EPILEPSIA (0)

EPILEPSIA
Mis on epilepsia?
• Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille 
tunnuseks korduvalt esinevad krambihood.
• Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, 
mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes  tekkivad  
haiguslikud elektrilised potentsiaalid .
Mis on epilepsia 
põhjused?
• Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude 
samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks 
ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline  hoog .
• Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal 
tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud 
ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, 
mürgitused jms.
•  Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega 
põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei 
olegi võimalik epilepsia põhjust kindaks määrata.
Millised on epileptilised 
hood?
Epileptilised hood avalduvad mitut 
moodi, erinevaid avaldusvorme 
nimetatakse hoo tüüpideks . Hoo tüübid 
võib jaotada kaheks.
Generaliseerunud  hoog
• Generaliseerunud hoo korral kaotab inimene teadvuse, 
võib kukkuda maha, üle kogu keha tekivad tõmblused, 
esineda võivad äkilised võpatused ja ka lühiajalised 
teadvuse väljalülitumised. Mõnikord võib haige hoo ajal 
keelt või põske hammustada, samuti võib tekkida 
tahtmatu urineerimine. Hoo ajal haige valu ei tunne.
Fokaalne hoog
• Fokaalse hoo puhul haige tavaliselt ei kuku, tekivad 
tahtele allumatud liigutused jäseme(te)s või näos. 
Teadvuse säilimise puhul ei pruugi muud väljendust 
ollagi. Fokaalset tüüpi hoogu haiged ise sageli ei pane 
tähelegi, see võib märkamatuks jääda ka kaaslastele (eriti 
lapseeas).
Epilepsia vormid ja nende 
edasikandumise risk
• Sümptomaatilise epilepsia puhul on tegemist 
epileptiliste hoogudega, mis on tekitatud ajukoores  oleva 
püsiva kahjustuskolde poolt. Kolle  ise on ajutrauma  või 
muu peaajukahjustuse tagajärg.
• Arusaadavalt on selles  grupis  pärilikkuse osa kõige 
väiksem, aga siiski pisut suurem kui keskmiselt 
elanikkonnas. Kui ühel vanemal on epilepsia, siis lapse 
haigestumisrisk on 1–2%
• Teadmata põhjusega epilepsia. Kõige sagedamini 
(umbes 60% juhtudest) esineb olukordi , kus arstid ei 
suuda selgitada selget epilepsia tekkepõhjust, patsiendil 
pole kunagi olnud tugevat peaajutraumat ega ka tõsist 
peaajuhaigust.
• Kuigi selles grupis on epilepsia tekkemehhanismis tegu 
eelkõige madalama krambilävega ja taoline haigusvorm 
omab  eelmisega  võrreldes suuremat edasikandumise 
ohtu, jääb lapsele edasikandumise risk vaid 2–4% 
piiridesse .
Ennetamine
• Kuna 61%-l juhtudest ei ole epilepsia tekke põhjused 
teada, on väga raske anda nõu haiguse ennetamiseks.
• Üks riskitegureid on  alkohol . Tõelistel alkohoolikutel on 
teiste inimestega võrreldes risk saada epileptiline hoog 10 
korda suurem.
• Ka epilepsiat põdev inimene peaks  hoogude  vältimiseks 
piirama alkoholi tarbimist, kuid mõõdukas alkoholi 
tarbimine ei suurenda hoogude hulka.
• Kindlasti tuleb epileptiliste hoogude vältimiseks 
korrapäraselt tarvitada epilepsiaravimeid.
Tänan kuulamast!

Document Outline

• Slide 1
• Mis on epilepsia?
• Mis on epilepsia põhjused?
• Millised on epileptilised hood?
• Generaliseerunud hoog
• Fokaalne hoog
• Epilepsia vormid ja nende edasikandumise risk
• Slide 8
• Ennetamine
• Tänan kuulamast!