud laps · Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil · Südame-veresoonkonna haigused, südame infarkt, ajurabandus
Kirjelda hingamiselundkonna ealisi iseärasusi lapsel. ● kopsude ventilatsioon puudulik ● hingamine on pindmine, ebakorrapärane, kiire ● häälepilu kitsas ● häälepaelad lühikesed Nimeta millised on 3 hingamistüüpi lapseeas? ● abdominaalne ● diafagmaalne-kostaalne ● kostaalne Nimeta hingamiselundite põletike riskitegureid ja tekkepõhjuseid? viirus, infektsioon, bakter, allergeen Riskigrupi lapsed: Nõrgestatud toitumusega, hüpotroofikud, rahhiitikud, allergilised, halbade elutingimustega lapsed. Millised on ülemiste hingamisteede põletike iseloomulikud tunnused lapseeas? Köha, kurguvalu Miks lastel kaasneb riniidi korral sageli konjunktiviit ja/või otiit? Riniit võib põhjustada silmades pisaravoolu, sügelust, punetust, turset - kaasuda võib konjunktiviit. Miks imikul on nohu raske haigus?
annaabi.ee 
