Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga (0)

RP14
Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga.
Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem, millele ei näi lahendust tulevat. „Musta“ palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja „must“ palk päris sama mõiste- esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult „musta“ palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (Annaabi)
Aga millest tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu ka kahju?
Kahju põhjustatakse ettevõtlusele ja riigile, sest ümbrikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju konkurentsikeskkonnale. Selle palga pealt ei maksta makse ja riigil jäävad saamata tohutud summad , mida võiks kasutada näiteks paremate tingimuste loomiseks.
Kuid kui rääkides väikeettevõtetest, kes asuvad näiteks kehvemas piirkonnas kui mõned suured ettevõtted- tahavad nemadki ellu jääda. Iga firma eesmärgiks on siiski ikkagi kasumit teenida ja töölistele elatist pakkuda. Tihti on soodsam ja kergem maksta ümbrikupalku. Kuigi selline tegevus pole seadustega kooskõlas, on ettevõttel sellest tulenev kasu märgatav. Selliseid inimesi on palju, kes seaduse rikkumise hinnaga endale paremat elu luua tahavad ja õn ka nõus vahele jäämisega riskima!?
Suur osa inimestest, kes „musta“ palgaga töötavad, on noored, kel pole piisavalt teadmisi tööga seanduvast. On palju juhuseid, näiteks Soomes. Kus noored, alles koolilõpetanud, lähevad niiöelda „suurt raha“ teenima. Alguses on kõik korras, aga mõned kuud hiljem hakkavad tekkima probleemid palgaga. Näiteks boss hakkab palgapäevi edasi lükkama , annab töölisele väiksemaid summasi või keeldub palga maksmisest sootuks. Kui nii juhtub, ei olegi noorel hingel põhimõtteliselt midagi teha, sest lepingut, mille alusel ta tööl käib, tehtud ei ole. Sellepeale ütleks ma, et -mis tuleb kergelt, läheb kergelt ja mis on hea, ei ole seaduslik.
Ümbrikupalgal on väga suured miinused, mida vähesed teavad. Kuna mu ema on ligi 23 aastat raamatupidaja olnud, ütleb, et ümbrikupalk toidab sind korraks, aga mitte tulevikus. Seda ütleb ta sellepärast, sest deklareerimata palgalt ei saa töötaja töötuskindlustus-, töövõimetus -, koondamis- ja ka vanemahüvitist, puhkusetasu . Samuti väheneb olulisel määral saadav pension . Ümbrikus makstud töötasu ei kajastu mitte kuidagi pensioni suuruses, mis arvutatakse elu jooksul teenitud palgast.
Kui uurida rahulolu ja rahulolematuse põhjuseid, siis on neid üllatavalt palju. Ümbrikupalga saamisega on inimesed rahul peamiselt sellepärast, et see võimaldab saada suuremat sissetulekut tulumaksu maksmata jätmise läbi või on tegemist olukorraga, kus ümbrikupalgaga nõustumine on ainsaks võimaluseks tööd saada ning illegaalse töötasuga ollakse rahul, kuna siis ei jääda töötuks. Viimasel juhul on siiski tegemist nn sunnitud rahuloluga, kuna tööandja dikteerib oma tingimused ning töötaja on sunnitud neid aktsepteerima, et vältida enda jaoks kehvemat olukorda. Ümbrikupalga saamisega ei olda aga rahul peamiselt seetõttu, et maksude maksmata jätmine vähendab töötaja sotsiaalseid garantiisid nagu ravi- ja pensionikindlustus ja tööandjad rikuvad lisaks ka muid tööseadusandlusest tulenevaid kohustusi, millest tulenevalt puudub töötajal kindlustunne (nt töötasu väljamaksed ei ole õigeaegsed, sõltuvad tööandja suvast või makstakse puhkusetasusid välja vaid ametlikku töötasu aluseks võttes, mis tähendab ümbrikupalka lisaks saavale töötajale puhkuse ajaks tavapärasest väiksemat sissetulekut jne).
Internetist loetu põhjal tundub, et osade ümbrikupalga saajate jaoks tähendab varjatud töötasuga nõustumine seda, et vastasel juhul ei oleks neil üldse tööd ning seetõttu on nad ümbrikupalgaga rahul. Kui paljud ümbrikupalga saamisega rahulolematud töötajad aga arvavad , et kui nad sellise situatsiooniga ei nõustuks ja keelduks varjatud töötasu saamisest, siis kaotaks nad töökoha. Selgub , et taoline kartus on üle poolte ümbrikupalka saavatel, aga seda mittesoovivatel töötajatel.
Ümbrikupalga mittepooldajad on toonud välja ka hulga arvamusi , mida oleks vaja teha olukorra paremaks muutmiseks. Eelkõige oodatakse riigipoolse kontrolli suurendamist ettevõtete üle ning pooldatakse ka maksukoormuse vähendamist. Samas on mitmete ajakirjanduses ja netilehtedel ilmunud arvamuse kohaselt selge, et riik ja vastavad ametkonnad ei hakka tegema lauskontrolle ega olemasolevat kontrolli märgatavalt rangemaks muutma . Kahtlase maksupoliitikaga ettevõtetele saadetakse hoiatuskirjad, milles ähvardatakse oletatavaid maksupettureid revisjoniga.
Seega, probleemi on teadvustatud ja selle piiramiseks kasutatakse ka vastavaid meetmeid. Ka hoitakse pidevalt massimeedia kaudu töötajaid ja ettevõtjaid kursis antud teemal toimuvate muudatuste ja progressiga. Kõik näib liikuvat õiges suunas ja ehk väheneb meie praegu aktiivselt kasvavat ja täiustuvat majandust arvestades õige pea ümbrikupalkade fenomen allapoole uudiskünnist. (Annaabi)
Ise pooldan vastuseisu ümbrikupalkadele, kuid tean väga hästi, kui raske on siiski ausat ja õiglase tasuga tööd saada. Elan just Kesk-Eestis ja näen kõiki probleeme lähedalt, s.t. sõbrad jms. Olukord pole kiita, aga tulevikule mõeldes võtan pigem vähemtasuva legaalse töö kui tulusama, kuid ebaseadusliku ja –kindla. Usun, et see on iga realistlikult mõtleva inimese otsus ja loodan, et ka need, kes on pidanud ümbrikupalkadest saadavat kasu suuremaks kui kahju, suudavad oma probleemidest või puhtast ahnusest üle saada ja mõista, et see tee kaugele ei vii.
Kasutatud kirjandus:
www.delfi.ee
www. postimees .ee
www.annaabi.ee