Mõisted nüüdisühiskonna kohta (0)

NÜÜDISÜHISKOND
Ühiskonna mõiste
– Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja
institutsioonide kogum. Ühiskond järgib kindlaid reegleid ja on omavahel seotud inimkooslus.
Nüüdisühiskonna kujunemine
 Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik
kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises ehk demokraatia, vabameelsus inimsuhetes
ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine.
 Nüüdisühiskond on kujunenud tehnoloogiliste (üleminek käsitsi tootmiselt masinatega tootmisele),
kultuuriliste ( linnastumine , leibkonna muutus), majanduslike (rikkuse ümberjaotumine, keskklassi
esiletõus) ja poliitiliste (diktatuuri asendumine demokraatiaga) muutuste tagajärjel.
Industriaalühiskond
- ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud töötlevas sektoris
 kujunes tänu tööstuslikule revolutsioonile 18. sajandi lõpus
 Väikesed ettevõtted asendusid suurte vabrikutega, kus toimus tootmine konveiermeetodil.
 Tööpäev kestis 12- 14 tundi, seega hakkas see domineerima puhkeaja üle.
 Palgatöö määras ühiskonnas valitsevad väärtused ja elurütmi.
 Toimus linnastumine
 Valitsevaks perevormiks väike- ehk nukleaarpere
 Arenes välja modernne linnatsivilisatsioon – linn kujunes progressi sümboliks.
 Kõige rohkem inimesi kuulus alam- ehk töölisklassi.
Postindustriaalne ühiskond
 Tööstusjärgne ühiskond – ühiskond, kus enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris
 Kujunes tänu kõrgtehnoloogia massilisele kasutusele võtmisele 20. sajandi lõpus.
 Kirju klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud
 Teaduse ja tehnoloogia tähtis osa majanduses
 Vajab haritud spetsialiste, kes on saanud tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolituse.
 Pidev tehnoloogiline progress
 Massimeedia ja massikultuur on põhilisteks väärtuse kujundajateks
 Kõige rohkem inimesi kuulub keskklassi
Industriaalse ja postindustriaalse ühiskonna võrdlus:
Tunnus
Industriaalühiskond
Postindustriaalühiskond
Põhiressurss
Masinad
Teadmised
Põhiinstitutsioon
Firma
Ülikool
Põhiotsustajad
Firmaomanikud
Eksperdid,ärikorraldajad
Tähtsaim kapital
Varaline rikkus
Oskusteave
Valitsuse roll
Tagada piiranguteta turumajandu
Turumajandus , kuid mõõduka riigipoolse planeerimisega.
Teadmusühiskond
- ühiskond, kus teadusuuringute tulemusi kasutatakse kõigis põhilistes elu valdkondades ehk majanduslikud,
poliitilised jms otsused põhinevad teaduslikel uuringutel ja analüüsil
 Teadmusühiskonna eellaseks on infoühiskond, kus info on küll kõigile kättesaadav ja infotehnoloogiat
kasutatakse kõikjal, kuid teadusuuringud ei ole otsuste tegemisel olulised.
 Kujunes tänu sateliit - ja kaabeltelevisioonile, mobiiltelefonidele ja internetile, mis muutsid info kiiresti ja
kergesti kättesaadavaks.
 Olulisel kohal teadus, uurimisasutused, haritlaste rohkus ja teaduse rahastamine
 Oluline on loovus , oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi.
 Töölistelt oodatakse laiapõhjalist ettevalmistust ja põhioskusi, mida saab rakendada pidevalt muutuvates
töö- ja konkurentsitingimustes.
Siirdeühiskond
- ühiskond, kus toimub üleminek ühelt valitsevalt süsteemilt teisele (totalitaarselt demokraatlikule ja
käsumajanduselt turumajandusele), nt Eesti 1992-...
 Seda perioodi nimetatakse ülemineku- ehk siirdeperioodiks
 Siirdeühiskonna tekke põhjuseks võivad olla reformid või revolutsioon
 reform – valitsuse poolt algatatud muutused, mis on planeeritud ning rahumeelsed
 revolutsioon – dissidentide (teisitimõtlejate) poolt kukutatakse valitsus ning tänu sellele toimuvad
muutused
 Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega, üleminekuaja lõppu on
keerulisem määratleda. Tingimuseks on demokraatia põhimõtete juurdumine kõigis eluvaldkondades ja -
suhetes, seetõttu ei saa ka Eesti puhul kindlalt määratleda
 Üleminekuperiood kestab umbes 20 aastat.
 Võimalikud ohud:
 vana korra kukutajad kehtestavad oma diktatuuri, nt Fidel Castro tuli algul võimule demokraatlike
plaanidega, kuid nüüd valitseb Kuubal diktaatorina
 rahva soovil kujuneb autokraatia , sest demokraatia näib liiga aeglane, ebaefektiivne ja
ebamäärane valitsemismudel parema elujärje saavutamiseks, nt Konstantin Pätsi autokraatia
1930ndate Eestis
 uute juhtide võhiklikkus viib majanduskriisini, nt Lätis, Moldovas pärast taasiseseisvumist
 põhirõhk pannakse majandusele, sotsiaalküsimused jäävad tahaplaanile, nt Eestis pärast
taasiseseisvumist majandus kasvas kiiresti, kuid suurenes ka vaesus
 tekivad rahvuskonfliktid, nt venelaste-eestlaste suhted Eestis
 üldine moraali langus, liigne elu nautlemine, nt suur narkomaanide osakaal kõigis NSVLst
iseseisvunud riikides
 reformide ebaühtlane tempo
Küsimusi mõtlemiseks
1. Milline ühiskond on Eesti? Põhjenda.
 Kuna eelnevalt toodud ühiskonnatüübid ei ole määratletut ühtedel ja kindlatel alustel, siis ei saa ka
Eestit kindlalt määrata üheks ühiskonnatüübiks. Põhiliselt vastandatakse industriaalset,
postindustriaalset ja teadmusühiskonda või siirde- ja demokraatlikku ühiskonda. Oluline ei ole vastus,
vaid oskus põhjendada oma valikut. Mõned näited:
 postindustriaalne ühiskond, sest enamik rahvastikust on hõivatud teenindussektoris
(2010. aastal 65% töötajatest)
 teadmusühiskond, sest valitsus arvestab reformidel teadusuuringuid, nt haridusreformiga
kehtestatav minimaalne keskkoolisuurus põhineb teaduslikel koolivõrkude uuringul
 ei ole teadmusühiskond, sest riik ei arvesta seaduste tegemisel teadusuuringuid, nt
sotsiaalministeeriumist tulnud kunstliku viljastamise seaduse eelnõu, mis nägi ette, et
alates kolmandast katsest viljatusravi ei rahastata, sest alates kolmandast katsest väheneb
tunduvalt tõenäosus viljastuda, ei põhinenud konkreetsetel uuringutel ega polnud
spetsialistidega läbi arutatud
 demokraatlik ühiskond, sest toimuvad regulaarsed vabad valimised, on tagatud
sõnavabadus ning inimesed kasutavad seda
2. Kuidas tuli Eesti toime siirdeühiskonna probleemidega?
 Halvasti, sest Eestis oli vaesus, rahvuskonfliktid ja narkomaanide hulk 90ndatel suur probleem (on
tänaseni).
 Hästi, sest demokraatlik riigikord on jäänud püsima ja toimus majanduskasv , mitte langus
2. Kuidas tuli Eesti toime siirdeühiskonna probleemidega?
 Halvasti, sest Eestis oli vaesus, rahvuskonfliktid ja narkomaanide hulk 90ndatel suur probleem (on
tänaseni).
 Hästi, sest demokraatlik riigikord on jäänud püsima ja toimus majanduskasv, mitte langus