NÜÜDISÜHISKOND
Ühiskonna mõiste
– Ühiskond on
inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja
institutsioonide
kogum. Ühiskond järgib kindlaid reegleid ja on omavahel seotud
inimkooslus.
Nüüdisühiskonna
kujunemine
Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja
vastastikune seotus, tööstuslik
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-02-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
7 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
dsumansiii
Õppematerjali autor
Vasakpoolsed (sotsiaaldemokraadid) väidavad, et majandust ei tohi edendada inimarengu arvelt. Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks peetakse ka ühishüvede pakkumist. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud ei ole, tõstab heaoluriik kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. Heaoluriigil on kaks põhilist tunnust. Esimene neist avaldub nimetuses ülekandeühiskond, mida heaoluriigi kohta ka vahel kasutatakse. See on üpris täpne, kuna ressursside ülekandmine on sedalaadi ühiskonnale tõepoolest omane. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonnast valdkonda (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. Ülekande ulatus on riigiti erinev ning on üheks aluseks, millest lähtudes tuuakse välja 13 heaoluriigi mudelid. Teiseks annab heaoluriigist
Erasektor ehk tulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist, kuhu kuuluvad kasumit taotlevad eraettevõtted. Nt aktsiaseltsid, pangad, osaühingud. Erasektori osakaalu ühiskonnas mõõdetakse erakapitalile kuuluvate ettevõtete või nende hõivatud töötajate hulga järgi. Eestis erasektoris hõivatud umbes kaks kolmandikku palgatöölistest. Erasektoril tuleb arvestada riigi ettekirjutustega maksude, tegevuslubade, kauplemise, keskkonnahoiu või muude küsimuste kohta. Kolmas sektor ehk mittetulundussektor üks ühiskonna kolmest sektorist; nimetatakse ka kodanikuühiskonnaks, kuhu kuuluvad kasumitaotluseta organisatsioonid ja institutsioonid. Nt huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused. Pluralism 1)mitmekesisus, paljusus, mis võib iseloomustada ühiskonna sotsiaalset ehitust, parteistumist, vaimukultuuri; demokraatliku ühiskonna iseloomulik tunnus. 2) USA poolitikateaduse koolkond, mille kohaselt pole nüüdisdemokraatias enam ühte
Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste - inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum. Nüüdisühiskonna kujunemine - Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.
otsustamisel sõna sekka öelda, või lihtsalt vaba aega sisukalt veeta · Kolmanda sektori organisatsioonid ei tohi kasumit teenida (täpsemini kasumit oma liikmetele välja jagada), mis siiski ei tähenda, et nad majandustegevusest üldse kõrvale hoiduksid. - Kodanikuorganisatsioonid mõjutavad poliitikat, osaledes seadus eelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi end kuuldavaks teha niisugusetele gruppidele, kellega parlamendi erakonnad tihti arvestada ei taha (vähemused, puudega inimesed, noored) Näiteks ametiühingud · Riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib nende lugupidamise. Monopoolne, kodanikuühiskonda tauniv valitsemine seevastu kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu.
Investeeringute kasvu tagab intressimäärade reguleerimine rahamassi kasv Kodanikuühiskonda on vaja, sest: kodanikuühiskonna kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. See väldib võimu monopoliseerimist ning stabiliseerib ühiskonda. täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida osalevad seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldavad seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi end kuuldavamaks teha gruppidele, kellega arvestada ei taheta (puudega, noored, vähemused). loovad töökohti riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib viimaste lugupidamise. Kodanikuühiskonda tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. 7. ÜHISKONNA KIHISTUS, SOTSIAALNE STAATUS JA ROLL Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks.
Investeeringute kasvu tagab intressimäärade reguleerimine rahamassi kasv Kodanikuühiskonda on vaja, sest: · kodanikuühiskonna kaudu leiavad väljundi erinevad huvid ja ühiskonnagrupid. See väldib võimu monopoliseerimist ning stabiliseerib ühiskonda. · täiendab parteide tegevust ega lase neil otsuste tegemisel liigselt domineerida · osalevad seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldavad seisukohti valitsuse poliitika kohta. See annab rohkem võimalusi end kuuldavamaks teha gruppidele, kellega arvestada ei taheta (puudega, noored, vähemused). · loovad töökohti · riik, mis toetab kodanike aktiivsust, pälvib viimaste lugupidamise. Kodanikuühiskonda tauniv valitsemine kahandab usaldust ja suurendab rahva ükskõiksust poliitika vastu. 7. ÜHISKONNA KIHISTUS, SOTSIAALNE STAATUS JA ROLL Majandusressursside alusel kihistub ühiskond klassideks.
tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus, kunst jm. Ühiskond toimib mitmel tasandil: perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Igal tasandil võib rääkida inimese identiteedist selle tasandiga. Ühiskonnas on mitmed ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. Väärtusi omandatakse mitmest allikast: vanematelt, eakaaslastelt, koolist, religioonist jm. sotsialiseerumine. 2. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). (lk.5-12) Nüüdisühiskonna kujunemine kestis umbes 200 aastat - 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi viimase veerandini. Industriaalühiskond e. tööstusühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine
omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI, TURUMAJANDUSE JA KODANIKUÜHISKONNA ERISTATAVUS, RAHVA OSALUS ÜHISKONNAELU KORRALDAMISES, VABAMEELSUS VAIMUELUS NING INIMÕIGUSTE TUNNUSTAMINE. Nüüdisühiskonda iseloomustavad:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid