Edvard Munch (12. detsember 1863 – 23. jaanuaril 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse ekspressionismi rajajaks maalikunstis. Lapsepõlv Edvard Munch sündis 12. detsembril 1863 Løtenis. Kunstniku lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos. Ta isa Christian Munch, tuntud ajaloolase P. A. Munchi vend, oli sügavalt usklik sõjaväearst. Ta sisendas lastele tugevat kartust patu ja austust jumala ees. Tema ema oli isast 20 aastat noorem ja suri tuberkuloosi, kui Edvard oli alles 5-aastane. Sama haigus viis hauda ka Edvardi 14 aasta vanuse õe Sophie. Ka tulevane kunstnik ise oli tihti haige ja ta elu oli varjutatud mitmetest surmadest ja üleelamistest. Ta noorem õde tunnistati juba noorest east vaimuhaigeks. Viiest lapsest abiellus vaid üks, kuid temagi suri peatselt – 5 kuud pärast abiellumist. Need läbielamised on kunstniku loomingut suuresti mõjutanud. Kunstnikukarjäär Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile
Kõike kujutati dramaatilises valguses. Sellega taheti iseloomustada inimeste hingeelu või ühiskonna seisundit. Pärast esimest maailmasõda, teise ekspressionismi laine tulekuga, muutus ühiskonnakriitika osakaal maalides veelgi, kunstnikud hakkasid väljendama ängistust, leina, põlgust ühiskonna vastu. Maalidel kujutati tihti I maailmasõja koledusi ja selle tõttu vaesunud rahvast. Kahtlemata üks kõige kuulsam ekspressionismi viljelev kunstnik on Edvard Munch. Tema on autor teosele ,,Karje," mis on muutunud üheks maailma kõige kuulsamaks maaliks. Edvard Munch sündis 12. detsembril Lotenis. Kunstniku lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos. Ta isa oli sügavalt usklik sõjaväe arst, kes sisendas lastele tugevat kartust patustamise ja austust jumala ees. Ema suri tuberkoloosi, kui Edvard oli alles 5 aastane. Sama haigus viis hauda ka Edvardi 15 aastase õe. Kunstniku õde, Laura tunnistati juba noorest peast vaimuhaigeks
● Isa ja õde surid tuberkuloosi ● Elus oli palju surmasid ja raskeid üleelamisi ning ta oli ka ise tihti haige ● Osad maalid olid ekspressionistlikud Karjäär ● Võttis kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias, õppis ka vanade kunstnike juures ● Teda juhendas ka üks Norra kuulsaimaid kunstnike- Christian Krohg ● Varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest kunstivooludest Karjäär ● 1885. aastal läks Munch Pariisi, kus alustas ka mitmed tulevased tippteosed ● 1889. aastal avas Munch Oslos suure näituse ● Sai riigi poolt kolmeks järgnevaks aastaks rahalise toetuse ● Selle aja üks kuulsamaid töid ''Haige laps'' sai valmis 1906. aastal, kus kunstnik kujutas oma õde ● Suri 23. jaanuar 1944 ● Pärandas kõik oma tööd Oslo linnale, hiljem anti need Munchi muuseumile ● Pärandatud tööde hulgas oli 1006 maali, 15 391, 4443 joonistust ja akvarellmaali ja 6 skulptuuri
tundlikku fin de siècle (sajandilõpu) elegantsi. Väga kaunid, erootilised ja müstilisest hingusest kantud teosed. Bertrand-Jean Redon, tuntakse paremini kui Odilon Redon (20. aprill 1840 - 6. juuli 1916) oli prantsuse sümbolistlik maali-ja trükikunstnik, joonestaja ja pastellist. Jean Theodoor Toorop (20 detsember 1858 - 3. märts 1928), paremini tuntud Jaan Toorop oli Jaava Hollandi kunstnik kelle teosed jäävad sümbolistliku maalikunsti ja juugendi vahele. Edvard Munch (12. detsember 1863 23. jaanuaril 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks. Tema tuntuimad teosed pärinevad 1890ndatest, kuid sellest hoolimata on ka tema hilisemad teosed üsnagi kuulsad ja on tänapäevalgi mõnede kunstnike insipratsiooniallikateks. Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile. Ta õppis vanade meistrite juures, võttis kunstitunde Kuninglikus
esseistikat ja kunstikriitikat, kuid taotlesid koostööd ka uuendusmeelsete kunstnikega, avaldasid nende teoste reproduktsioone ja kasutasid neid kujundajatena. Kõige tihedam side Triigiga, kuid ka Koorti ja Tassaga. Pariisi 1905 Koort, 1906 Triik ning 1907 Mägi ja Tassa. Nikolai Triik ei piirdunud vaid rahvusromaismiga, maalis samal ajal ka üldistava joonega ja ilmeka stiluetiga portreid (mõjutused Ferdinand Hodleri ja Edvard Munchi loomingust ning saksa ekspressionismist). Portreedest tuleb välja ka kujutavate hingeelu. NIKOLAI TRIIK 1884–1940 1884. aastal Tallinnas sündinud Nikolai Triik on üks meie esimesi linnakeskonnast pärit kunstnikke. 1901. aastal siirdus ta Peterburi parun A. Stieglitzi kunsttööstuskooli. Selles koolis õppisid väga paljud eesti esimese põlve kunstnikud. Kool valmistas ette joonistusõpetajaid ning tehnilisi joonestajaid, valitses akademistlik vaim
Surma aed.(läbi humoristliku prisma veidi veider, naeruväärne sümbolismi temaatika transformeerumine rahvuslikku) Nikolai Roerich. (Rahvuse enese ehitamine toimub isegi rohkem opositsioonis, vene rahvuslik enesemääratlus tugevnes NSVLi ajal) Roerich.Iidolid Roerich Edvard Munch (norra; mitte rahvusromantik vaid sümbolist, kuid ekspressionistlik vorm üsna paralleelselt van gogh'iga). Sünged lapsepõlvekogemused kaotas nii ema kui õe Munch. Surm Haigetoas (A-N stiliseering, kuid kunstniku eesmärk pole olnud luua kunstlikku kompositsiooni täiust vaid anda edasi toimuvat, süngust, muljet) Kunsti eesmärk siiras hinge väljendus. Munch. Haige laps (2
daamide kleidid, lauanõud ja nendes serveeritav toit, muusika, luule, maalid koos raamidega kõik olid võrdselt olulised täiusliku terviku loomisel. Selle aja kunstnikele oli võõras kitsas spetsialiseerumine: kunstnik võis korraga olla nii arhitekt, ruumikujundaja, keraamik, maalikunstnik, moelooja kui kunstiteoreetik, kelle looming moodustas ühe harmoonilise terviku. (Nt. Ch. R. Mackintosh, G. Klimt jpt). KUNSTNIKUD GUSTAV KLIMT (1862-1918) EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel
tõlgendusi ning teisi tolle aja moeteemasid, nagu suudlust, inimelu üldistust (noorus, keskiga, vanadus, surm). Tema teosed eemaldusid üha enam naturalismist ja kuigi kujutatavate inimeste pead on modelleeritud ümarplastiliselt, sulavad kehad, draperiid ja tagapõhi tasapinnalises värvilises mosaiigis, joonte ja spiraalide keerises. Klimt kaitses otsustavalt kunstniku väljendusvabadust tagurlikus ühiskonnas, mis aitas kaasa Austria ekspressionismi tekkele. EDVARD MUNCH (1863-1944) Munchi looming on oma vormi poolest osalt süntetistlik ja juugendlik, kuid sisult võib Munchi pidada van Goghi kõrval teiseks tähtsamaks ekspressionismi rajajaks. Munchile polnud kunst mitte looduse jäljendamine ega ka pelgalt ilu loomise vahend, vaid eelkõige võimalus väljendada kunstnikule tähtsaid mõtteid ja tundeid. Munchi kodumal Norras oli suhteliselt järsku ja kiiresti lagunenud külaühiskond ning koos sellega traditsioonilised tugevad sidemed inimeste vahel
Kõik kommentaarid