HIV ja AIDS (0)

Teema
HIV ja AIDS
Mis on HIV ja AIDS?
HIV
HIV (inglise keeles Human Immunodeficiency Virus ) tähendab tõlkes inimese immuunpuudulikkuse viirust. Teisisõnu on HIV viirus , mis nõrgestab inimese immuunsüsteemi.
HIV ründab keha immuunsüsteemi, nõrgestab seda ja muudab inimese kaitsetuks teiste bakterite, viiruste ja haigusetekitajate ees.
HIV on 100% välditav nakkus. Viirusesse nakatutakse kokkupuutel verega või sugulisel teel. HIVsse nakatumine ei tähenda, et inimene oleks haige. Viirus võib märkamatuna organismis eksisteerida isegi kuni 10 aastat, kuni lõpuks kujuneb välja AIDS.
Kuidas aru saada, kellel on HIV?
Ei saagi! Peale vaadates pole võimalik öelda, kas kellelgi on HIV või mitte, sest:

• Inimesed, kellel on HIV, näevad välja ja käituvad samamoodi, nagu inimesed, kellel HIVi pole. Ehkki mõnel inimesel ilmnevad tervisehäired üsna pea pärast nakatumist, võib teistel sümptomite tekkeni palju aega minna. On teada juhtumeid, kus nakatunud inimesel pole kümne aasta jooksul mingeid sümptomeid tekkinud.
  

• HIVil puuduvad erilised, vaid sellele nakkusele iseloomulikud sümptomid. Tervisehädad, mis immuunsüsteemi nõrgenemisel tekkida võivad, on täpselt samad, mis võivad tabada ka inimesi, kellel HIVi pole. Tuleb meeles pidada, et immuunsüsteemi nõrgenemist tuleb ette ka inimestel, kes ei ole HIV-positiivsed.
  

HIV-testi tegemine on ainus võimalus teada saada, kas kellelgi on HIV.

Keda HIV ohustab?
Kes nakatuvad Eestis HIVsse kõige rohkem?
Täna on oht HIV saada kõigil Eesti inimestel, kellel tuleb ette kaitsmata seksuaalvahekordi või kes jagavad süstalt narkootikume süstides. Alles mõned aastad tagasi oli HIV levik koondunud peamiselt Narva ja Tallinna piirkonda, kuid nüüd on HIVi diagnoositud juba igas Eesti maakonnas . Kui paar aastat tagasi oli enamik uusi nakatunuid süstivad narkomaanid, siis viimastel aastatel on HIV kiiresti hakanud levima ka seksuaalsel teel ning 2009. aastal oli juba 40 % uutest HIV juhtudest avastatud naistel.
HIVi nakatumine ei sõltu sellest, kes inimene on, vaid sellest, kuidas ta käitub.
HIVi võib saada igaüks sõltumata vanusest, soost, seksuaalsest suundumusest, päritolust, rassist , usust ja sotsiaalsest taustast, kui on kaitsmata vahekorras või puutub kokku nakatunu verega.
Kõige enam on ohus:

• inimesed, kes on kaitsmata seksuaalvahekorras HIV-positiivse inimesega. Kaitsmata vahekord tähendab vaginaalset, anaalset või oraalset seksuaalvahekorda, mille puhul toimub kokkupuude kehavedelikega st seksides ei kasutata kondoomi või turvavakilet või ei kasutata neid õigesti;
  
• inimesed, kes jagavad teistega süstlaid või teisi vahendeid, mida kasutatakse steroidide, ravimite,vitamiinide või narkootikumide süstimiseks;
  
• HIV-positiivsete emade lapsed, kes võivad saada HIVi raseduse, sünnituse või rinnaga toitmise ajal;
  
• tervishoiu-, politsei-, turva -ja päästetöötajad, kes oma töös puutuvad kokku vere või muude kehavedelikega.
  

Kuidas HIV levib?
HIV levib ainult nende kehavedelike kaudu:

• veri
  
• sperma (sh ka eelsperma)
  
• tupevedelik
  
• rinnapiim-ning seda ainult nende sattumisel teise inimese vereringesse
  

See võib juhtuda kolmel viisil:

Kaitsmata seksuaalvahekorra ajal HIVi nakatunud partneriga
Seksuaalvahekord on peamine nakatumine maailmas.

Kokkupuutel nakatunud verega
Kõige ohtlikum on nakatunud vere sattumine otse vereringesse. Kõige kergemini levib HIV süstimisel nakatunud süstlaga. Arengumaades reisides võib HIVi saada ka tervishoiuasutustes, kui kasutatakse korralikult steriliseerimata nõelu või teisi instrumente. Eestis ei ole see kunagi probleem olnud, sest meditsiinitöötajad kasutavad ühekordseid süstlaid ja nõelu ning järgivad üldtunnustatud ettevaatusabinõusid.

Emalt lapsele
HIVi nakatunud emalt võib viirus lapsele üle kanduda raseduse ja sünnituse ajal või rinnapiimaga toitmisel.
HI-viirusesse nakatumise eest saab end kaitsta.
Selleks tuleb:kasutada seksuaalvahekorra ajal alati kondoomi (nii vaginaalse, oraalse kui anaalse seksi korral);mitte jagada nõelu (nii narkootikume kui kõikvõimalikke ravimeid) süstides, tätoveerimisel või keha augustamisel (näiteks nabarõnga, kõrvarõngaste jm paigaldamiseks).vältida kokkupuudet teiste inimeste vere ja muude kehavedelikega.
Kas HIV levib kergesti?

• Ei, HIV on habras viirus ja väljaspool sobivat keskkonda on ta võimetu ennast taastootma ja ellu jääma. Üldjuhul ei nakka HIV väljaspool inimkeha.
  
• Kindlasti ei levi HIV olmekontaktides (kätlemisel, kallistamisel, ühiste toidunõude kasutamisel , nakatunuga sama WCd kasutades, aevastuse kaudu jne). HIV- nakkuse võid saada ainult siis, kui HIV-positiivse inimese veri, sperma, tupevedelik või rinnapiim satub sinu vereringesse või õrnadele limaskestadele, kust see võib kergesti vereringesse imenduda. Limaskestad paiknevad inimkehal suus , silmas, suguelunditel , pärasooles.
  
• Nakkusohtlike kehavedelike käitlemisel on nakatumise võimalus äärmiselt väike, sest need vedelikud satuvad harva otse inimese vereringesse. Siiski, igaüks, kes puutub kokku verega (esmaabi andjad, tervishoiutöötajad, päästetöötajad) või sperma ja tupevedelikega, peaks olema väga ettevaatlik ja vältima vedelike kokkupuudet vigastatud nahaga või nende sattumist limaskestadele (näiteks silma).
  

Kuidas HIV ei levi?

HIVi levikuga on alati käinud kaasas palju müüte, hirme, isegi vandenõuteooriaid ning – mis kõige hullem – HIVga elavate inimeste tõrjumist.

Kas HIVi võib nakatuda inimese hammustuse kaudu?
Äärmiselt ebatõenäoline.HIV levib ainult otsesel kokkupuutel verega, mitte sülje kaudu. HIVi saamine hammustuse kaudu on võimalik ainult siis, kui tekib otsekontakt verega. Näiteks juhul, kui HIVi nakatunu hammustab kedagi, tal on hammustamise ajal suus verd ning ta tekitab hammustades haava, mille kaudu nakatunud veri jõuab teise inimese vereringesse.Kui inimene, kellel ei ole HIVi, hammustab HIV- positiivset inimest, võib ülekanne toimuda juhul, kui hammustaja suus on haavandid , mille kaudu tekib otsekontakt verega.
Kas HIVi võib nakatuda suudlemise teel?
Äärmiselt ebatõenäoline. HIV ei levi sülje kaudu. Siiski on teoreetiliselt võimalik, kuigi vähetõenäoline, et HIV kandub üle keelesuudluse käigus. Näiteks kui suus on verd ja ühel suudlejatest on haavandid. Vere kogus peaks seejuures aga olema märkimisväärne. Mõelge kas või sellele, kas teie ise üleüldse suudleksite kedagi veritseva huulega? Maailmas ei ole teada ühtki inimest, kes oleks nakatunud suudlemise kaudu.
Kas HIVi on võimalik saada sääsehammustuse kaudu?
Ei. Sääsed ja teised putukad ei kanna HIVi inimestele edasi. HI-viirus ei ole võimeline sääse organismis ellu jääma.  Kui putukas inimest hammustab, siis ei süsti ta inimesse enda ega ka eelmise ohvri verd, vaid oma sülge, mis toimib tuimestus- ja libestusainena. Erinevalt haigustest nagu malaaria ja kollapalavik, ei ole HIV võimeline väljaspool inimrakku (putuka sees) sees elus püsima.
Kas HIV võib levida toidu, vee või õhu kaudu?
Ei. HIV ei ole piisknakkus , ta ei levi toidu, vee ega õhu kaudu. HIV ei levi ka esemete kaudu, mida HIV- positiivne inimene on kasutanud. HIVga nakatunud kehavedelike kuivamisel väheneb nakkusvõimalus juba paari tunni jooksul kuni 99% võrra.
Kas võin saada HIVi basseinis ujudes, saunas või vannis käies?
Ei. HIV ei jää vanni- või basseinivees ellu. Ei ole teada ühtegi juhtumit, kus HIV oleks saadud vannist , saunast või basseinis ujudes.

Kas HIV-d saab ravida?

Kas on olemas vaktsiin, mis aitaks HIVd ja AIDSi ära hoida?
Ei, hetkel HIVi ja AIDSi vastu vaktsiini ei ole. Jätkuvalt tehakse tööd vaktsiinide loomiseks, kuid siiani ei ole veel edu saavutatud.
Kas HIVi või AIDSi vastu on olemas ravim ?
Ei. Hetkel ei ole olemas ravimit, millega HIVi või AIDSi välja ravida saaks. Siiski on olemas ravimeid (antiretroviirusravimid), mis HIVi paljunemist organismis aeglustavad ning inimestel HIVi ja AIDSiga kauem elada aitavad. HIVi ravi ei mõju kõigile ühtviisi efektiivselt, kuid on oluliselt pikendanud paljude HIViga elavate inimeste eluiga. Siiski, kord HIVi nakatunud inimene võib viirust teistele edasi anda, vaatamata sellele, kas ta saab ravi või mitte.
Tänapäeval nimetatakse HIVd juba krooniliseks haiguseks, sest korralikult antiretroviirusravi saades võivad inimesed elada kõrge vanuseni.
Millist ravi HIVi puhul kasutatakse?
On olemas mitmeid ravimeid, mis aeglustavad immuunsüsteemi nõrgenemist ning aitavad viirusekandjal elada tervet ja täisväärtuslikku elu. HIV-vastast ravi nimetatakse antiretroviirusraviks (ARV). ARV ei ravi inimest küll terveks, kuid aeglustab HIVi paljunemist. Kuna HIV muundub organismis kiiresti, võib viirus muutuda ühe ravimi suhtes resistentseks nii et see ravim kaotab ajapikku oma mõju viirusele. Seetõttu kasutatakse ARV-s mitmeid erinevaid ravimite kombinatsioone. ARV on kõige efektiivsem enne AIDSi sümptomite ilmnemist , seega õigeaegne sekkumine on kõige tulemuslikum .
AIDS

AIDS (ingl. keeles Acquired Immunodeficiency Syndrome) on omandatud immuunpuudulikkuse sündroom.
AIDS on HI-viirusega nakatumisel viimane staadium, kui nakatunul tekivad sümptomid. AIDSi-faas kestab 1-3 aastat ning lõppeb surmaga. AIDS ei ole eraldi haigus, vaid haiguste kogum.
Kuna HIV nõrgestab immuunsüsteemi, ei ole organism enam võimeline võitlema haigustega ning inimene sureb nn kaasuvatesse haigustesse, milleks on sagedamini tuberkuloos , kopsupõletik, kasvajad jms.

HIV ja AIDS Eestis

HIV on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis põhjustab AIDSi. Kui mõned Sahara kõrbest lõunasse jäävad Aafrika riigid välja arvata, on Eesti juba aastaid üks kõige kiirema HIV levikuga riike maailmas!
Seisuga 11. aprill 2014 on Eestis diagnoositud 93 HIV-nakatunud isikut.
2013. aastal tuvastati HIV 325 inimesel ja aids diagnoositi 24 inimesel.
Kokku on aastate jooksul Eestis HI-viirus diagnoositud
8795 inimesel, sealhulgas aids 421 inimesel.