Ühiskonnaõpetuse I kursuse kontrolltöö nr 2 1) Nimeta erakondade rolle demokraatlikus ühiskonnas: Valijate esindamine, valitsemine Inimeste kaasamine poliitikasse Avalike eesmärkide sõnastamine 2) Millised on erakondade riigipoolse rahastamise a) positiivsed, b) negatiivsed küljed. a) Tavakodanikule soodsam, korruptsiooni vähendamine, erakonna süsteemide stabiilsus uute tulijate tõrjumisel b) Kulutatakse riigi eelarvest maksumaksja raha,on vähem vastuvõtlikud kriitiga ning ootuste osas 3) Iseloomusta Eestis kehtivat erakonnasüsteemi. Mis on Sinu hinnangul selle süsteemi a) positiivsed, b) negatiivsed küljed? Mõõdukas mitmeparteisüsteem
Reformierakonna lubadused LOL 1. Tõstame õpetajate palka, eraldades selleks riigieelarvest täiendavat palgafondi. 2. Käsitleme kooli palgafondi ühtsena ning lubame omavalitsustele eraldatud riikliku haridustoetuse raames finantseerida vajadusel ka koolides töötavaid tugispetsialiste või osta teenuseid maakondlikelt tugikeskustelt. 3. Tagame riikliku koolivõrgu arengukava koolides stabiilse riigipoolse õppekavapõhise rahastamise sõltumatult kooli omandivormist. Jätkame IB õppekava rahastamist. 4. Kindlustame kvaliteetse alg- ja põhihariduse andmise kodu lähedal. 5. Seame sihiks valikuterohke kvaliteetse gümnaasiumihariduse kättesaadavuse. Rajame riigigümnaasiumid Tartusse, Pärnusse, Jõhvi ja Võrru, jätkame ettevalmistustega riigigümnaasiumide rajamiseks Kärdlasse, Põlvasse ja Valka ning teistesse selleks valmisolekut avaldanud omavalitsustesse. 6
Industriaalühiskond -ehk tööstusühiskond. See on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiliseks tegevusalaks on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Praegu on industriaalõhiskod ainult vähemarenenud Põhja riikides ja rohkem arenenud arengumaades. Põhiressurss- masinad Põhiinstitutsioon- firma Põhiotsustajad- firmaomanikud Tähtsaim kapital- varaline rikkus Valitsuse roll- tagada piiranguteta turumajandus Muudatused majanduses: Esikohale tõusis tööstuslik tootmine Toimus tööstusüööre ja üleminek kapitalismile Arenesid suured vabrikud Töö oli korraldatud konveieritel Tööpäev kestis 12-14 tundi Omanik pidas tööaja arvestust Tööline pidi kasutama tööaega otstarbekalt Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne Olid kasutusele võetud uued tehnoloogiad Peamiseks sissetuluallikaks muutus palgatöö Muudatused ühiskonnas: Muutusid võimu...
kaasnev ükskõiksus, skeptilisus, iroonilisus Riigi roll Klassikaline roll Sama, ka tagada Sama, ka turumajandus Sama piiranguteta turumajandus mõõduka riigipoolse planeerimisega Mina olen...............................................tüüp, sest a............................................................................ b............................................................................ c.............................................................................
mõjutada 2. Projektijuhtide ning artiklite/intervjuude arv 3. Läbirääkimised valitsusega survegruppide esindajate 3. Vastavad seadusaktid kiirlaenude koostöös on valminud piiramise/keelustamise ning põhendatud avaldus muude meetmete, nt riigipoolse abi saamiseks. luksusmaksu kehtestamise Sarnaselt mõtlevad noored osas on ühendanud jõud võitlemaks ühiste eesmärkide nimel 3. Valitsus on võtnud vastu otsuse piirata kiirlaenude
Kuigi iga isiku poolt tulenev negatiivne mõju maa-alale ei pruugi olla niivõrd suur kahju, siis kõikide indiviidide mõjud kokku võivad viia traagiliste tagajärgedeni. Selle tulemuseks võib olla maa-ala viljatus ning kasutuskõlbmatus. b) Kas on võimalik ühismaa tragöödiat vältida, mida peaks sellisel juhul ette võtma ja kes seda peaks tegema? Autor on toonud välja ühismaa tragöödiat vältimiseks erinevaid valikuid. Esimeseks valikuks oleks riigipoolse reguleerimisega, kus maa-ala läheb eraomandi alla ning seetõttu suhtuks maaomanik ka enda valdustesse mõistlikumalt ning rohkem tagajärgedele mõeldes. Maa-alale saaks tagada ka sissepääsu tasu, millega on võimalik piirata läbikäimist ning kasutust. Ühismaa kasutamisel tuleb silmas pidada, et kõik kes seda kasutavad, maksavad võrdselt kulusid ning et antud omandit ei hakataks negatiivsel eesmärgil ära kasutama. 2. a) 5*16+25*8+50*5+100*3+250*0=80+200+250+300+0=830 €
-bürokraatia laienemine -mänedzeride revolutsioon e rakendamine -tööaja domineerimine puhkeaja üle omaniku rolli vähenemine -konkurents -leibkonnamudel -masstootmine, massikultuur -demokraatia levik -linnainimeste osakaal -massimeedia -piiranguteta turumajandus -turumajandus, mõõduka riigipoolse -keskkonna ohud, eetika küsimus -rahvusriigid planeerimisega -moderne ühiskond -heaoluriik 3.Leibkond agraarühiskonnas: ülekaalus suured pered sest, et mida rohkem oli talus töökäsi seda edukam oli majandamine Leibkond industriaalühiskonnas: peamiselt väikepere leibkond, koos olid vanemad ja lapsed, vanavanemad jäid maale 4. A
* avalik ehk valitsussektor Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave * kodanikuühiskond Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, mõõ-duka Nüüdisühiskonna iseloomustus: turumajandus riigipoolse planee- * Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus. rimisega * tööstuslik kaubatootmine Teadmusühiskond: * rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises * vabam töökorraldus
tõeliselt populaarsete taieste kallal. ,,Haige laps" mis valmis aastal 1906 oli tolle aja üks kuulsamaid töid. Pildil kujutas kunstnik oma õde Sophiet. Maal annab hästi edasi kunstniku isiklikku valusat läbielamist. Maal sai väga negatiivse kriitika osaliseks. Kunstnikukarjäär · 1889. aasta sügisel korraldas Edvard Oslos suure näituse. Ta tööd osutusid nii populaarseteks, et ta sai järgnevaks kolmeks aastaks riigipoolse rahalise toetuse. Munch suundus juba samal aastal Pariisi, et õppida vanameistri Léon Bonnat'i käe all. Oma isa surmast ajendatult, valmis maal ,,Öö". Linna aktiivne ööelu ja kunstnike rohkus said ka järgnevate tööde inspiratsiooniallikateks. Ajal mil ta viibis Pariisis toimus just postimpressionistlik läbimurre, mis mõjus kunstnikule vabastavalt. · 1891. aastal korraldas ta Oslos järjekordse näituse. Valmisid ka esimesed sketsid kuulsast maalist ,,Karje"
Et teha haridus kättesaadavaks, peavad riik ja kohalikud omavalitsused ülal vajalikul arvul õppeasutusi. Seaduse alusel võib avada ja pidada ka muid õppeasutusi, sealhulgas erakoole, reeglina on need tasulised. Laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel. Sotsiaalne kaitse pakub rahvale pensioni, turvakodud,tasuta arstiabi jt. Kõigil on võrdne õigus vältimatuks abiks. Üldjuhul on raviasutused riikliku kontrolli all ja kodanikele tasuta. Eakatele tagab riik Pensionid,Riigipoolse sotsiaalmaksu tasumine isikute eest, kes saavad töövõimetuspensioni. Lisaks tagab riik ja kontrollib: Represseeritud isikute pensioniõigused ja toetused,Peretoetused,Vanemahüvitis,Elatisabi,Õppelaenude kustutamine,Puuetega inimeste sotsiaaltoetused,Erivajadusega inimeste riiklik hoolekanne, Muud toetused, Kuriteoohvrite hüvitised,Ohvriabi. Kokkuvõtteks võib öelda, et riik tagab meie õigused- et kodanikel oleks kindlustunne,
Tulemuseks võib olla maa-ala kasutuskõlmatuks või viljatuks muutumine. Kokkuvõtvalt on ühismaa tragöödia olukord, kus kõigil on ainuisikuliselt õigus ja võimalus saada ühismaa kasutamisest tulu, vastavalt sellele mil määral ainuisik on otsustanud ühismaad kasutada. Samal hetkel kui kulu või kahju, mis tekib ühismaa kasutamisest on solidaarselt kantav. b) Ühismaa tragöödiat oleks võimalik vältida eelkõige riigipoolse reguleerimisega. Esimeseks valikuks võiks olla see, et maa-ala antakse eraomandisse, mis tooks maa omanikule kaasa kohustuse oma valdustesse suhtuda heaperemehelikult ega laseks sellel hävida tulenevalt liigsest kasutamisest, kuna tal oleks võimalik piirata maa-ala kasutamist näiteks sissepääsu tasuga. Omanik kasutaks seda kindlasti turumajanduse reeglite kohaselt võimalikult efektiivselt
Defitsiit - nudlus on suurem kui pakkumine tekib kauba puudus Hind kauba / teenuse vrtus rahas Konkurents ettevtted vistlevad hinnas ja kvaliteedis Monopol turul on ainult ks kauba / teenuse pakkuja Turutrge turumehhanismid millegiprast ei toimi, nt majanduskriis, vale planeerimine jms. Riigieelarve on riigi tulude ja kulude plaan rahalises vljenduses. NB! Koostab Valitsus , kinnitab Riigikogu. Millelt tulud laekuvad: 1. maksud 2. riigivara mk 3. riigilivud ( maks mingi riigipoolse toimingu eest) Kulud riigieelarvest : 1. sotsiaalsfri 2. tervishoidu 3. haridusse 4. korrakaitsesse + transpordile, sidele, riigikaitsesse, riigivalitsemisele. Eelarve raha kulub ka hishvedele e. kigele sellele, mida me kasutame iga pev, ilma selle eest konkreetselt maksmata nt. tnavavalgustus, teede korrashoid vms. Riigieelarve tasakaal tulud ja kulud on vrdsed. Defitsiidiga eelarve kulud on suuremad kui loodetud tulud.
Kreeta saarel Egeuse mere lõunaosas kujunes omapärane kõrgkultuur, mis kandus aastatuhande keskpaiku Kreeka maismaale, omandades seal uusi jooni. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb omavahel tihedalt seotud, kuid teatud mõttes siiski ka erinevateks osadeks. Kreeklaste bürokraatlikus lossimajanduses võib näha sarnaseid jooni Sumeri linnriikide templimajapidamise kui ka Egiptuses talupoegade igapäevase töö üle kehtestatud range riigipoolse kontrolliga. Kindlasti leidub egiptuse mõjusid ka minoilises kunstis. Kuid tervikuna oli kreetalaste kultuur kahtlemata algupärane. Nende kiri polnud üle võetud ei Egiptusest ega Mesopotaamiast, vaid leiutatud kohapeal, ja nende elulaadi rõõmsale rahumeelsusele ei leia vastet kummastki nimetatud tsivilisatsioonist. Kreeklased omakorda võtsid suurel määral üle nii keetalaste materiaalse kultuuri kui ka nende
Põhiressurss Masinad Teadmised Põhiinstitutsioon Firma Ülikool Põhiotsustajad Firmaomanikud Eksperdid,ärikorraldajad Tähtsaim kapital Varaline rikkus Oskusteave Valitsuse roll Tagada piiranguteta Turumajandus, kuid turumajandu mõõduka riigipoolse planeerimisega. Teadmusühiskond - ühiskond, kus teadusuuringute tulemusi kasutatakse kõigis põhilistes elu valdkondades ehk majanduslikud, poliitilised jms otsused põhinevad teaduslikel uuringutel ja analüüsil Teadmusühiskonna eellaseks on infoühiskond, kus info on küll kõigile kättesaadav ja infotehnoloogiat kasutatakse kõikjal, kuid teadusuuringud ei ole otsuste tegemisel olulised.
ümbrikupalgaga rahul. Kui paljud ümbrikupalga saamisega rahulolematud töötajad aga arvavad, et kui nad sellise situatsiooniga ei nõustuks ja keelduks varjatud töötasu saamisest, siis kaotaks nad töökoha. Selgub, et taoline kartus on üle poolte ümbrikupalka saavatel, aga seda mittesoovivatel töötajatel. Ümbrikupalga mittepooldajad on toonud välja ka hulga arvamusi, mida oleks vaja teha olukorra paremaks muutmiseks. Eelkõige oodatakse riigipoolse kontrolli suurendamist ettevõtete üle ning pooldatakse ka maksukoormuse vähendamist. Samas on mitmete ajakirjanduses ja netilehtedel ilmunud arvamuse kohaselt selge, et riik ja vastavad ametkonnad ei hakka tegema lauskontrolle ega olemasolevat kontrolli märgatavalt rangemaks muutma. Kahtlase maksupoliitikaga ettevõtetele saadetakse hoiatuskirjad, milles ähvardatakse oletatavaid maksupettureid revisjoniga.
ajaks käivitunud, kuid tekkinud uued poliitilised erimeelsused nõuavad veelgi suuremaid reforme tulevikuks. 1998. aastaks eraldas riik uute töökohtade toetuseks 40 mrd DM, mis on toonud mõningase muutuse tööturule. 1999. a mais langes töötute arv esmakordselt alla 4 miljoni ja on praegu jätkuvalt alla 4 miljoni. Peamiseks vahendiks töötuse vähendamiseks peetakse valitsuse arvates siiski ettevõtluse maksukoormuse vähendamist, mitte riigipoolse lisaraha investeerimist. Lisaks teravdab töötuse probleemi veel Ida ja LääneSaksamaa erinev areng, kus uutes liidumaades pole majanduskasv oodatud tulemusi näidanud ja töötuse protsent ulatub piirkonniti 20%ni. Lähiaastateks ennustatakse jätkuvat majanduskasvu 2 % piirimail. Uutes liidumaades on senine ülikiire majanduskasv aeglustunud, mis on tingitud ühelt poolt ehitussektori kriisist ja teiselt poolt nõrgalt arenenud teenindussektorist
nende sisu eest? Kas ajakirjanikul on kohustus edastada oma artiklites korrektset informatsiooni ja järgida eetikareegleid? Eesti ajakirjandus- ja keeleteadlane Juhan Peegel on öelnud: ,,mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus". Ajakirjandusvabadus ja vastutus käivad käsikäes. Tänapäeva demokraatia lahutamatuks osaks on ajakirjandusvabadus. Eristab meie ühiskonda autoritaarsest või totalitaarsest reziimist just see, et meil puudub tsensuur. Ajakirjandusvabadus välistab riigipoolse kontrolli ajakirjanduse sisu üle. See tähendab, et ajakirjanik võib kirjutada põhimõtteliselt sellest, millest ise tahab. Sõnavabaduse tõttu on tal selleks õigus. Aga samuti tähendab see, et tema ise ja ajakirjandusväljaanne peavad vastutama tema kirjutatu eest, mis on avaldatud tema enda nime all. Näiteks kui keegi ajakirjanik X kirjutab loo kodanikust Y, kes olevat ajakirjaniku väitel teinud midagi, mida too siis avalikult hukka mõistab, on kodanik Y-l
kooseluseadus annab võimaluse saada seaduse kaitse kõikidele peredele, sealhulgas kahest samast soost inimesest ja nende lastest koosnevale perele. 25. Miks mõned ühiskonnagrupid võitlevad kooseluseaduse vastu? Kooseluseadus loob samast soost paaridele alternatiivina abielule võimaluse oma kooselu reguleerida. Samasoolistele paaridele on kooselulepingu sõlmimine ainus võimalus oma kooselu registreerida. Registreeritud kooselu annab samast soost paaridele olulise riigipoolse kaitse ja tunnustuse.Leping annab registreeritud elukaaslasele õiguse lapsendamisele. Vastuseis samasooliste abielule rajaneb uskumisel, et homoseksuaalsus on ebaloomulik ja ebanormaale. Kardetakse, et samasooliste paaride tunnustamine propageerib ühiskonnas homoseksuaalsust. Samuti usutakse, et lastel on parem, kui neid kasvatavad erisoolised paarid Kuidas on reguleeritud Euroopas jt maailma riikides samasooliste paaride kooselu?
Mässajate hulgas oli nii eestlasi kui venelasi ja olenemata nende patriootlikest tõekspidamistest ja rahvuslikest vaadetest rüüstasid kauplusi ühtmoodi, kuna kuritegelike tegude ajendiks ei olnud enam erinevate rahvuste läbisaamine ja konflikt. Huvitav on ka see, kuidas vene meedia kajastas Pronkssõduriga seotud sündmusi Eesti Vene vastandamisega, kuigi minu arvates oli tegelikkuses tegu riigi ja rahva vahelise möödarääkimise ja riigipoolse väheselt läbimõeldud tegutsemisega. Siinkohal tulevad jällegi mängu stereotüübid, mis on Eestis elavatel venelastel ja Vene riigil tekkinud seoses Eesti ja eestlastega ning vastupidi eestlastel venelastega. Pärast neid sündmusi on rohkem hakatud kõike, mis eestlaste ja venelaste vahel juhtub, käsitlema kui rahvuste vahelisi konflikte, mitte lihtsalt inimestevahelisi suhteid. Kindlasti mingi osa neist seda ka on, kuid siiski mängib siin olulisemat osa isetäituv ennustus, mille
o Teadmistepõhise majanduse arengut toetavad tööandjate ja -võtjate vajadustele vastavad täiend- ja ümberõppevõimalused. o Rahvusvahelised ettevõtted toovad arendus- ja koolituskeskused Eestisse. HARIDUSPOLIITIKA KUIDAS SAAVUTADA? o Taastame lasteaedade riikliku toetusprogrammi: tagame kõigile soovijatele sõime- ja lasteaiakohad. o Tagame alushariduse rahastamise riigieelarvest. o Tõstame koolikohustusliku ea 18. eluaastani. o Kindlustame riigipoolse tasuta põhi- ja keskhariduse. o Rahastame riigieelarvest kõigi põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste ning kutseõppeasutuste õpilaste huviharidust kahe nädalatunni ulatuses ehk 200 euroga. o Põhikoolist massilise väljalangemise peatamiseks alustame kutsekoolide baasil algkooli lõpetanutele kutseõppekallakuga põhihariduse omandamise rühmade loomist seadustame 4-aastase õppeajaga töökooli. o Toetame riiklikult abiõpetajate rakendamist põhikoolis.
Seepärast ongi vaja konkurentsikui avastamisprotseduuri. Riigi tegevus, mis püüab konkurentsi pidurdada või moonutada, kukub läbi. Kasulik saab olla vaid selline riigi sekkumine, mis toetab konkurentsi ning aktsepteerib sellest tulenevaid asjaolusid. Seda eriti siirdemaades, kus puudub hästitoimiv turg. 2 Nagu Demsetz (1969) rõhutas, eksisteerib Pareto-optimum ainult paradiisis, aga mitte kusagil reaalsuses. 3 13. Kasvava riigipoolse aktiivsuse võimalikud tagajärjed Demokraatiatel on kalduvus kasutada subsiidiume, siirdeid ja regulatsioone soosimaks erinevaid vähemusi ja huvigruppe valijaskonnas. Demokraatlik režiim, kus on poliitiliste jõudude konkurents, reageerib erinevate valijagruppide nõudmistele. Sellised nõudmised aja jooksul suurenevad. Mida vanem ja sõdadest puutumata on demokraatia, seda kõrgem on reguleerituse, maksude, subsiidiumide ja siirete tase
Tutvus Hans Jægeriga ja liikumine tema radikaalsetest anarhistidest sõprade seltskonnas, sai kunstniku elu olulisimaks pöördepunktiks. Oma edasistes maalides tahtis ta realistlikult näidata inimese piinarikast ja rasket elu. Sellel perioodil alustas Munch ka oma laiaulatusliku biograafiaga, mille juurde ta oma elu jooksul veel tihti tagasi pöördus. 1889. aasta sügisel korraldas Edvard Oslos suure näituse. Ta tööd osutusid nii populaarseteks, et ta sai järgnevaks kolmeks aastaks riigipoolse rahalise toetuse. Munch suundus juba samal aastal Pariisi, et õppida vanameistri Léon Bonnat’i käe all. Isa surmast ajendatult, valmis maal "Öö". Linna aktiivne ööelu ja kunstnike rohkus said ka järgnevate tööde inspiratsiooniallikateks. Ajal mil ta viibis Pariisis toimus just postimpressionistlik läbimurre, mis mõjus kunstnikule vabastavalt. "Me ei tohiks edaspidi enam maalida tubade interjööre, tardunult istuvaid mehi ja
Järgnevate aastate tööd on vähem väljakutsuvad. Mõned aastad hiljem tutvus kunstnik Jageriga, liikumine tema anarhistidest sõprade seltskonnas, sai kunstniku elu olulisimaks pöördepunktiks. Oma edasistes maalides tahtis ta realistlikult näidata üksikinimese piinarikast ja rasket elu. 1889. aasta sügisel korraldas Edvard Oslos suure näituse. Tema tööd osutusid nii populaarseteks, et ta sai järgnevaks kolmeks aastaks riigipoolse rahalise toetuse. Munch suundus juba samal aastal Pariisi, et õppida vanameistri Léon Bonnati käe all. Oma isa surmast ajendatult, maalis ta teose ,,Öö". Pariisi aktiivne ööelu ja kunstnike rohkus said ka järgnevate tööde inspiratsiooniallikateks. Ajal mil ta viibis Pariisis, toimus just postimpressionistlik läbimurre, mis mõjus kunstnikule vabastavalt. ,,Me ei tohiks edaspidi enam maalida tubade interjööre, tardunult istuvaid mehi ja
sündinud ning vajalikud iga inimese isesivaks mõtlemiseks, tegutsemiseks ja arenemiseks. Ilma vabadusõigusteta ei tunneks riigis elavad kodanikud rahulolu ei riigi ega enda elu üle, kuna puuduks võimalus teha vabalt iseseisvaid otsuseid, ennast ise vabalt kujundada ning lähtuda tuleks vaid piirangustest ja ettekirjutustest. Vabadusõigused moodustavad Eesti põhiseaduses peamise osa põhiõigustest, sest põhiõiguste üks tähtsamaid funktsioone on tagada kodanikule kaitse riigipoolse omavolilise sekkumise eest igaühe vabadustesse. Lisaks on nende praktiliseks tagamõtteks kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses. Üheks tähtsaimaks vabadusõiguseks võib nimetada vaba eneseteostuse, mis kujutab endas isiku üldist tegutsemisvabadust, käituda enda veendumuste ja põhimõtete järgi, jäädes samal ajal Eesti Vabariigis kehtivate seaduste piiresse ning kahjustamata sealjuures teiste inimeste õigusi ja vabadusi.
potentsiaali.” Pat Hennessy leidis, et üks suur erinevus Iiri ja Eesti era-metsa vahel on metsa aastane juurdekasv – Eestis on see 4,6 m³/ha aastas, kuid Iirimaal 20 m³/ha. Teine suur erinevus on, et Eesti riik ka ise oma metsaomanikke toetab. “See on midagi, mille rakendumist sooviks näha Iirimaalgi,” ütles Hennessy. Iirimaal on praeguse seisuga 24 piirkondlikku metsaomanike gruppi, kes tegutsevad ilma igasuguse riigipoolse abita, ja tundub, et paljud neist ei tule endaga toime. IFA näeks hea meelega, et Iirimaal rakenduks Eestiga sarnaselt piirkondlikele metsandusorganisatsioonidele suunatud toetusmeetmed. Õppereisil kohtusime ka keskkonnaministeeriumi nõuniku Hanno Zingeliga, kes tutvustas looduskaitsepiiranguid Eesti metsanduses. Jäi mulje, et selle valdkonnaga seotud metsaomanike mured Eestis ja Iirimaal on taas sarnased, kuid Eestit eristab see, et metsaomanikel on võimalik küsida majandamispiirangute
süsteemi see ära ei hoia. (Sorensen 2002, 272) Liikudes üksikisikult edasi, vajame avaliku halduse süsteemis rohkem kontsentreeritud suunitlusega asutusi. Detsentraliseerimisest lähtuvalt peab riik kriisist väljudes suutma luua vastavad asutused ning jagama võimu, mitte koondama seda. Mida konkreetsemate ülesannetega asutus, seda kergem peaks teoorias olema keskenduda selle asutuse eesmärkide täitmisele ja ka riigipoolse kontrolli teostamisele. Konkreetselt sõnastatud eesmärgid, seotud riigi poolt asutuste vahel jagatud vastutusega, loovad aluse efektiivsuse tekkele. Loomulikult ei ole tegu lühiajalise praktikaga, vaid pigem püsiva asutusesisese ümberõppega. (Bouckaert 2009, 95-96) Kokkuvõte Reformide edukus avaliku sektori parendamisel sõltub eelneva põhjal kogu riigi koostööst.
avaliku konkursi. Ametisse võetava direktoriga sõlmitakse tööleping viieks aastaks. Direktori ülesanne on tagada kooli tulemuslik töö ja kodukord, kehtestada tunniplaan, juhtida koos hoolekogu, õppenõukogu ja õpilasomavalitsusega kooli õppe ja majandustegevust. Munitsipaalkoolide kulud (õpetajate ja direktorite palgad, õpikute soetamise ja õpetajate täienduskoolituse kulu, kommunaalkulud, remont jne) katab omavalitsus. Osa vajalikust rahast saadakse riigipoolse üldise toetuse raames. Sellest rahast makstakse õpetajate ning koolijuhtkonna palgakulud ja õppekulud. Omavalitsused on riigilt saadava raha kasutamisel järjest vabamad. Valitsuse määrusega kehtestatakse vajalikud koefitsiendid valdadele ja linnadele, õppevormidele ja eriõppele. Arvestuse aluseks on õpilaste arv koolis. Koolidele eraldatakse raha õpilaste arvu järgi. Lepingu alusel tasuvad ülalpidamiskulusid need omavalitsused, mille piirkonnas elavad
saamisest, siis kaotaks nad töökoha. Küsitlustulemustest selgus, et taoline kartus on üle poolte (55%-l) ümbrikupalka saavatel, aga seda mittesoovivatel töötajatel. Iga neljas selline töötaja ei osanud öelda, kas illegaalsest töötasust keeldumine tooks kaasa töökoha kaotuse. Ümbrikupalga mittepooldajad on toonud välja ka hulga arvamusi, mida oleks vaja teha olukorra paremaks muutmiseks. Eelkõige oodatakse riigipoolse kontrolli suurendamist ettevõtete üle ning pooldatakse ka maksukoormuse vähendamist. Samas on mitmete ajakirjanduses ja netilehtedel ilmunud arvamuse kohaselt selge, et riik ja vastavad ametkonnad ei hakka tegema lauskontrolle ega olemasolevat kontrolli märgatavalt rangemaks muutma. Kahtlase maksupoliitikaga ettevõtetele saadetakse hoiatuskirjad, milles ähvardatakse oletatavaid maksupettureid revisjoniga.
kedagi, kes läheb läbi tühja ruumi ja kedagi, kes teda vaataks. Eesti teatrid kaotasid 1990. aastate algul suure osa oma publikust, kuid Brooki kirjeldatud piirjuhuni asi siiski ei läinud. Suuremad teatrid olid ja on endiselt võimsad riiklikud institutsioonid, mis annavad tööd ligi 2000 inimesele üle Eesti. Teatrist on aja jooksul saanud sedavõrd orgaaniline osa eesti kultuurimaastikust, et selle vajalikkuse või riigipoolse rahastamise mõttekuse üle julgevad avalikkuse kuuldes arutleda vaid vähesed, peamiselt erateatrite esindajad. Tundub, et teatrite kindel positsioon Eesti kultuuripildis, mille aluseks on stabiilselt jätkuv riigipoolne toetus, on muidu kiiresti muutuvas keskkonnas suhteliselt ainulaadne. Mullistustest, mis tabasid näiteks eesti filmi, jäid teatrid puutumata. Võib-olla on kirjeldatud esmamulje petlik? Võib-olla räsisid
Välismõju ehk eksternaalsus on mõiste mikroökonoomiast mis tähistab sellist olukorda kus isik kes pole seotud mingi konkreetse majandustegevuse või tehinguga on siiski sellest tegevusest mõjutatud. (näiteks suhkru hinna tõus, mis on tingitud tooraine hinna tõusust ja mõjutatud on kõik tarbijad) Ühishüvis- kaubad ja teenused mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta(Näiteks maanteed, pargid, haljastus, valgustus) 15. Millised on riigipoolse majandusellu sekkumise võimalused? Riik reguleerib teatud kaupade hindu, kvaliteeti ja kvantiteeti. Riik võib mõjutada majanduskäitumist maksudega. Riik võib ise tegeleda tootmisega või teenuste pakkumisega. 16. Mille poolest erineb kodanikuühiskonna poliitiline määratlus majanduslikust? Poliitiline määratlus rõhutab et tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisig kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. Majanduslik määratlus aga
kordades alla ning müüb selle teenuse oma liikmetele omahinnaga (seega ostab odavalt ja müüb odavalt). Kõrgema hinna nõudmisel oma liikmetelt ei ole mõtet, sest parimal juhul saaks ühistu liige kasumit sama palju, kui palju ta maksis kõrgemat hinda. Ühistu liikme kasu tekib säästust ning mida enam ta ostab ühistult kaupu või teenuseid, seda enam ta säästab! Ühistu on vaba turumajanduse loomulik osapool, mille loomulikuks rolliks on piirata riigipoolse sekkumiseta äriühingute võimalusi suurendada hindu kasumimarginaali parandamiseks (mis muuhulgas on üheks inflatsiooni põhjuseks). Ühistegeline ettevõtlussektor on riigi stabiilse majandusarengu ja jätkusuutlikkuse tagatiseks, mille mõju ilmneb eriti hästi majanduskriisi olukorras. Ühistu tekkis n.ö ,,hädaaja lapsena" 19. sajandil ning just need riigid, kus ühistegeline sektor on kõige suurem, on jõudnud kõige kaugemale ühiskondliku rikkuse skaalal.
Tähtis pole enam tööstustootmine ja tootmisvõimsus vaid teaduse ja tehnoloogiasaavutuste kasutamine Tööstusühiskond Postindustriaalne Masinad Teadmised Firma Kõrgkool Firmaomanikud Spetsialistid Varaline rikkus Teave Vabaturumajandus Turumajandus riigipoolse sekkumisega Keskklass Kõrge kvalifikatsiooni ja suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed Infoühiskond Kõrgelt arenenud postindustriaalne ühiskobd, mida iseloomustab teabe lai ja lihtne kättesaadavus Teadmusühiskond Ühiskond, kus infot pidevalt ja oskulikult kasutatakse Muutub töö iseloom- paindlik ja vaba töökorraldus Modernistlik ühiskond
kannab hoolt valitsus. 14. Mis on majandustegevuse juures välismõju ja ühishüvis? Iseloomusta neid lähemalt. Välismõju ehk eksternaalsus on mõiste mikroökonoomiast, mis tähistab sellist olukorda, kus isik, kes pole seotud mingi konkreetse majandustegevuse või tehinguga, on siiski sellest tegevusest mõjutatud. Ühishüvis kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta. 15. Millised on riigipoolse majadusellu sekkumise võimalused? Majandus ei toimiks, kui ettevõtted ei kasutaks üksteise toodangut uute kaupade tootmiseks või kui kauplemine (raharinglus) üldse puuduks. Majandus vajab koostööd, ülikoolide ja uurimisinstituutidega, aga ka haridusspsteemiga, et koolitada ettevõtetele vajalike kutseoskustega tööjõudu. Arenenud demokraatlikud riigid tunnustavad kodanikuühendusi oma partneritena.
organisatsioonis. Seda motivatsiooni nim. A-tüüpi ehk mikromotivatsiooniks. Selline käsitlus on aga ebapiisav kuna inimestel on ka tööväline elu, mis mõjutab nende suhtumist oma töökeskkonda ja töö tulemuslikkusesse. B-tüüpi ehk makromotivatsioon arvestab oragnisatsiooniväliste tingimuste mõju inimeste motivatsioonile. Need tingimused võivad olla erinevat laadi: seotud töö või vabaajaväärtustega,maksude tasemega, riigipoolse kontrolliga töötajate hüveks kasutatavate vahendite üle jne.Kui väliskeskkond ei loo soodsaid tingimusi, on alluvate töömotivatsioon madal isegi heade töötingimuste korral. Juhtkond ei saa otseselt mõjutada väliskeskkonna tingimusi, kuid neil on võimalik luua oma organisastioonis hea mikrokliima, toetada igati oma alluvaid ja luua organisatsioonile hea maine, et ühiskond respekteeriks organisatsiooni. Sel juhul tunnevad alluvad oma panust heale mainele ja pingutavad enam.
taastuvatele energiaallikatele üleminekut nii elektri ja soojuse tootmises kui lõpptarbijate puhul. Samuti tuleb rajada biogaasijaamasid, uusi tuuleparke ja paigaldada hoonetele päikesepaneele. Kiiremaid tulemusi toob energiatõhususe suurendamine, kus oluline roll on ehitiste remondil/renoveerimisel, tööstusseadmete nõuetel, energiaaudititel, elektri ja sooja tootmise efektiivsuse suurenemisel ning tarkadel elektrivõrkudel. Vaadeldavate stsenaariumide teostumine sõltub paljuski riigipoolse sekkumise ulatusest ja tõhususest: kas riik rakendab piisavalt tõhusaid meetmeid energia- ja ressursside efektiivsemaks kasutamiseks ning suudab regulatsioonide (kohustuslikud energiatõhususe sihtarvud) või fiskaalmeetmetega (nii maksude ja koormistega kui ka investeeringutoetuste ja subsiidiumidega) motiveerida nii tarbijaid oma tarbimisharjumusi muutma kui ka tootjaid efektiivsemaid ja süsinikuväheseid tehnoloogiaid valima. Süsinikuvaba energeetika sõltub
võrdsust taotlev; saksakeelsed riigid, kus pere kui institutsioon on suure tähtsusega; anglo-saksi maad, kes algselt toetasid vaid kõige enam abi vajajaid, ning väga noore perepoliitikaga Lõuna-Euroopa riigid. Euroopas puuduvad riigid, kes loeksid oma praegust sündimuse taset liiga kõrgeks. Enamus Ida-Euroopa maid hindab sündimuse taset riigis liiga madalaks ning sooviks seda tõsta. Eesti eristub oma ida- ja lõunanaabritest riigipoolse neutraalse hoiakuga sündimuse tõstmisesse, kuigi sündimuse tase on samuti väga madal. Eesti perepoliitika eesmärgid on sõnastatud 2000. aastal valminud perepoliitika kontseptsioonis. Selle järgi on Eesti ülesandeks kõigile lastele ja lastega peredele luua arenguks vajalik stabiilne ja turvaline keskkond keskmise heaolu tagamise kaudu lapse elukohast ja pere koosseisust olenemata. Olulisemad sammud selle saavutamiseks on luua lastega peredele
vältimiseks SKT sisemajanduse kogutoodang aasta jooksul riigis toodetud ja tarbitud kaubad ning teenused SKP sisemajanduse koguprodukt SKT jagatud elanike arvuga ( selle põhjal hinnatakse elatustaset) Riigieelarve on riigi tulude ja kulude plaan rahalises väljenduses. NB! Koostab valitsus ja kinnitab Riigikogu. Tulud laekuvad riigieelarvesse ( ehk kust riik saab raha) * maksud * riigivara müük * riigilõivud(maks mingi riigipoolse toimingu eest) Kulud riigieelarvest (ehk millele riik raha kulutab): * sotsiaalsfäär * tervishoid *haridus * korrakaitse * transport, side jne. Riigieelarvest läheb raha ka ühishüvedeks. Ühishüved - kõik see mida me kasutame iga päev konkreetselt selle eest maksmata nt. tänavavalgustus, teedeparandus Defitsiidiga eelarve tulusid laekus vähem kui planeeriti Lisaeelarve moodustatakse siis, kui tulusid laekus rohkem. Kasutatakse ettenägematuteks kulutusteks
ja tubakaaktsiisist. Olid sihtasutused erinevate alade jaoks, mille kaudu sai stipendiume ja toetusi. Kultuuritegelased ise aga määrasid neid. Õp: Omamoodi paradoks – mida rohkem jood, seda rohkem kultuuri toetad. Mikk: Sisuliselt kunstnikud. Oh, kolm kommentaari täis! See oli hästi kasutatud. Kultuurkapitali seadusega samal aastal ehk 1925 võeti vastu ka kultuurautonoomia seadus. See tähendas, et vähemusrahvused said ise vabalt oma kultuurielu korraldada, ilma riigipoolse sekkumiseta. Olid ka piirangud – vähemusrahvust pidi olema vähemalt 3000. Neid oli 4: venelased, rootslased, sakslased ja juudid. Kultuurautonoomia võimalust kasutasid sakslased ja juudid. Venelased ja rootslased ei kasutanud, sest nad elasid suhteliselt kompaktselt, vastavalt Peipsi ääres ja Loode-Eestis, ja kasutasid oma kultuuri huvide eest seismiseks kohalikku omavalitsust. Kogu haridussüsteem muutus eestikeelseks, enne oli olnud venekeelsed. Eesti keeles sai enne
*Justiitsministeeriumi haldusalas on ka Andmekaitse inspektsioon, mis tegeleb andmete kaitsmisega. *MINUSTEERIUMI TEGEVUSALA: 1)õigus ja kriminaalpoliitika kavandamine ja elluviimine, 2)õigusloome koordineerimine, 3)õigusaktide ja terviktekstide koostamine, 4)rahvusvaheliste õigusabitaotluste menetlemine, 5)I ja II astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notariaadi, vandetõlke, pankrotimenetluse, riigipoolse õigusabi ja kuriteo ennetuse koordineerimine. 6) riigi õiguspoliitika kavandamine ja elluviimine. 7)ministeeriumide tegevuse koordineerimine, 8)õigusloome alal on nende pädevuses nt riigiüiguse, haldusõiguse, karistusõiguse jne küsimused. ( neid veel terve posu) *Justiitsministeerium ei sekku, ega tohi sekkuda prokuratuuri konkreetsesse tegevusse. *Prokuratuur on justiitsministeeriumi haldusalas, kuid üksikküsimuste lahendamisel on prokuratuur iseseisev.
tugevad; nii nende kui paratamatustunde ajel läksid nüüd mitmed murranguga kaasa." (Rähesoo 2011: 228) Sisuliselt tähendas Nõukogude Liidu okupatsioon Eesti territooriumil 1940 aasta algul seda, et totaliataarses riigis ei olnud võimalik jätkata teatriga nii nagu varem. Kuna Nõukogude ideloogia seisnes selles, et kõik on võrdsed, kaotas sellega teater. Kultuur ja kunst on kindlasti teatud määral sõltuvuses riigist ja selle valitsusest. Üks küsimus, mis tekib seoses riigipoolse sekkumisega kunsti on see, millist eesmärki ta endas kätkeb. Väikese riigi nagu Eesti puhul on ilmselgelt oluline läbi kunsti enda identiteeti määrata ning suurendada rahva ühtekuuluvust ning isamaalisust. Ainuüksi seetõttu võiks pidada riiklikku toetust teatrile väga oluliseks mõlemale poolele. Kui aga Eesti okupeeriti, kaotas teater ka sellega ühe enda tugipunkti riik vajab teatrit teatud väärtuste loojana ning osana ühiskonnast ning teatri olemus muutus olles
mai 2001. aasta otsusega*4 valitsusele 1 RT I 2001, 36, 201; 102, 676. 2 RT I 2001, 93, 564. 3 RT I 2000, 104, 684; 2001, 93, 565. 4 RT I 2001, 49, 270. JURIDICA II/2002 121 Kes on õigusnõustaja? Virgo Saarmets ettepaneku algatada seaduseelnõu, mis sätestaks „riigipoolse õigusabi kõik liigid, tingimused ja ulatuse, õigusabi kvaliteedi parandamise ja kvaliteetse õigusabi osutamise standardid, samuti kvali- fitseeritud, usaldusväärse õigusabi ja õigusteenuse kättesaadavuse“. Sellise seaduse vajalikkusele viitas advokatuuriseaduse väljakuulutamata jätmise otsuses*5 ka Vabariigi President. Järelikult on leitud, et ühiskonnas eksisteerib reaalne vajadus muuhulgas sellise regulatsiooni järele, mis võima-
11. Juurdepääs teabele, teabe kogumine ja säilitamine - läbipaistvus 12. Põhjendamine 13. Õiguste kaitse ja heastamine igal ajal ------------------------------------------------------------------- 14. Kodaniku enda vastutus ja hoolsuskohustus (NB! Korrakaitseseaduse üks eesmärke) 15. Ühiskonna ootus ja avalik huvi 16. Haldusorgani ja ametniku pidev loovtöö ja omaalgatus 4. Kuidas Sulle tundub, kas vabandamine riigi vastutuse väljendusena on kohane riigipoolse vea heastamise viis? Millisel juhul võiks vabandamisest piisata, millisel juhul mitte? Mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul võivad tulla kõne alla ka muud viisiid nt vabandamine. Lisaks on vabandamine ka kõige kiirem viis probleemi lahendamiseks. Mulle tundub, et vabandamine riigi vastutuse väljendusena on mittevaralise kahju hüvitamise nõude puhul kohane vea heastamise viis. Vabandamisest võiks piisata, kui on mittevaralise kahju rahas hüvitamise nõue. Lisaks võib
kas lahenduseks on tööturukoolitus, hädaabitööde korraldamine või tuleks hoopis suurendada töötushüvitisi ja aidata töö kaotanud inimestel raske aeg võimalikult valutult üle elada? 3.3.1. POLIITIKA Kuigi Eestis tööpoliitika mõju pidevalt ei hinnata, võib eri riikide kogemuste põhjal öelda, et kõige tulemuslikumaks on töötute aitamisel osutunud kvaliteetsete töövahendus- ja nõustamisteenuste pakkumine koos pideva riigipoolse tööotsingualase tegevuse kontrolliga. Samuti programmid, mis on mõeldud erasektoris hõive loomiseks või säilitamiseks. Majanduskasvu ajal, kus osa töötust on vabatahtlik, peetakse tõhusaimaks just nõustamist ja töövahendust koos tööotsingualase tegevuse kontrolliga. Seevastu majanduslanguse ajal, mil suur osa töötust on sunnitud, on tulemuslikumad pigem erasektori hõive säilitamiseks ja töökohtade loomiseks mõeldud programmid, mida pakutakse enamasti koos koolituse ja
pensionisüsteem. Lääne-Euroopa riikide pensionisüsteemid on välja kujunenud juba 19. sajandi lõpul, 20.sajandi algul, endistel NSV Liidu riikidel on aga enne iseseisvumist olnud ainsaks pensioniks riiklik pension. Riikides, kus pensionisüsteemid olid juba loodud kasutati 3 peamiselt kahte tüüpi pensionikogumist: pool panustab töötaja, pool tööandja (koos riigipoolse subsiidiumiga) ja teine, mida finantseeriti maksude arvelt. Neist esimene on kasutusel näiteks Saksamaal ja teine Taanis. (Bonoli, 2000) Eri riikides töötamisel pensioni kogumine on tänapäeval maailmas suureks probleemiks. Üsna sage on see, et pensioni väljateenimiseks on vajalik töötada antud riigis teatud arv aastaid ning tihti oleneb pensioni suurus ka staazist. On ka riike, millel on vastastikune kokkulepe liita mõlema riigi tööstaaz kokku
teatud majandusharude edendamiseks. Oluliselt suurenes ekspordimaht, riigi maksebilanss kujunes positiivseks, likvideerus tööpuudus. Edul oli ka negatiivne pool- jätkus inflatsioon ja kasvasid välisvõlad, rahva pahameelt tekitas aeglane palkade tõus, maksud jäid aga maksimumtasemeni. 5 Kultuur Haridus Esmakordselt avanes võimalus asuda sihipäraselt üles ehitama tervet eestikeelset ja -meelset kultuurielu, ja mitte riigipoolse ükskõiksusega või vastuseisu tingimustes, vaid riigi kaasabil. Majandusraskuste, eeskätt koolimajade puuduse tõttu piirdus koolikohustus 1920. aastail siiski vaid neljaklassilise algkooliga, ning üleminek kuueklassilisele algharidusele teostus alles 1931. aastal. 1934. aastal alustati koolireformi, mille kohaselt sai haridustee esimeseks astmeks kohustuslik ja tasuta neljaklassiline algkool, millele soovi korral järgnes viieklassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. 1919
Kui liita kokku Eesti Energia ja riigi kavandatavad sammud, peaks elektri hind tõusma 1. jaanuarist 23 protsenti. Eesti Energia kontserni ettevõtted esitasid energiaturu inspektsioonile hinnatõusu aluseks olevad kuluprognoosid, mille järgi tõuseks elektri hind lõpptarbijale keskmiselt 16 protsenti. Kui liita sellele aga riigi kavandatavad sammud, oleks Eesti Energia pressiesindaja Iveri Marukashvili sõnul hinnatõus kokku 23 protsenti. Riigipoolse hinnakergituse põhjustavad taastuvenergia toetus ja jaanuarist kehtima hakkav elektriaktsiis kilovatt-tunni kohta. Eesti Energia põhjendab alates 2002. aastast paigal püsinud elektri tootmise hinna kallinemist eelkõige sellega, et oluliselt on muutunud Eesti majanduskeskkond. Muu hulgas on kallinenud kütused, tõusnud on remondi- ja hoolduskulud ning toimunud on märkimisväärsed muutused tööjõuturul.
Kõrge kvalifikatsiooniga tööjõud Pole unikaalne toode, pealtnäha vähene Paindlikkus ja eksklusiivsus teenuse pakkumisel eristumine konkurentidest Logistiliselt hea asukoht Juhatusel puudub pikaajaline kogemus turul Võimalused Ohud Konkurentide tagasitõmbumine turult Nõudluse kasvu peatumine kas siis majandusliku Riigipoolse toe suurenemine olukorra halvenemise või ostjate eelistuste Rahvastiku suurenemine tegevuspiirkonnas muutumise tõttu Kogenud konkurentide agressiivne turuletulek Rahvastiku vähenemine tegevuspiirkonnas ja seeläbi klientide või tööjõu puudus 4.7. PROJEKTI KÄIVITAMINE
Aga et tagada julgeolekut, polnud ühelgi selles suhtes mingit seisukohta. 1938. aastal kuulutas Eesti end neutraalseks riigiks, aga kuna ükski riik ei olnud valmis Eesti neutraalsust garanteerima, siis sellel kuulutamisel polnud mingisugust kasu julgeolekule. Oma rolli mängis ka see, et Eesti polnud demokraatlik riik, vaid autoritaarne riik. Kultuurautonoomia vähemusrahvustele antud õigus iseseisvalt oma kultuurielu juhtida ilma riigipoolse sekkumiseta. Selleks, et nad saaksid seda kultuuri juhtida, anti neile õigus luua kultuurasutusi. Vähemusrahvustena käsitleti neid, keda oli vähemalt 3000. EV-s oli neid 4 venelased, rootslased, juudid ja sakslased. Aga reaalselt seda võimalust luua kultuuromavalitsuse asutused kasutasid sakslased ja juudid. Muud said oma õigusi teostada KOV raames. Rootsi Vormsi, Ruhnu, Noarootsi (enamus lahkus seal 43. Ja 44. Aastal) Kultuurkapital, loodud 1925
Inimese motiveerimiseks tuleb muuta tingimusi oma organisatsioonis. See on aga inimesele ebapiisav, sest inimesel on ka tööväline elu, mis mõjutab suhtumist oma töökeskkonda ja oma tulemuslikkusesse. Keskkonna tegurid, mis mõjutavad inimese käitumist kirjeldab B- tüüpi ehk makromotivatsioon- arvestab firma välistingimuste mõju motivatsioonile mis on seotud töö või vaba aja väärtustamisega, maksude tasemega, riigipoolse kontrolliga vahendite kasutamise üle töötajate hüveks. Kui väliskeskkond ei loo soodsaid tingimusi, on alluvate töömotivatsioon madal isegi heade töötingimuste korral. motivatsiooni parandamiseks saab juhtkond: Luua hea mikrokliima kuna juhtkond ei saa mõjutada otseselt väliskeskkonda, siis on see eriti oluline, ehk sisemise keskkonna soodsad tingimused. Toeta igati alluvaid; (juhi kohustus toetada)
kaetakse kodanike maksude arvel. Kui suurenevad kodanike nõudmised teenuste hulgale ja kvaliteedile, peavad suurenema ka maksud. Kuluekvivalentsust rakendatakse peamiselt kollektiivsete vajaduste rahuldamisel, kus konkreetset kasusaajat on raske selgitada. Nt politsei kaitseb kõiki kodanikke, õpetaja õpetab kõiki klassi lapsi ühtemoodi jne. Seetõttu peab iga kodanik maksma niipalju makse, et need kulud oleksid kaetud. Kasuekvivalentsus tähendab riigipoolse teenuse konkreetset kasu konkreetsele kodanikule – maksumaksjale. Nt sillamaks (silla korrashoidmiseks). Ekvivalentsuse printsiip võib rakenduda ka mõne teenuse tarbimise piiramiseks (näiteks tubakaaktsiis). MAKSEVÕIMELISUSE printsiip: Lähtub maksumaksja võimalusest maksu maksta. Ei arvesta kasu suurust, mida riigi poolt pakutav avalik teenus konkreetsele maksumaksjale annab. Horisontaalsest õigluse printsiibi kohaselt maksustatakse kõiki võrdsete võimetega isikuid võrdselt.
annaabi.ee 
