Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KOPSUTURSE (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
KOPSUTURSE
Mis on kopsuturse?
q
Kopsuturse on  ebanormaalne  vedeliku 
kogunemine kopsudesse, tavaliselt on see 
tingitud südame- veresoonkonna  haiguste 
(SVH), näiteks südamepuudulikkusest  või 
kardiomüopaatiast
KOPSUTURSE LIIGID
q
 kliiniline kopsuturse
q
 kardiogeenne kopsuturse
q
 kõrgmäestiku kopsuturse
q
 krooniline kopsuturse
RISKITEGURID  JA ENNETUS
q
  Esmaseks  riskiteguriks kardiogeense   kopsuturse korral on 
südame- veresoonkonna haigused.
q
Kõige tõhusamalt saab kardiogeense kopsuturse riskitegureid 
ennetada sellega, et me toitume korralikult, ei suitseta ning 
tarvitame ravimeid diagnoositud haiguste puhul.
KOPSUTURSE SÜMPTOMID
q
düspnoe  (hingamisraskused), sageli raske või  halvem  kui pikali
q
vahutav hemoptysis (köhimine,  verine röga )
q
higistamine (tugev higistamine või külmavärinad koos higistamine)
q
peavalu või uimasus
q
köha
q
vilistav hingamine või korin heli hingamisel
q
ärevus,  rahutus või hirmutunne
q
valu rindkeres
q
kiire, ebakorrapärane südametegevus (südamepekslemine)
q
kahvatu nahk
DIAGNOOSIMINE
q
 Kuulatakse ehk auskulteeritakse kopsu
q
 Hüpoksia
q
 Ektrokardiogrammi (EKG)
q
 Ehhokardiogramm
q
 Südame kateteriseerimine (CAD) 
q
 Füüsilist läbivaatus
q
  EHHO -kardiograafia
TEKKEMEHANISMID
q
  Imikutel  tekib kopsuturse sagedamini vedeliku 
ülekoormusest organismis.
q
Kui süda ei suuda vajalikul hulgal verd suurde vereringesse 
pumbata , kuhjub see väiksesse ehk kopsuvereringesse. 
q
Liigne vedelik kopsuveenides surutakse kõrge rõhu tõttu 
kopsude õhuruumidesse ehk alveoolidesse. 
q
Häirub hapniku ning süsihappegaasi normaalne transport vere 
ning alveoolides paikneva õhu vahel. 
q
Nimetatud seisund avaldub hingamisraskusena, tsüanoosiehk 
sinetava nahavärvina, hingelduse, rahutuse ningärevusena. 
q
Kopsuturse arenedes kaasnevad muutused südame ja neerude 
töös, samuti võib häiruda teadvusseisund.
SAGEDASEMAD KOPSUTURSE 
PÕHJUSED
q
 äge südamepuudulikkus
q
 mitraalklapi puudulikkus
q
 aordiklapi puudulikkus
q
 südamelihase  infarkt
q
 kardiomüopaatia
HARULDASEMAD KOPSUTURSE 
PÕHJUSED
kopsupõletik
q põletused
q vedeliku ülekoormus
q kõrgmäestiku  sündroom
neeruhaigused
q kopsutrauma
uppumine
q Hodgkini lümfoom
MILLAL PÖÖRDUDA ARSTI POOLE?
q
hingamis-või tunne lämmatava (düspnoe)
q
kihisev, vilistav hingamine 
q
roosa , vahutav röga kui te köhite
q
hingamisraskus koos tugeva higistamisega
q
sinine või hall toon nahal
q
raske vererõhu langus toob kaasa peapöörituse, pearingluse, nõrkus ja 
higistamine.
KOPSUTURSE RAVI  HAIGLA  
TINGIMUSTES
q
Optimeeritakse
q
Vererõhku langetatakse nitroinfusiooniga 
(võinitroprussi diga)
q
Kiiret kodade virvendust aeglustatakse 
digitaalisega või beetablokaatoriga või 
teostatakse  kardioversioon
q
Raskes  seisundis haigel kergendatakse 
respiraatoriga hingamistegevust
q
Manustatakse kontraktsioonivõimet 
parandavaidravimeid (dopami n jm)
Esmase ravi puhul on väga oluline:
q
Asend
q
Sedatsioon
q
Hingamist abistavad protseduurid
q
Nitraadid
q
Diureetiline ravi
q
Digitaliseerimine  ja vatsakeste sageduse alandamine
q
Dopamiini infusioon
q
Kopsuturset ravitakse ka cpapmaskiga
CPAP MASKIGA RAVI NÄIDUSTUSED 
q
Kardiaalse etioloogiaga 
hingamispuudulikkus(kopsuturse), kui 
medikamentoosne  ja hapnikravi pole piisavad.
q
Praktikas rahuolekuhingeldust põhjustav 
südamepuudulikkus, kui hingamislihaste töö on 
lisandunud, kopsudes kuuldub paisuräginaid ja 
kopsupildil on paisunähud selgesti lisandunud 
(interstitsiaalne  turse ). Ravi nõudva 
hüpokseemia tunnuseks on sageli haige rahutus.
CPAP MASKIGA RAVI 
VASTUNÄIDUSTUSED
q
Teadvushäire tõttu hoida hingamisteid  avatuna  või kui  kriitilises  olukorras 
oleva patsiendi  hingamissagedus ja -jõudlus vähenevad. Sellisel juhul on 
näidustatud  intubatsioon  ja kunstlik  ventilatsioon , kui haige üldseisund 
seda nõuab.
TÜSISTUSED KOPSUTURSE 
KORRAL
q
jalgade  turse  (ödeem)
q
kõhu turse (astsiit)
q
vedeliku kogunemine kopsudesse (pleuraefusioon)
q
ummikud ja maksaturse
VÕIMALUSED, MIS VÕIVAD AIDATA VÄHENDADA 
KOPSUTURSE TEKKIMISE RISKI
q
puhke  korralikult
q
hoidke  vererõhk kontrolli all
q
kui on vaja siis pidage arstiga nõu dieedi suhtes
q
pöördu arsti poole kui sul on terviseprobleemid , soovid 
nõuandeid toitumise, kehakaalu või füüsilise koormuse 
suhtes
q
jälgige oma vere kolesterooli taset
q
ärge suitsetage
q
piirake soola tarbimist
q
vähendage stressi tekkimist
q
kaaluge ennast 
KASUTATUD KIRJANDUS
q
Pere tervise entsüklopeedia 2005  lk. 54-55
q
Tervise ABC  1970 lk.211-212
q
http://
www.nlm.nih.gov/medlineplus/ency/article/000140.htm
q
http://
vsearch.nlm.nih.gov/vivisimo/cgi-bin/query-meta?v%3Aproject=medlineplus&query=pulmonary+edema&x=10&y=13
q
http://
www.beltina.org/health-dictionary/pulmonary-edema-symptoms-treatment- causes .html
TÄNAN  KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • KOPSUTURSE LIIGID
  • RISKITEGURID JA ENNETUS
  • KOPSUTURSE SÜMPTOMID
  • DIAGNOOSIMINE
  • TEKKEMEHANISMID
  • SAGEDASEMAD KOPSUTURSE PÕHJUSED
  • HARULDASEMAD KOPSUTURSE PÕHJUSED
  • MILLAL PÖÖRDUDA ARSTI POOLE?
  • KOPSUTURSE RAVI HAIGLA TINGIMUSTES
  • Esmase ravi puhul on väga oluline:
  • CPAP MASKIGA RAVI NÄIDUSTUSED 
  • CPAP MASKIGA RAVI VASTUNÄIDUSTUSED
  • TÜSISTUSED KOPSUTURSE KORRAL
  • Slide 16
  • KASUTATUD KIRJANDUS
  • TÄNAN KUULAMAST!
Vasakule Paremale
KOPSUTURSE #1 KOPSUTURSE #2 KOPSUTURSE #3 KOPSUTURSE #4 KOPSUTURSE #5 KOPSUTURSE #6 KOPSUTURSE #7 KOPSUTURSE #8 KOPSUTURSE #9 KOPSUTURSE #10 KOPSUTURSE #11 KOPSUTURSE #12 KOPSUTURSE #13 KOPSUTURSE #14 KOPSUTURSE #15 KOPSUTURSE #16 KOPSUTURSE #17 KOPSUTURSE #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 31 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor sielike21 Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun