50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 7 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-04-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
PuuTagaIlves
Õppematerjali autor
Edvard Munch (12. detsember 1863 – 23. jaanuaril 1944) oli norra kunstnik, keda peetakse ekspressionismi rajajaks maalikunstis. Lapsepõlv Edvard Munch sündis 12. detsembril 1863 Løtenis. Kunstniku lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos. Ta isa Christian Munch, tuntud ajaloolase P. A. Munchi vend, oli sügavalt usklik sõjaväearst. Ta sisendas lastele tugevat kartust patu ja austust jumala ees. Tema ema oli isast 20 aastat noorem ja suri tuberkuloosi, kui Edvard oli alles 5-aastane. Sama haigus viis hauda ka Edvardi 14 aasta vanuse õe Sophie. Ka tulevane kunstnik ise oli tihti haige ja ta elu oli varjutatud mitmetest surmadest ja üleelamistest. Ta noorem õde tunnistati juba noorest east vaimuhaigeks. Viiest lapsest abiellus vaid üks, kuid temagi suri peatselt – 5 kuud pärast abiellumist. Need läbielamised on kunstniku loomingut suuresti mõjutanud. Kunstnikukarjäär Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile
Edvard Munch Edvard Munch (12.12.1863 - 23.01.1944) · oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks · tema tuntuimad teosed pärinevad 1890ndatest, kuid sellest hoolimata on ka tema hilisemad teosed üsnagi kuulsad ja on tänapäevalgi mõnede kunstnike insipratsiooniallikateks Lapsepõlv · sündis 12. detsembril 1863 Lotenis · lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos · ta isa Christian Munch oli sügavalt usklik sõjaväe arst · ema oli isast 20 aastat noorem ja suri tuberkoloosi, kui Edvard oli alles 5 aastane · tuberkuloos viis hauda ka Edvardi 15 aasta vanuse õe Sophie · ka tulevane kunstnik ise oli tihti haige Kunstnikukarjäär · Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile. Ta õppis vanade meistrite juures, võttis kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias ja teda juhendas ka üks Norra kuulsamaid kunstnikke - Christian Krohg
seda.) Eesti: Kristjan Raud (1865 1943) Nikolai Triik (1884 1940) Oskar Kallis (1892 1918) Leedu: Mikalajus Konstantinas Ciurlionis Soome: Aleksei Gallen-Kallela (1865 1931) Vene: Mihhail Vrubel (teda köitis M. Lermontovi kirjanduslike tegelaste ja deemonite maailm, fantaasiarikkus) Nikolai Roerich rahvusromantist Norra: Edvard Munch vormi poolest juugendlik, sisult ekspressionistlik, sümbolistlik. Omapäraseim, suurim tundekujutaja. (karje) 5 Skulptor Auguste Rodini 3 tööd. Eesti keeles ilmunud raamat ,,Alasti tulin ma" Toob skulptuuri näilise viimistlematuse! (vastandub sellega klassitsistlikule ja realistlikule kuivusele) 6 Calais` kodanikud (1884-86) Calais` linna kodanikud annavad linna võtmeid üle vallutajatele. 7 Mõtleja (1879-1900) pronks
Gallen-Kallela maalid olid alguses realistlikud, hiljem maalis ta rahvusromantilises stiilis peamiselt Soome loodust ja Kalevala-ainelisi kompositsioone. 20. sajandi alguses muutus tema looming sümbolistlikuks. Gallen-Kallelah maalid on rahvusvaheliselt ühed kõige tuntumad soome kunstiteosed. · Nikolai Roerich ja ,,Mir Iskusstva" Nikolai Roerich oli vene teatri- ja maalikunstnik, arheoloog, publitsist ja ühiskonnategelane. Kuulus ka ,,Mir Iskusstva" rühmitusse. · Edvard Munch Edvard Munch oli norra kunstnik, keda peetakse moodsas maalikunstis ekspressionistliku liikumise rajajaks. Tema tuntuimad teosed pärinevad 1890ndatest, kuid sellest hoolimata on ka tema hilisemad teosed üsnagi kuulsad ja on tänapäevalgi mõnede kunstnike insipratsiooniallikateks. Juugendstiil Iseseisev töö12. kl. õpiku § 2 põhjal 1) Millistes kunstiliikides avaldus juugendstiil? Tarbekunst ja arhitektuur.
Eriti kuulsad on tema ,,Kalevala" ainelised kompositsioonid. · Nikolai Roerich ja ,,Mir Iskusstva" 19.sajandi lõpul Peterburis kujunenud rühmitus ,,Mir Iskusstva" seostus juugendstiili ja sümbolismiga. Selle kunstnikerühmituse liige Nikolai Roerich (1874-1947) maalis Põhjamaade rahvusromantikutega sarnases stiilis pilte Vana-Vene legendidega seotud ajaloost, eriti varjaagidest. Hiljem Indiasse siirdunud Roerich sai kuulsaks idamaa-ainelise sümbolismiga. · Edvard Munch (1863-1944), tema looming oli põhiliselt sümbolistlik. Sünged lapsepõlvekogemused ja boheemlik seltskond eraldasid teda rahvuslastest ning välisreisid tutvustasid sümbolismi ja süntetismiga. Munchi teemadeks kujunesid inimese üksindus, armastuse kaduvus, hirmud, haigused ja surm. Sarjale 22-st sellise sisuga maalist andis ta nime ,,Elu friis". Tema tööde allikaks polnud niivõrd loodusevaatlus kui mõni mälestus
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905
Fovismil oli suur mõju ülejäänud 20. sajandi kunstile. Foovid panid aluse suunale, mida üldiselt nimetatakse ekspressionismiks (prantsuse keeles " expression " - väljendus) Fovismi sarnane väljenduslik kunst tekkis ka Saksamaal enam- vähem samal ajal. Impressionism ei olnud seal kuigivõrd läbi löönud, sest sakslastele on meeldinud kunstiteosele juurdemõeldavtähendus ja sümboolika. Saksa ekspressionistid võtsid eeskuju Edvard Munchi loomingust, aga ka keskaegsest ja Kaug- Ida kunstist. Omal moel jätkas ekspressionism romantismi traditsioone. Ekspressionistid kujutasid kõike dramaatilises valguses, deformeerides sel eesmärgil esemeid ja inimesi. Nad kasutasid tihti räigeid värvikontraste või meelega poriseid värve, inimesed on nende piltidel sageli jõhkra ja inetu välimusega, mille tagant aimub piina ja ängistust. Osa ekspressionistide esimesest lainest moodustas 1905
oleks inimese silmale paremini haaratav. Kasutasid värvide pildile kandmisel optilist segu. Eorges Seurat kasutas tavalisi värve. nt "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". "Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel" (1884-1886) „Küpress“ (1905-1906) 42. G.Klimt „Suudlus, Odilon Redon – „Pandora“, Gustave Moreau – „Salome“, Akseli Gallen- Kallela „Kalevala“ ainelised tööd, Edvard Munch – „Karje“ ja „Elutants“, Kr. Raud ja Oskar Kallis „Kalevipoja“ ainelised tööd. G.Klimt: „Suudlus" (1907-1908) "Odilon Redon – „Pandora“ (1914) Gustave Moreau: "Salome tantsimas Herodese ees" (1871) Akseli Gallen- Kallela: „Kullervo needmine“ (1899). „Kalevala“ – aineline töö. Tema tööd on realismist lähtuvad, kuid rahvaluulele sobivad, jõulised ja tundeküllased.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid