Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suse, suveräänsus, institutsioonid, põhiseadus, absolutism, bürokraatia, põhiseaduslik, impeeriumid, kodakondsus, valt, maksud, rahvusriik, vasall, põhiseaduslikkus, maksustamine, weber, riigikord, käsitlus, held, modernne, senjöör, rooma, seisust, riigivorm, suutlikkus, territoriaalsus, umbisikuline, õigusriik, monopol, legitiimsusühiskonnale Kodanikeühiskonna tasandid n Assotsiatsiooniline tegevusväli riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks; n Avalikkussfäär inimese "paiknemise" koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatliku arutelu abil; n Hea ühiskond kõik institutsioonid aitavad kaasa heade normide kehtestamisele, kodanikeühendused loovad ühiskonnas üldise usalduse, kasvatavad lojaalsust, koostöövaimu. Sisu määratlemise raskused n "Alternatiivne areen," ent samas pole võimalik mõista väljaspool võimulolevat reziimi n Kodanikeühiskonna toimijatelt eeldatakse avalikku mõju, samas mitte kõik kolmanda sektori ühendused ei tegele avalikkusega n Tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle
Politics on poliitika võimuvõitlusena( nn päevapoliitika) Policy on poliitika tegevusalade elluviimine(rakenduspoliitika) 1 Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemineon poliitika küsimuste igapäevane lahendamine:koostöö ja konflikt. Poliitika uurimine on midagi muud kui igapäevane poliitika tegemine.Püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 1 Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? 1 Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused? Missugused erinevad traditsioonid on nende jaotamisel? Mis on poliitikateaduse põhivaldkonnad ja põhisuunad? 2 Tutvusta argi- ja teadusliku teadmise erinevusi ning ühiskonna- ja poliitikauuringute praktilist tähendust. 3 Tutvusta Eastoni poliitilise süsteemi mudeli struktuuri ja toimemehhanisme. 4 Missugune tegevus on Eastoni poliitilise süsteemi mudeli sisuks
Sotsioloogiline- riik on ühiskonnarühmade kogum, lähtub ühisk. Vajadustest ja reeglitest Õiguslik- kindla territooriumiga, rahvaga, sõltumatu üksus, mida isel. Avaliku võimu organisatsioon Struktuurfunktsionaalne- organis.institutsionaalne masin pol otsuste elluviimiseks Riigiteaduslik- riigiaparaadi ja kodanike koostöös kujunev võimukorraldus ühisteks eesmärkideks. Governance- ühiskonna valitsemiskorraldus. Traditsioonilised impeeriumid (põhineb vallutustel, terr. Suured, nõrk eneseteadlikus riigina) Feodaalriigid (talupojad ja ülikud suhete süsteem, püramiidne hierarhia) Seisusteriik (linnade tähtsus, suurem institunatsionaliseeritus, kaupmehed nõuavad esindatust) Absolutism (maksukorraldus, püsisõjavägi, saatkonnad välismaal, riigi poliitika kaubanduse ja majandusaerengu edendamiseks) Moderne riik (terr. Kontroll sunnivahendite üle, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim,
Poliitika 1. Mis vahe on mõistetel politics ja policy? Politics on eesti keeles poliitika, mis väljendub võimuvõitlusena. Policy on tegevuskavade elluviimine. 2. Mille poolest erinevad poliitika tegemine ja poliitika uurimine? Poliitika tegemise puhul lahendatakse igapäevaselt poliitikaküsimusi, kuid poliitika uurimise puhul püütakse mõtestada inimeste käitumist poliitika tegemisel. 3. Mille poolest erinevad valitsus, administratsioon, bürokraatia ja juhtimine? Valitsus on täidesaatva võimu institutsioon. Administratsioon on erinevad riigi valitsemist korraldavad organid, täitva võimu e valitsuse asutused. Bürokraatia on juhtimise ratsionaliseeritud ja depersonaliseeritud süsteem, mis kindlustab ettevõtete jms tegevuse maksimaalse täpsuse ja efektiivsuse. Juhtimine on tegevuse juhatamine, lähedane mõistele administratsioon, sest see juhibki tegevust. 4. Kuidas on tekkinud tänased poliitikat ja valitsemist uurivad teadused
väärtusi Kodanikeühiskonna tasandid 1. Assotsiatsiooniline tegevusväli riigist ja majandusest eraldiseisev väli, kus tegutsetakse vabatahtlikkuse alusel üldiste ühishuvide edendamiseks 2. Avalikkussfäär inimese ,,paiknemise" koht, mis sisaldab jagatud huvide eeldust, luuakse ühistähendusi ja otsitakse teed parimate lahendusteni avaliku demokraatia arutelu abil 3. Hea ühiskond kõik institutsioonid aitavad kaasa heade normide kehtestamisele, kodanikeühendused loovad ühiskonnas üldise usalduse, kasvatavad lojaalsst, koostöövaimu, inimesed saavad areneda Kodanikujulgus: kodanik teab oma õigusi ja vabadusi, oskab neid kasutada, julgeb neid kasutada Osalusühiskond kõigil huvitatud osapooltel on vaba juurdepääs osalemaks demokraatlikus poliitikakujundamis- ja otsustusprotsessis, st võimalus oma elukeskkonda aktiivselt mõjutada.
täitmiseks 10. Võrdle eelmodernset ja modernset riiki – millised modernse riigi tunnused olid olemas eelmodernsel riigil. Eelmodernse riigi valitsemidkord oli sunnil põhinev domineerimine Modernset riiki iseloomustab püüe kokku siduda kaks taotlust: rahva huvide kajastamine ja tõhus valitsemine. Eelmodernsel riigil oli olemas territoorium 11. Iseloomusta modernse riigi tunnuseid. Kontroll sunnivahendite üle, territoriaalsus, suveräänsus, põhiseaduslikkus, umbisikuline võim, avalik bürokraatia, legitiimne võim, kodakondsus, maksustamine. 12. Mis vahe on võimul ja domineerimisel Weberi järgi? Võim tähendab igasugust võimalust sotsiaalse suhte raames teostada oma tahet, vaatamata vastuseisule ja sõltumatult sellest, millele niisugune võimalus rajaneb. Võim on võimalus peale suruda oma tahet teiste käitumisele.
Kuidas kujunevad käitumise tingimused? Institutsiooniteooria - selle teooria kohaselt mõjutavad inimeste huve ja käitumist institutsioonid, mida nii biheivorism ja ratsionaalse valiku teooria eitasid. Institutsioonid mõjutavad poliitilise päevakorra kujunemist, teabe kättesaadavsut ja loovad otsuste jõustamise mehhanismid - > vähendab individuaalse käitumise määramatust ja teeb selle kergemine ettearvatavamaks - > kuidas reeglid, normid ja institutsioonid mõjutavad poliitikat? Klassikaline institutsiooniteooria - nägi inimest e toimijat peamiselt passiivsena, kel tuleb kohaneda institutsioonide reeglitega - > tõlgendati inimeste poliitilist käitumist, lähtudes põhiseadusest ja õiguskorrast Uusinstitutsionalism - rajaneb eeldusel, et inimtegevuse tulemusena tekkinud struktuurid pole pelgalt passiivsed piirajad või regulaatorid, vaid neil on terve hulk kasulikke funktsioone
Kodanikuühiskond. Kollektiivse osaluse vormid. Kodanikuühiskond- ühiskond, kus inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud ning kus nad oskavad ja julgevad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Riigist ja ärielust sõltumatu ühiskonnasfäär, mille sees üksikisikud ja rühmad teevad koostööd. Tähtis on mittetulundussektor Kodanikuühiskonna toimimise kontekstid: 1. Aktiviseeritud avalikkussfäär 2. Argimurede lahendamine 3. Kogukondliku ja ühiskondliku sidususe säilitamine 4. „Hea ühiskonna“ loomine 5. Demokraatlike kodanike kasvatamine 6. Avatud valitsemine 7. Governance e ühiskonnakeskne valitsemine 8. Riigi ja ühiskonna institutsioonide vaheline ühilduvus 9. Järelvalve võimukandjate otsuste üle. 10. Ühiskondliku loovise ja innovatsiooni allikas Kodanikuühiskond mõistena Kodanikuhiskond, Tsiviilühiskond, Kolmas sektor, Mittetulundussektor, Vabatahtlik sektor, Kolmas sektor
suhtes. 2.Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus inimene omandab teadmised poliitika kohta ning julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks. 3. Poliitiline sotsialiseerumine toimub pigem teisme- kui täiskasvanueas, määrab meie osalemisaktiivsuse ja kujundab meie poliitilise kultuuri. 4. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud ja subjektsuse; institutsioonid, mis edastavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta; kool. 5. Kodanikupädevuse hulka kuuluvad teadmised poliitikast, oskused poliitikas osalemiseks ja kodanikujulgus. 6. Kodaniku kolm strateegiat poliitiliste otsuste suhtes A. Hirschami järgi on jalgadega hääleltamine, kohandumine ja osalemine. 7. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad valimas käimist, kampaaniates osalemist ja saadikute mõjutamist. 8
Protsessi, mille käigus - Inimene määratleb end ühiskonna suhtes 15. Poliitiliseks sotsialiseerumiseks nimet. Protsessi, mille käigus inimene omandab: - Teadmised poliitika kohta - Julguse ja pealehakkamise poliitiliseks osalemiseks 16. Poliitiline sotsialiseerumine - Toimub pigem teisme-ja täiskasvanueas - Määrab meie osalemisaktiivsuse 17. Põhilisteks sotsialiseerumisagentideks on: - Inimesed, kes kujundavad meie teadmised, oskused, hoiakud, subjektsuse - Institutsioonid, mis edestavad meie teavet sotsiaalse reaalsuse kohta - Kool 18. Kodanikupädevuste hulka kuuluvad: - Teadmised poliitikast - Oskused poliitikas osalemiseks - Kodanikujulgus 19. Kodaniku 3 strateegiat poliitiliste otsuste suhtes Albert Hirchmani järgi on - Jalgadega hääletamine, kohandumine, osalemine 20. Esindusdemokraatlikud poliitikas osalemise vormid hõlmavad: - Valimas käimist - Kampaaniates osalemist - Saadikute mõjutamist 21
c. Luues sõltuvus- või seotustunde d. Erinevaid sunnimeetmeid kasutades 4. David Eastoni käsitluses on poliitika a. konfliktide ja koostöö kunst b. väärtuste autoriteetne ümberjagamine üldistes huvides c. võim otsustamise, teemaseade ning mõttekontrollina d. igasugune sisend- ning väljundprotsess Check 5. Policy'ks nimetatakse a. poliitikat kui võimuvõitlust b. sisendpoliitikat c. poliitikat kui tegevuskavade elluviimist d. poliitilist kogukonda 6. Governance on a. valitsus b. bürokraatia c. avalikkussfäär d. ühiskonna valitsemiskorraldus Check 7. Avalikuks halduseks nimetatakse a. võimet panna kedagi tegema midagi, mida ta muidu ei teeks b. Tartu Ülikooli üht õppekava c. valitsemiskorraldust valitsemismudelite ja stiilide lõikes d. kohalike omavalitsuste reformi Check 8. Politicsiks nimetatakse a. Sisendit, väljundit ja musta kasti Eastoni käsitluses b. Poliitikat kui võimuvõitlus c. Poliitikat kui tegevuskavade elluviimist d. Poliitikat kui ausat valitsemist 9
valitsevatest sisulistest eesmärkidest, huvidest ja tegutsemisviisidest. Eesti sõnaga võiks reziimi ligikaudselt nimetada võimutüübiks, poliitiliseks õhustikuks või valitsemisviisiks. Reziimi mõiste on protsessikeskne ja politoloogidel tugevalt kasutuses Poliitiline süsteem Poliitilist süsteemi on kasutatud väga erinevates tähendustes. Kõige tavalisem on, et ühiskonda/riiki iseloomustatakse tervikuna avaliku võimu institutsioonidest lähtudes: missugused institutsioonid on, kuidas toimivad, missugused on nende vastastiksuhted, mis jääb institutsioonide poolt katmata jne. Eesti keeles võiks lihtsamalt öelda riigikord Reziimide üldjaotus Demokraatia n valitsemisviis, kus võim põhineb üldva-limiste kaudu saadud piiratud mandaadil valijatelt, kellel on poliitikas osalemise ja opositsioonis olemise õigus n Liike vaatleme järgmises loengus Diktatuur n valitseja piiramatu võim ja autoriteet
Instituut (ld institutum 'korraldus, kindlaksmääratu') tähendab asutust, nüüdisajal sageli teadusasutust või kitsama erialavalikuga kõrgkooli Institutsioon (ld institutio'tava, õpetus') tähendab poliitilist, riiklikku, majanduslikku, kunstilist vm sotsiaalset organiseeringut või tava. Üldiselt mõistetakse selle all korrastatud kollektiivset tegevust, ühiskonna reguleerimissüsteemi. Institutsioonid kindlustavad, et inimesed tegutsevad teatavas olukorras kindlal viisil. Institutsioonid lihtsustavad inimestevahelisi suhteid. Institutsioonid võimaldavad sotsiaalses keskkonnas orienteeruda ja tegutseda ning tegavad korra ja aitavad vältida instinktidele tuginevat tegevust. Ehk siis institutsioonid võimaldavad inimeste kooselu. Institutsioonid on ajalooliselt väljakujunenud sotsiaalsed mehhanismid inimeste tegevuse ja suhete reguleerimiseks olulistes valdkondades
põhjalikud muutused inimeste elustiilis. Tööstusühiskond sai alguse tööstuspöördest, kuid selle lõplik väljakujunemine võttis aega üle sajandi. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. Töö oli korraldatud konveieritel. Aja otstarbekas kasutamine. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusehted ning argielu. Tugevnes bürokraatia. Tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. Muutusid Tööhõive majanduse põhivaldkondades tööstuse arenedes tõusis elatustase, mis omakorda suurendas teenuste tarbimist. Linna- ja maarahvastiku suhtarv tööstustööliste ja linnainimeste osakaal tõusis ning põllupidajate arv kahanes.
eeldusi (mis ei ole universaalsed, vaid konkreetse ajaloolise taustaga) · Siedentop: euroopalik riik on eripärane valitsemisvorm- > euroopalik riiklus tunnustab inimest indiviidina. · Suveräänsuse sisu: kõik kodanikud on sama-väärsed subjektid suveräänse autoriteedi suhtes- kellelgi ei ole privileege, riik eeldab subjektide võrdset staatust => kodanikuühiskond (indiviidid) · Riiklik suveräänsus peegeldab indiviidi autonoomiat. · Riik kannab endaga egalitaarse ühiskonna mudelit - väärtustatakse individuaalsust. · Indiviidi iseloomustab vaba suhe sotsiaalsetesse tavadesse. o - indiviid on vaba kogukonna survest (valib ise, milliseid tavasid järgib) o - seaduseks saab ainult suverääni kehtestatu · Siedentop: riik annab indiviidile kodanikurolli- > indiviid saab sedasi justkui välise 'viitepunkti'
Rooma lepingutega loodi 1957: Aatomienergiaühendus (Euratom) eesmärk Euroopa ühise tuumatööstuse loomine, et olukorda stabiliseerida ja USAle ning Venemaale järgi jõuda. Tegeles keskkonnakahjustuste vältimisega. Majandusühendus eesmärk liita Euroopa majandus tervikuks, vähendada turubarjääre, luua alus väliskaubanduse jaoks, tegeles ühise põllumajanduspoliitika loomisega. Loodeti vähendada II MS mõjusid. II EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID & NENDE FUNKTSIOONID. INSTITUTSIONAALNE SÜSTEEM Euroopa Parlamendi ülesanded ja struktuur Ainus otsevalitav institutsioon Nn negatiivne hääleõigus: ,,kui ei hääleta siis poolt" Ainus ideoloogiline institutsioon Väga madal protsentuaalne valimistel Paikneb 3 erinevas linnas Võtab vastu eelarve Ülesanded: osaleda seadusandlikus protsessis; võtta vastu petitsioone ja nimetada ombudsman; arutada komisjoni esitatud iga-aastast üldaruannet
juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Äriedu võib aga muutuda palju kiiremini kui seadustega paika pandud riigivõimukorraldus. Majandusvõimu keskused omavad pigem sümboolset kui kohustavat tähendust. Näiteks börsimaailma keskuseks peetav Wall Street New Yorgis omab vaieldamatult majanduslikku võimu, kuid ükski ärimees pole kohustatud astuma samme tulenevalt aktsiakursside kõikumisest. Võim riigis Nagu me kõik teame on Eestis võimu kõrgeima võimu kandja rahvas. Põhiseaduslik on valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse seadusega maaratud viisil. Põhiseaduslikkust iseloomustab võimude lahusus ja tasakaalustatus. Võimudelahusus ja 3 vastastikune piiramine takistab võimu koondumist riigipea või vaikese tipp-poliitikute grupi katte. Põhiseaduslikke reziime iseloomustab aga otsustamisprotsessi aeglus ja vastutuse hajumine. Võim inimsuhetes
Ständestaat ehk seisuslik riik kujunes välja 13-15. saj. Tunnused: · tekkis seoses linnade arenguga. · Mõiste sisu- ühtsema õigusruumi teke, territoriaalsus, parlamentide teke. · Üksikud linnad ja feodaalid siiski veel keskvõimust üsna sõltumatud. 6. Mida andis modernse riigi arengusse absoluutse monarhia periood (16-18.saj.)? · Püsiv armee · Tsentraliseeritud maksundussüsteem · Bürokraatia · Püsivad diplomaatilised suhted riikide vahel ja rahvusvahelise süsteemi kujunemine. 7. Millal hakkab Läänemaailmas levima üldine valimisõigus (meessoost kodanikud olenevalt saatusest saavad valimisõiguse)? Kui enne oli valimisõigus seotud eraomandiga, siis 19. saj. II poolel laieneb see kõigi meessoost kodanikeni. 8. Mis on rahvusriik ja millal kujunesid Euroopas välja rahvusidentiteet ja rahvusriigid?
P.1. ÜHISKOND JA SELLE ORGANISEERITUSE ERINEVAD TASANDID. 26 TSIVIILÜHISKONNA SUB- JA SUPERSTRUKTUURID P.2.RIIK KUI ORGANISATSIOON, TEMA PÕHITUNNUSED NING RIIGI 27 SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE ELEMENDID § 2. RIIGI TERRITOORIUM 28 § 3. RAHVAS 28 P.1. MÕISTE RAHVAS ERINEVAID TÄHENDUSI 29 P.2. KODAKONDSUS 30 § 4. AVALIKU VÕIMU ORGANISATSIOON 31 § 5. RIIGI SUVERÄÄNSUSE TAGAMISE NELI ELEMENTI 32 §6. RAHVAS, RIIGI SÜSTEEM NING ÜKSIKISIK ÜHISKONNA 33 POLIITILISES ORGANISATSIOONIS P. 1. POLIITILINE ÜLESEHITUS (OSALEMINE POLIITILISES PROTSESSIS) 33 P. 2
poliitilise eliidi kujundamine. Demokraatlik elitism Demokraatitat ei ole põhimõttes võimalik teostada. Selleks et ühiskonnas võiks valitseda vabadus ja toimiks progress, on paratamatult vaja eliiti. Rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajalikkust riigielus. Kuid see ei ole puhas demokraatia. Pluralistlik teooria Rajaneb liberaalse ideoloogia demokraatiakäsitlusele ja rõhutab kodanike otsese ja aktiivse osavõtu vajadust riigielus. Suveräänsus kuulub rahvale ja jaguneb huvigruppide ning sotsiaalsete gruppide vahel. Riik on vaid üks ühiskondlik institutsioon paljude teiste seas, mis teostab võimu oma kompetentsi piires. Kodaniku ja riigi vahel toimib mitmesugustest kodanikeorganisatsioonidest moodustuv vahekiht, mis vahendab üksikisiku ja riigi vahelisi suhteid. Need on vabatahtlikud organisatsioonid mis on sõltumatud. Võimuressursside ebaühtlane jaotumine. Peavad demokraatia olulisemaks
· Avalik võim kogu riigi juhtimisaparaat, mis hõlmab riigivõimu ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuurüksusi, nt armee, politsei, lure, vangla jne Demokraatlikus riigis teostavad avaliku võimu funktsioone riigiaparaat koos erinevate riigiorganitega ja KOV asutused. Antidemokraatlikud poliitilised reziimid kasutavad sageli ka erinevaid mitteriiklikke sunniorganisatsioone, nt mustsärklased Itaalias, SS Saksamaal jne. Riigivõimu suveräänsus riigi täielik välispoliitiline sõltumatus teistest riikidest ja võimu ülimuslikkus sisepoliitilises elus. 1) Formaalne suveräänsus riik faktiliselt ei saa kasutada oma suveränsust teiste riikide mõju tõttu, kes suruvad peale talle oma tahet 2) Piiratud suveräänsus võib tekkida sõja kaotanud riigil võtja-riikide sunni mõjul või kui riik vabatahtlikult piirab oma suveräänsust. · Territoorium · Rahvas
Realismi põhimõisted ● Suveräänne riik ● Võistlevad valikud ● Rahvuslikud huvid ● Jõud -> polaarsus ● Anarhia ● Eneseabi ● Suhtelised kasud ● Julgeolekudilemma ● Jõudude tasakaal Realistid on väga jõupõhised. Liberalismi kontseptsioonid ● Inimloomus on hea ● Siseriiklik ja väline pole lahus ● Null-summa (kellegi võit on teise kaotus) ● Majanduse olulisus - Kaubandus ● Institutsioonid ● Tegutsejad ● Anarhia Liberalistide arust pole toimijad mitte ainult riigid, vaid võivad olla ka muud. Marksism ja konstruktivism ● Marksism - Imperialism - Maailma-impeerium või maailmamajandus - Tuum - perifeeria - pool-perifeeria -> Tuum ekspluateerib (ehk kasutab) perifeeriat, pool-perifeeriat. Pool-perifeeria ekspluateerib perifeeriat. ● Konstruktivism - Kollektiivne teadmine - Identiteet ● Kriitilised teooriad
kirjeldada, analüüsida, seletada riiklike institutsioonide, poliitiliste muutuste sotsiaalseid põhjuseid. Poliitikateadust huvitab võimusuhete sotsiaalsed, organisatsioonilised, protseduurilised mehhanismid ning võimuvahekordade areng pikemaajalises perspektiivis. Neid probleeme käsitleb poliitikateadus mitmes valdkonnas (aspektis).Niisugusteks valdkondadeks on näiteks poliitilised ideed, ideoloogiad ja teooriad; poliitilised huvid ning nende vahekorrad; poliitilised institutsioonid (liik, parteid, kohalik valitsus), riiklik administratsioon; poliitilised protsessid, reziimid ja muu, mis on nendega seotud. Poliitilised ideed ja teooriad on poliitikateaduse osa, mis tegeleb ühiskonna- ja riigielu korralduse põhimõtete ja arusaamadega. Ajaloos võib eristada 4 olulisemat kultuuri tüüpi.Neist igaühel on oma arusaamad võimust, selle kasutamise meetoditest ja eesmärkidest. Need oleksid vanade Idamaade, Vana-India, Vana-Hiina kultuur ning
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu.....................................
IDEEDE AJALUGU, SISSEJUHATUS 2 olulist aspekti: Autori intentsioon e. kavatsus. Mitte ainult mida väidab, vaid miks väidab? Kujundab maailmapilti (haritlastele ja eliidile suunatud) -> Annab käitumisjuhiseid-> inimlik tegutsemine Ajalooline kontekst ja keelelised tavad e konventsioonid – mida tähendasid Aluseks ühiskondlik mõte mingid mõisted teatud ajas. Jagatakse moraali (armastus, õnn, au, sõprus) ja poliitika (riik, demokraatia, Lingvistiline pööre: õiglus, vabadus, impeerium) ideedeks, mitte suurteks-väikesteks mõtlejateks. Ludwig W
Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed õnn, au etc Poliitilised ideed riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja
Isikutüübid Riesmani järgi 8. Ühiskonnateaduses loobutakse suurtest kõikehõlmavatest teooriatest (-ismid), tegeldakse individuaalsete situatiivsete valikutega (mikroteooriad). 9. Kitsas spetsialiseerumine asendub kompetentsusega mitmes valkonnas, arenevad sünteesivad teadused (biokeemia, sotsiaalpsühholoogia jm.). Teadus on üha enam teenus. 10. Riik ja rahvus: -tööstuseelses maailmas palju rahvaid hõlmavad impeeriumid -tööstuslik-modernne maailm rahvusriigid -postmodernne maailm globaliseerumine viib ühtse lääneliku maailmakultuurini või säilib mitmekultuuriline maailm (kus eripära peab olema kommunikatiivne ja müüdav). 7. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused HÄLBIV TOIMIMINE - ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene
· Sugukond võimusuhted püsivamad(elukorraldus põhines veresugulusel) · Territoriaalne kogukond tööjaotus perekondlike sidemete tähtsuse vähenemine, territoorium rolli kasv. Riik · Võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mis kehtestab suveräänse jurisdiktsiooni kindlal territooriumil, teostades võimu alaliste institutsioonide kaudu a) Lepinguteooria b) Orgaaniline teooria a) Võimuteooria · Territoorium · Elanikkond · Suveräänsus Poliitika ressursside jagamine, õigusnormide kehtestamine ning konfliktide lahendamine võimu omavate institutsioonide poolt oma taotluste elluviimise eesmärgil. Ühiskonnaelu tasandid · Perekond · Küla · Linn või riik · Riikide ühendus · Maailm Ühiskonnaelu valdkonnad: majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine Identiteet · Samastumine, ühtekuuluvustunne,mis võib rajaneda rahvuslikel, ideoloogilistel,
riigi territooriumil toimuvat samal viisil. Ajaline kehtivus – ei tohi olla kehtestatud lühiperioodiks, kuna kaoks õiguse prognoositavus Eritunnused: loomine riigi poolt – riik on seaduse andja!, mitte seaduse tegija nii otseselt, sest parlamenti peab jõudma selline eelnõu, mida ühiskond toetab, vajab. Parlament väljendab ühiskonna kui terviku tahet. garanteerimine riigi poolt formaalne määratletus – õigusnormid on kirja pandud. Eesti põhiseadus rõhutab ka seda 4. Õigusnormi struktuur: 4.1. Õigusnormi loogiline struktuur. Normide struktuurid on teatud mõttes inimeste poolt kunstlikult konstrueeritud; nad on omapärased mõttepildid, mis püüavad standardiseerida ühiskondliku eesmärgi ja tegeliku ühiskondliku käitumise vahelist seost. Õigus kui õigusnormide kogum kujutab endast kindlate formaalsete sidemete ühtsust, kuid samas on õigusel tänu määratletusele konkreetne sisu.
Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem, majandussuhteid ja domineeriva klasside huve (superstruktuur, nt haridus, õigussüsteem,
4.2. Esimene ehk avalik sektor: · Avaliku sektori moodustavad riik ja avalik-õiguslikud asutused. · Riik on institutsioonide kogum, mis korraldab mingil kindlal maa-alal valitsemist ja viib ellu teatud eesmärke. · Riigi tunnused: - Kindel territoorium ja kontroll selle üle (maismaa, riigi piiridesse jäävad veealad, riigi põhialadest eemale jäävad eraldatud alad e enklaavid). - Suveräänsus e iseseisvus (võime toimida ilma väliste kitsendusteta). - Rahvas (riigi kodanikud, välismaalased, kodakondsuseta isikud). · Riigi valitsemisinstitutsioonide süsteem on kujunenud sajanditepikkuse arengu tulemusena ning selle hulka kuuluvad: - seadusandlik võim. - täidesaatev võim. - kohtuvõim ja korrakaitseorganid. - järelvalveinstitutsioonid (nt riigikontroll, inspektsioonid, õigusvahemehed e ombudsmanid) jm.
3. Suveräänsuse põhidefinitsioon ja kaks dimensiooni Kõrgeim võim mingi territooriumi üle. Kaks dimensiooni: Sisemine. Legitiimse võimukasutuse (vägivalla) monopol. Välimine. Iseseisvus, sõltumatus. Tunnustus teiste poolt. Mittesekkumise doktriin. 4. Jean Bodini suveräänsusteooria ja selle rakendamise probleeme Bodini suveräänsusteooria I · Kord ja ühtsus on tagatud suveräänsusega · Suveräänsus: "Absoluutne ja igavene võim riigis" (puissance absolue et perpetuelle) · "Absoluutne" = kõrgeim. Suverään ei allu ühelegi teisele võimule · "Absoluutne" = jagamatu. Riik saab olla monarhia, aristokraatia või demokraatia, aga mitte nende kombinatsioon (segavalitsus on absurd, ei ole "riik") · Suveräänsus kuulub sellele, kellel võim anda seadusi ("legislatiivse suveräänsuse" teooria) Bodini suveräänsusteooria II
kehva taseme põhjuseks? ) 3. sinu väärtushinnangutest. (Näit: Kas meditsiini vilets tase on hea või halb?) POLIITILISTE TEADMISTE ALLIKAD 1. Autoriteet Autoriteediks võib olla dokument, traditsioon või isik. a) kindel autoriteet näit. vanem, õpetaja, sõber, kuulus inimene. Probleem: teisi ei huvita sinu autoriteet. b) üldine autoriteet Mõjutavad paljusid inimesi ühiskonnas, on eriti ilmsed alusena normatiivsetele teadmistele. näit. Põhiseadus, üldise arvamuse liider, usulised tõekspidamised, laialt leviv meedia. Probleem: erinevates poliitilistes süsteemides on erinevad arusaamad. Ühe riigi kodanikud võivad teise riigi kodanike seisukohti naeruväärseiks pidada ning arvata et tolle riigi kodanikud on "ajupesu" all. c) "igaüks autoriteedina" - Teiste inimeste tugev arvamus, hoiak, et kui kõik teised arukad inimesed nõustuvad, miks peaks siis sina teisiti arvama. Probleem: "kõiki
annaabi.ee 
