Vastus leiad õppematerjalist: CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED (0)

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Miks on vaja CO2 kinni püüda ja ladustada?
Kuidas ja kus on võimalik CO2 kinni püüda?
Kuhu CO2 ladustada?
Millised on CO2 kinnipüüdmise ja ladustamise riskid?
MIKS ON VAJA CO2 KINNI PÜÜDA JA LADUSTADA?
KUS ON VÕIMALIK CO2 KINNIPÜÜDA?
MILLISED ON CO2 KINNIPÜÜDMISE JA LADUSTAMISE RISKID?

Alla Rajur Tööohutus
TALLINNA TEENINDUSKOOL
Alla Rajur
ME13-KE
CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED
Referaat
Juhendaja : Heikki Eskusson
Tallinn 2014
SISUKORD
Sissejuhatus .......................................................................................................3

Sõiduautode CO2- heitmete vähendamine......................................................... 4

Keskkonnasõbralikumad automudelid .......................................................4

Elektrienergia .....................................................................................................4,5

Energiamajandus ..........................................................................................5,6
2.2Biokütus........................................................................................................6,7

Miks on vaja CO2 kinni püüda ja ladustada?....................................................7
3.1 Kuidas ja kus on võimalik CO2 kinni püüda?..................................................7,8
3.2 Kuhu CO2 ladustada?..................................................................................8
3.2.1 Ammendatud nafta - ja gaasilasundid..................................................8
3.2.2 Sügavad soolase põhjavee kihid..........................................................8,9

Maaalused kivisöekihid.....................................................................9
3.3Kui palju maksab CO2 kinnipüüdmine, maassepumpamine ja lad...............9
3.4 Millised on CO2 kinnipüüdmise ja ladustamise riskid ?...............................9,10
3.5 Ergutusmeetmed...........................................................................................10

KOKKUVÕTE..................................................................................................11

KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................12
Sissejuhatus
Tutvustan ja räägin CO2 heidetest ja nende vähendamisest ning mis võimalusi ja lahendusi veel on. Kuidas saab muuta keskkonda keskkonnasõbralikkuks.

1.Sõiduautode CO2-heitmete vähendamine

Uute sõiduautode lubatud CO2-heitmete sihttase aastaks 2020 on kirjas õigusloomes, mis tuleb täiskogul arutelul esmaspäeval, 24. veebruaril. Hääletus on kavas teisipäeval. Seejuures on EP ja ELi Nõukogu õigusloome osas saavutanud eelnevalt juba kokkuleppe.
Parlament ja nõukogu jõudsid keeruliste läbirääkimiste tulemusel kompromissini, mille järgi võivad uute sõidutautode CO2- heitmed ulatuda keskmiselt 95 grammini kilomeetri kohta. See nõue kehtib tootjate autopargist 95 protsendile. Hetkel on autopargil lubatud keskmiselt emiteerida süsinikdioksiidi 160 grammi kilomeetri kohta.
"Meie eesmärgiks oli saavutada hea kokkulepe nii autotootjate, tarbijate kui keskkonnakaitse jaoks. See on hea tulemus kõikidele osapooltele," ütles EP raportöör Thomas Ulmer, kes esindab Saksamaad ja Rahvapartei fraktsiooni.
Hetkel annavad autod ühe viiendiku ELi heitkogustest, ajavahemikul 1990–2008 suurenes transpordisektori heitkoguste hulk 26 protsendi võrra.
1.1Keskkonnasõbralikumad automudelid
Kohustus vähendada autopargi heitkoguste hulka tähendab, et vanemate ja keskkonda rohkem saastavate mudelite kõrval peavad autotootjad arendama välja ja turustama keskkonnasõbralikumaid mudeleid .
Mida edukamad on autotootjad keskkonnasõbralikemate autode kasutuselevõtus, seda rohkem annab stimuleerimissüsteem neile soodustust ehk niinimetatud heitkoguse üliühikuid. Kui tootja tuleb turule mudeliga , mis eritab alla 50 grammi CO2-heitmeid kilomeetri kohta, siis saab ta ajavahemikul 2020–2022 koguda üliühikuid, mis annavad autotootjale parema positsiooni kliimanõuete täitmise hindamisel.
Kui tootjad ei täida seatud sihteesmärke, on neil kohustus maksta lisatasu iga grammi eest, mis ületab kilomeetri kohta seatud piirnormi .
2.Elektrienergia
Elektrienergial on vähese CO2-heitega majanduses keskne osa, kuid samas peab olema tagatud varustuskindlus ning konkurentsivõime. Kõigi stsenaariumide kohaselt kasvab elektri tarbimine praegusest tasemest kõrgemale ja soojuse tarbimise vähenemise tõttu langeb koostootmise potentsiaalne toodang, mistõttu kasvab vajadus vaid elektrit tootvate tootmisseadmete järele. Tootmisseadmete võimsuse vajadus sõltub lisaks tarbimise kasvule ka kasutatava tehnoloogia eripärast – milline on selle maksimaalne kasutatavustegur ning kui hästi vastab tootmine tarbimisprofiilile ning seetõttu erineb stsenaariumide tootmisvõimsus 2050 . aastal ligi kaks korda. Erinevad analüüsid on näidanud, et vähese CO2-heitega toodetud elektri (nt taastuvad energiaallikad ) kasutamisega on aastaks 2050 võimalik CO2-heitest peaaegu täielikult vabaneda ning transpordi- ja küttesektoris kasutatavaid fossiilkütuseid saab osaliselt asendada elektriga. Kuigi nimetatud kahes sektoris kasutatakse elektrit üha rohkem, jääb tänu tõhususe pidevale paranemisele üldine
elektritarbimise kasv tavapärastesse raamidesse.
2.1Energiamajandus
Energiamajanduses on CO2- heite vähendamine tehniliselt ja majanduslikult teostatav. Kõik CO2-heite vähendamise võimalused vastavad seatud eesmärgile ning võivad olla pikemas perspektiivis praegusest poliitikast odavamad. Madala süsinikuga energeetikasektori arenguks on vajalik soodustada elektri ja soojuse koostootmise kasutamist nii väiksemates linnades kui tööstusettevõtetes ning fossiilsetelt kütustelt taastuvatele energiaallikatele üleminekut nii elektri ja soojuse tootmises kui lõpptarbijate puhul. Samuti tuleb rajada biogaasijaamasid, uusi tuuleparke ja paigaldada hoonetele päikesepaneele. Kiiremaid tulemusi toob energiatõhususe suurendamine , kus oluline roll on ehitiste remondil/renoveerimisel, tööstusseadmete nõuetel, energiaaudititel, elektri ja sooja tootmise efektiivsuse suurenemisel ning tarkadel elektrivõrkudel. Vaadeldavate stsenaariumide teostumine sõltub paljuski riigipoolse sekkumise ulatusest ja tõhususest: kas riik rakendab piisavalt tõhusaid meetmeid energia- ja ressursside efektiivsemaks kasutamiseks ning suudab regulatsioonide (kohustuslikud energiatõhususe sihtarvud) või fiskaalmeetmetega (nii maksude ja koormistega kui ka investeeringutoetuste ja subsiidiumidega) motiveerida nii tarbijaid oma tarbimisharjumusi muutma kui ka tootjaid efektiivsemaid ja süsinikuväheseid tehnoloogiaid valima. Süsinikuvaba energeetika sõltub lisaks taastuvenergia toetustele ja heitepiirangutele olulisel määral ka CO2 hinnast . Mida kallim on CO2 kvoodi hind, seda konkurentsivõimelisem on CO2-vähese energia tootmine ning seeläbi võivad kasumlikuks muutuda ka hetkel kallid elektri tootmisseadmed ja süsiniku püüdmise tehnoloogiad . Selleks tuleb lõpetada kütuste aktsiisierisused ja kütuste maksustamisel lähtuda nende KHG emissioonidest.
Nii energiasäästu suurendamise kui KHG heite vähendamise (eelkõige kasvu pidurdamise ) potentsiaal on Eesti transpordisektoris väga suur. Eesti transpordisektori ja liikuvuse senised suundumused ei ole säästlikud eelkõige sõiduauto kasutuse kasvu, sõidukipargi energiatõhususe aeglase paranemise, maanteevedude kiire kasvu, valglinnastumise ning ühistranspordi ja kergliikluse osakaalu vähenemise tõttu. Transpordisektorist pärineva KHG heite ja SKP suhe on Eestis üks Euroopa kõrgemaid. Transpordisektori CO2 vähenemine saavutatakse vastavalt EL-i eesmärgile LOW CO2 stsenaariumi järgi juhul, kui kombineeritakse nii transpordi nõudlust ohjavaid, sõidukite ökonoomsust puudutavaid
kui säästlike biokütuste osakaalu suurendavaid meetmeid. Põlevkivist toodetud diislikütuse
kasutamine Eesti transpordisektoris suurendaks oluliselt transpordisektori süsiniku jalajälge. Transpordisektori CO2 vähenemine saavutatakse juhul kui kombineeritakse nii transpordi nõudlust ohjavaid, sõidukite ökonoomsust puudutavaid kui ka säästlike biokütuste osakaalu suurendavaid meetmeid. Ainult tehnoloogilistele uuendustele või taastuvenergiale panustades oleks eesmärkide saavutamine väga kulukas ja raskesti teostatav. Linnaliikluses tuleb tagada suurem jalgsi ja jalgrattaga liiklemise osakaal ning reisirongiliikluse arenemise tulemusel kasvab ühistranspordi osatähtsus linnadevahelises liikumises. Siinjuures on oluline roll asustuse ja liikuvuse integreeritud planeerimisel nii, et sõltuvus isiklikust autost väheneks ning asustus areneks eelkõige väga heade ühistranspordi ja kergliikluse juurdepääsueeldustega piirkondades. Vajalik on säästvate linnaliikuvuse kavade loomine ja vastavate auditite läbiviimine, ummikumaksu kehtestamine linnades ja „ saastaja -maksab“ printsiipide rakendamine. Sõidukite kütuseefektiivsus paraneb energiamärgise rakendamise , ebaökonoomsete sõidukite ning süsinikumahukate kütuste maksustamise ning diferentseeritud teekasutustasude rakendamisega. Oluline roll on ka biokütuste arendamisel ja taastuvenergia kohustuste täitmisel.
2.2 Biokütus
Biokütuste arendamisel ja sellega seotud eesmärkide seadmisel on oluline arvestada biokütuste säästlikkuse kriteeriumitega. Ühistranspordile kui sõiduautodest energia- ja keskkonnasäästlikumale liikumisviisile ei tohiks panna sõiduautodest või veoautodest kõrgemaid taastuvenergia kasutamise kohustusi, sest ilma vastavate toetusteta võib see ühistranspordi hinda tarbijale tõsta või vähendada investeeringuid ühistranspordi teenuse kvaliteedi tõstmisesse. Biokütuste kõrge osakaalu saavutamise hind on palju kõrgem juhul, kui transpordi energiatõhusust tervikuna ei tõsteta. Samuti võib tekkida oht, et kulutõhusamaid meetmed nagu sõiduautode kütusetarbimise vähendamine ning
ühistranspordi- ja kergliikluse arendamine jäävad tagaplaanile.
3.MIKS ON VAJA CO2 KINNI PÜÜDA JA LADUSTADA?
Märgid inimtegevuse mõjust kliimale muutuvad üha tugevamaks. Selles mängib võtmeosa fossiilkütuste üha suureneva kasutamisega kaasnev süsinikdioksiidiheide atmosfääri. Enamik teadlasi on seda meelt , et atmosfääri CO2-sisalduse stabiliseerimiseks ja kliimamuutuste leevendamiseks tuleks selle heidet kogu maailmas vähendada enam kui 50%. Esimene samm selles suunas oli 1997.aastal vastu võetud Kyoto protokoll , mille kohaselt heide tuleb 2012. aastaks vähendada allapoole 1990.aasta taset. Vähendada saab kolmesuguste meetmetega:
– energiakasutuse tõhustamine ja energiavajaduse vähendamine;
– taastuvenergiaallikate (nt tuul ja päikeseenergia) kasutamine;
– lenduva CO2 pidev kinnipüüdmine ja ladustamine .
Üha selgemaks saab, et energiakasutuse tõhustamise ja taastuvenergiaallikate kasutuselevõtuga ei suudeta heidet ikkagi vajalikul määral vähendada. Ülemaailmsete kliimamuutuste pidurdamiseks võib olla vaja rakendada ka kolmandat meedet – CO2 kinnipüüdmist ja ladustamist (inglise k CCS – carbon dioxide capture and storage ). CO2 juhtimine maapõue ei ole uudis.Mitmel maal on looduslikud CO2- panilad geoloogilistes kihindites olemas olnud miljoneid aastaid. Maailm on sõltuv fossiilkütustest ja meie energiasüsteemi ei saa muuta üleöö, selleks kulub aastaid. CCS toetab järkjärgulist üleminekut fossiilkütustel põhinevalt energia-varustuselt mitmekesisemale süsteemile, mis minimeeriks mõju maailma kliimale. Üleminekuperioodil jääb praegune energiasüsteem peamiselt samaks, vaja on rakendada vaid uusi infrastruktuure, nt varustada elektrijaamad ja suured tööstusettevõtted CO2 kinnipüüdmiseks ja panilasse toimetamiseks vajalike
seadmete ja torujuhtmetega.
3.1KUIDAS JA KUS ON VÕIMALIK CO2 KINNIPÜÜDA?
Ligikaudu 60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest: suurtest elektrijaamadest, naftadestilleerimistehastest, gaasitöötlus- ja tööstusettevõtetest. Enamasti on neist eralduvate suitsugaaside CO2 - sisaldus väike (5–15%). Üks võimalustest süsinikdioksiidiheite vähendamiseks on lahutada CO2 muudest suitsugaasidest, tekitades voo, mis sisaldab nt 90% CO2. Teine võimalus on lahutada süsinik enne põletamist, nii nagu siis, kui maagaasist (CH4) toodetakse vesinikku ja süsinikdioksiidi. CO2 kinnipüüdmine on hästi tuntud tehnoloogia mitmes tööstusharus, kus juba praegu lahutatakse CO2 muudest gaasidest. Käesoleval ajal heidetakse CO2 kas lihtsalt õhku või puhastatakse seda nt karastusjookide tootmisel kasutatava ülipuhta CO2 saamiseks. Kuigi tuntakse mõnd selleks sobivat tehnoloogiat, ei ole veel sellist, mis sobiks CO2 kinnipüüdmiseks suurtes elektrijaamades. Mitmes riigis uuritakse hoolega uusi lootustandvaid lahendusi ning täiustatakse olemasolevaid tehnoloogiaid, et vähendada kinnipüüdmise maksumust ja energiamahukust. Samal ajal kavandatakse elektrijaamades
katseid uute tehnoloogiate tööstuslikuks rakendamiseks.
3.2KUHU CO2 LADUSTADA?
Kinnipüütud CO2 saab kas ladustada või ära kasutada (nt karastusjookide tootmisel või
kasvuhoonetes taimede kasvu soodustamiseks). Kuna praegu ei ole CO2 ärakasutamiseks piisavat turgu, tuleb suurem osa kinnipüütud CO2 –st ladustada. Ladustada saab geoloogilistes formatsioonides (ammendatud nafta- või gaasilasundites, sügavates soolase põhjavee kihtides ja mittekaevandatavates kivisöekihtides). CO2 saab ka siduda mineraalidesse. Geoloogiliste formatsioonide mahutamisvõime on väga suur (vt tabelit). Kuigi see võib kõikuda suurtes piirides, piisab sellest inimpõhjustatud CO2 -heitkoguste ladustamiseks kümnete või isegi sadade aastate vältel.
3.2.1 Ammendatud nafta- ja gaasilasundeid, mis on üldiselt hästiuuritud, peetakse turvalisteks CO2 - panilateks, sest nad on hoidnud naftat, gaasi ja sageli ka CO2 miljoneid aastaid. CO2 pumpamine nendesse lasundeisse võimaldab mõnikord kätte saada neisse jäänud naftat või gaasi. Lisagaasist või -naftast saadavat tulu on võimalik kasutada CO2 ladustamiskulude katmiseks. Nafta või gaasi tõhustatud ammutamist CO2 abil on USA-s
naftatoodangu suurendamiseks (mitte CO2 ladustamiseks) rakendatud juba mitu aastat. Kanadas on maagaasi puhastamisel üle jäävat happelist gaasi, mis koosneb peamiselt CO2 -st ja H2 S-ist, hulk aastaid pumbatud nafta- või gaasiväljadesse ja sügavatesse soolase põhjavee kihtidesse.
3.2.2 Sügavad soolase põhjavee kihid on maaalused formatsioonid, peamiselt liivakivid, mis sisaldavad soolast vett. Nendel kihinditel on tohutu ladustamispotentsiaal. Neid leidub enamikus riikides ja tihti tööstuslike CO2-allikate läheduses, nad on tavaliselt väga suured ning seetõttu mahub neisse väga palju CO2. CO2 pumbatakse neisse kihinditesse niisama moodi kui nafta- ja gaasiväljadesse. Norra Sleipneri projekt on esimene tööstuslik CO2
maassepumpe-projekt maailmas. Igal aastal pumbatakse Põhjamere all asuvasse põhjaveekihti ligikaudu 1 miljon tonni CO2, mis tõestab, et CO2 saab suurel hulgal tõhusalt ladustada.
3.2.3 Maaaluseid kivisöekihte ei tasu mõnikord kaevandada , sest need on liiga õhukesed või liiga sügaval. Tavaliselt on neis mingil määral metaani. Kui pumbata CO2 kivisöekihti, siis CO2 “kleepub” kivisöe külge paremini kui metaan ja tõrjub metaani välja. See tähendab et kivisöekiht hakkab andma maagaasi, mida saab müüa CO2 ladustamiskulude
katmiseks. Kivisöekihid on hoidnud metaani miljoneid aastaid, seetõttu on üsna tõenäoline, et nad suudavad CO2 kinni pidada vähemalt tuhandeid aastaid. Seda ladustamismoodust katsetatakse Euroopa Liidu RECOPOL-projekti raames, välikatse tehakse Poolas.
3.3 KUI PALJU MAKSAB CO2 KINNIPÜÜDMINE, MAASSEPUMPAMINE JA LADUSTAMINE?
CO2 kinnipüüdmiseks kulub elektrijaamades lisaenergiat ning see tõstab elektri hinda. Kui palju kulud suurenevad, oleneb elektrijaama tüübist (kivisüsi- või gaasküttega) ja kütuse hinnast. Uurimused, sh Rahvusvahelise Energiaagentuuri kasvuhoonegaaside R&D programm, on näidanud, et CO2 kinnipüüdmine suurendab elektritootmiskulusid 1,3–3 eurosenti kWh kohta. Teine võimalus on lisakulutusi väljendada välditud CO2 -heite kaudu. CO2 kinnipüüdmine maksab praegu 25–60 eurot välditud CO2 -heite tonni kohta. Käimasolevate uurimistöödega loodetakse vähendada neid kulutusi poole võrra. Pumpamiskulud on suhteliselt mõõdukad: pumpamine torujuhtme kaudu 100 km kaugusele maksab 1–4 eurot välditud CO2 -heite tonni kohta. Ladustamiskulud sõltuvad peamiselt sellest, kuhu CO2 pumbatakse. Ladustamine põhjaveekihtidesse või ammendatud nafta- ja gaasiväljadesse maksab 10–20 eurot CO2 -tonni kohta. Kui CO2 pumpamisega kaasneb mingi lisakoguse nafta või gaasi saamine, võib kulu olla alla null euro CO2 -tonni kohta, st et tulud võivad olla kuludest suuremad ning maassepumpamine
muutub kasutoovaks ette-võtmiseks.
3.4 MILLISED ON CO2 KINNIPÜÜDMISE JA LADUSTAMISE RISKID?
Nagu kõigi tehnoloogiate puhul, on ka CO2 kinnipüüdmine ja ladustamine seotud riskidega. Küsimused, mida peaksime endale esitama, on: (a) kas CO2 kinnipüüdmine ja ladustamise riskid on vastuvõetavad ning (b) kas need riskid on võrreldavad riskidega, mis kaasnevad muude CO2- heite vähendamisviisidega? Peamised riskid tekivad CO2 pumpamisel ja ladustamisel. Panilad peavad jääma kaugele seismilise ohuga aladest, et kivimite stabiilsus oleks tagatud. Võimalik tulevikuolukord: USA-s on olemas rohkesti ( 3100 km) CO2-torustikke. Ajavahemikus 1990–2001 on nendes torustikes toimunud kümme avariid , milles keegi surma ega viga ei saanud. Kuigi suure CO2-hulga pumpamisega võivad kaasneda õnnetusjuhtumid, saab nende tagajärgi turvameetmetega minimeerida ning nende tõenäosus ei saa olla suurem kui mitut Euroopa riiki läbivates maagaasitorustikes. Pealegi ei ole CO2 plahvatusohtlik ega süttiv, nagu on maagaas, ning
CO2 lekke tagajärjed on väiksemad kui maagaasi lekke puhul. Peamine ladustamisrisk on puuraugu, mille kaudu CO2 maapõue pumbatakse, avarii, millega kaasneb vabaneva CO2 liikumine ülespoole. Maapõue ladustatud gaasi äkilise väljapääsemise tõenäosus on äärmiselt väike ning võrreldav maagaasi purskumisega gaasipuuraugust, mis on väga
haruldane . Mitmes uurimisasutuses üle maailma tehakse uuringuid riskidega seotud valdkondades:
– panilates toimuvate füüsikaliste ja keemiliste protsesside uurimine ;
– panila asukoha valik, sh seismilise aktiivsuse (maavärinad) analüüs;
– moodused CO2 pikaajalise käitumise prognoosimiseks;
– seire- ja kontrollitehnika;
– riski hindamise meetodid ja riski ohjamine;
– hea tava ja normid;
– maassepumpepuuraukude gaasitiheduse tagamine.
3.5 ERGUTUSMEETMED
Selleks et tekitada CO2 kinnipüüdmis- ja ladustamistehnoloogiale turgu, on vaja panna elektritootjaid ja tööstust huvituma suurte investeeringute tegemisest lisatehnoloogiasse. Selleks tuleb süsinikdioksiid kas riigimaksu või kauplemissüsteemi kaudu maksustada. Kauplemissüsteemiga luuakse CO2 - turg sel moel, et igale riigile määratakse CO2 -heite piirsuurus ning CO2 heitjatele antakse heitekvoot (nn süsinikukrediit). Euroopa Liidu Heitekaubandus-süsteemi jaoks on välja töötatud Euroopa Komisjoni (EC) 29. jaanuari
2004. aasta otsus, milles on käsitletud ka süsiniku kinnipüüdmist ja ladustamist, et võimaldada selle tehnoloogia lisamist teistele heitevaestele energiaallikatele ning tagada Euroopale tulevikuks turvaline ja säästlik energiasüsteem. Kui CO2 kinnipüüdmine ja ladustamine on arendatud tasemele , kus selle hind on alla 20 euro tonni kohta ning CO2 geoloogiline ladustamine on osutunud elujõuliseks kasvuhooneefekti leevendamise meetodiks, on seda tehnoloogiat võimalik juurutada kümne aasta jooksul eeldusel , et kehtestatakse ka finantsilised ja korralduslikud juhised.
KOKKUVÕTE
CO2 mängib suurt rolli meie elus. Kõik, kes sõidavad autoga, joovad gaseeritud vett/limonaadi, kasutab elektrit, varastab metsast puid jne. neid kõiki see puudutab. Kui auto leiutajad ei saa õigeks aastaks süsihappegaasist vabaneda hakkavad inimesed iga läbisõidetud km eest maksma. Selleks, et vähendada CO2 tuleb palju tööd teha ja palju raha sisse panna.
KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.europarl.europa.eu/news/et/newsroom/content/20140222STO36702/html/H%C3%A4%C3%A4letusele-tuleb-s%C3%B5iduautode-CO2-heitmete-v%C3%A4hendamise-kokkulepe-ELi-N%C3%B5ukoguga (05.03.2014)
http://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/7/76/Eesti_CO2_2050.pdf (06.03.2014)
http://www.gi.ee/co2net-east/failid/CO2brochureEesti.pdf (06.03.2014)
12

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-09-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

shinybunny Õppematerjali autor

süsinik nafta tehnoloogia kinnipüüdmine riskid sõiduauto ladustamine taastuvenergia süsinikdioksiid metaan

Kasutatud allikad

https://www.energiatalgud.ee/img_auth.php/7/76/Eesti_CO2_2050.pdf

Sarnased õppematerjalid

pptx

Esitlus: CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED

CO2 HEIDETE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Alla Rajur ME13-KE Sõiduautode CO2-heitmete vähendamine Kohustus vähendada autopargi heitkoguste hulka tähendab, et vanemate ja keskkonda rohkem saastavate mudelite kõrval peavad autotootjad arendama välja ja turustama keskkonnasõbralikumaid mudeleid. Mida edukamad on autotootjad keskkonnasõbralikemate autode kasutuselevõtus, seda rohkem annab stimuleerimissüsteem neile soodustust ehk niinimetatud heitkoguse üliühikuid. Kui tootjad ei täida seatud sihteesmärke, on neil kohustus maksta lisatasu iga grammi eest, mis ületab kilomeetri kohta seatud piirnormi. Täidetud peab olema 2020 a. KUS ON VÕIMALIK CO2 KINNIPÜÜDA? Ligikaudu 60% CO2 -heitest toimub püsiobjektidest: suurtest elektrijaamadest, nafta destilleerimis tehastest, gaasitöötlus- Elektrijaam ja tööstusettevõtetest. CO2 kinnipüüdmine on h

Keskkond

pdf

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

Rahvusvaheline koostöö ja vajadused selle arendamiseks. Globaliseerumine, selle peamised tunnused, arenguetapid. Globaliseerumisega seotud riskid. Eesti rollid ja võimalused rahvusvahelises koostöös. Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ühiskonnas ja maailma majanduses toimuvad muutused, mis on põhjustatud üha kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja üha tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest ning mis seisneb kultuuride, ökosüsteemide ja väärtuste ühtlustumises (segunemises), ruumilise mitmekesisuse kahanemises, kaugkommunikatsiooni osatähtsuse olulises suurenemises.

Rahvusvaheline metsapoliitika ja säästev areng

113

doc

Energia ja keskkond konspekt

Joonis 1.6 Soojustarbimine Eestis majandusharude kaupa ja kaod soojusvõrkudes ajavahemikus 19602009 1.2 Maa energiavarud Energiavarude hulka loetakse tavaliselt need varud, mida on sel ajal kehtivate piirangutega tehniliselt võimalik kasutusele võtta. Kuigi kehtivad piirangud ja keskkonnakaitselised nõuded karmistuvad pidevalt, suurenevad samaaegselt tehnilised võimalused energiavarude ohutuks kasutuselevõtuks. Seetõttu on maa energiavarude suurus ajas muutuv. Energiavarusid jagatakse taastuvateks ja taastumatuteks. Taastumatute energiavarude hulka kuuluvad aegade jooksul maapõues moodustunud fossiilsed kütused, samuti tuumkütused. Suurem osa inimkonna energiavajadusest kaetakse praegu taastumatute energiaallikatega, mille hulka kuuluvad kivisöed ja pruunsöed, põlevkivi, nafta ja õliliivad ning maagaas.

Energia ja keskkond

doc

Saastekvootide müük Eestis

kaudselt CO2 emissioni, luues eeldused laiemaks taastuvenergia kasutuselevõtuks. (4) Riik võib riikidevahelisel KHG lubatud heitkoguste kauplemise turul müüa Kyoto protokolliga lubatud heitkoguse ja kohustusperioodi kohustusliku reservi vahe ehk kaubelda vabade lubatud heitkoguse ühikutega. Rahvusvaheline lubatud heitkogustega kauplemine toimub riikide vahel, kes on võtnud endale Kyoto protokolliga siduvad vähendamise või piiramise kohustused. (4) 6 4. Rohelised projektid Tänaste reeglite järgi saab saastekvootide müügist saadavaid vahendeid kasutada kuni 2012. aasta lõpuni. Müügist saadud vahenditest tehtavad investeeringud peavad tooma endaga kaasa tulevaste heitkoguste vähenemise, st projektidega peab kaasnema kas energia kokkuhoid või fossiilsete kütuste asendamine taastuvate energiaallikatega

Ökoloogia

docx

Keskkonnakaitse ja säästev areng eksami kordamisküsimused

Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk primaarseid konsument

Keskkonnakaitse ja säästev areng

docx

Energia ja keskkond kordamisküsimused

Kogu maailmas on turbavarusid umbes 500 miljardit tonni. Eesti oma 2,24 miljardi tonniga on maailmas 18. kohal. Kõige enam leidub meil turvast Ida-Virumaal ning Pärnu maakonnas. Soode kaudu toimub põhjavee varude taastumine, samuti toodavad seal kasvavad taimed hapnikku. 46. Millised on turba tootmise keskkonnamõjud? Uute turbakaevanduste rajamine põhjustab pöördumatuid ja tugevaid muutusi loodusele; 47. Millised on päikeseenergia rakendamise võimalused Eestis? Maailmas? Eesti tingimustes fotoelektriliste muundurite kasutamisel on oluline teada päikesepaistelise aja osatähtsust ja seadmete sobivust meie kliimasse. Kliima sobivuse analüüsi siiani tehtud pole, kuid lühike valge aeg talvel ning lumesajud muudavad selle meetodi talvise rakendamise problemaatiliseks. Autorid peavad fotoelektriliste muundajate kasutamist Eestis lähitulevikus otstarbekaks ainult võrku mitteühendatud väikeseadmete või mõõteriistade toitmiseks (näiteks

Energeetika

doc

„TUUMAENERGIA EESTILE – PERSPEKTIIVID JA PROBLEEMID”

töötavad tuumajaamad ei reosta keskkonda kahjulike gaasidega, lendtuha ega aerosoolidega. See tähendab, et tuumajaamad vähendavad kasvuhoonegaaside sattumist atmosfääri ja hoiavad ära kasvuhooneefekti. Tuumajaamad tõesti ei saasta õhku CO2-ga, aga selle eest teeb seda uraani rikastamine. See sõltub muidugi vägagi sellest, missugust meetodit uraani rikastamiseks kasutatakse. Eesti mõistes oleks otstarbekas läbi analüüsida lähipiirkondade arengud ja elektrienergia sisseostu võimalused, samuti pikas perspektiivis tuumaenergia tootmisest tulenevad võimalused toodetava energia müügiks väljaspoole Eestit. Teadlaste poolt teostatud analüüside põhjal on võimalik selgitada välja tuumajaama rajamise otstarbekus. 14 KASUTATUD ALLIKAD 1. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi koostatud Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 (26.02.2009 Vabariigi Valitsuse korraldus nr 74) 2

Eesti majandus

doc

Keskkonnakaitse

6. linnastumine 7. energia puudus Rahvastiku juurdekasvu põhjused 1. arstiteaduse areng, meditsiini kättesaadavus 2. imikute surevuste järsk vähenemine, nii arenenud kui arengumaades 3. elatustaseme tõus ja keskmise eluea pikenemine 4. sündide ülekaak suremuste suhtes 5. emade haridustaseme tõus 6. lastehaiguste ravi tõhustumine ja epideemiate vähenemine 7. üldine eluea pikenemine Rahvastiku kasvu piiramise võimalused 9 1. pere planeerimine(probleemiks katoliiklikes maades 2. naise seisundi muutus perekonnas 3. maksusoodustused, maksud, preemiad 4. abiellumisea reguleerimine 5. laste arvu reguleerimine seadusega Arvatakse, et maakeral on elanud ~500 milj.erinevat liiiki. Välja on neist surnud 490 milj.liiki. seega võiks meie koduplaneeti praegu asustada 5-10 milj.erinevat taime-, seene-ja loomaliiki

Keskkonnakaitse ja säästev areng

Rohkem sarnaseid