arvu suurusele, näiteks Keskerakond sai valimistel 21% häältest ning seega on erakonnal 21 saadikukohta. Rahvahääletusele ehk referendumile pannakse riigi iseseisvuse ja tuleviku seisukohast olulised küsimused. Põhiseadus keelab referendumile panna: riigi rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seotud küsimusi. Otsus on referendumiga vastu võetud, kui otsuse poolt on üle 50% hääletanuid. Hääletatud otsus on riigiorganitele kohustuslik. Üksikisiku või kodanikuühenduse tegevus poliitiliste otsuste mõjutamiseks (nt. avaliku võimu kaasamiseks mõne probleemi lahendamisse). Tavalised kodanikualgatuse vahendid on kontakti võtmine poliitikute ja ametnikega, avalikud pöördumised, demonstratsioonid, streigid.Väljend "kodanikualgatuse korras" viitab tihti tegevuse vabatahtlikkusele. Üks kodanikualgatse näiteid on Teeme ära 2008, üle-eestiline koristuskampaania, kus üle Eesti inimesed
6) a)Regulatiivseid akte Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega b)Jurisdiktsioonilisi akte On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. C) Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid
5. ülesanne: Kuidas saab Eesti Vabariigi kodanik osaleda riigivalitsemises ja millised on kodaniku võimalused riigi elu mõjutamiseks ja korraldamiseks? Too konkreetsed näited, kuidas saab riigiasju mõjutada järgmiste sündmuste v. tegevuste abil: valimised, rahvahääletus, kodanikualgatus, valituna riigiorganitesse, poliitilise partei või ühiskondliku organisatsiooni liikmena, ettepanekute kaudu riigiorganitele või vastavaid internetiväravaid kasutades, meedia kaudu. 6. ülesanne: Inimeste õigused Selgita miks on järgmised päevad olulised inimõiguste kaitsmisel! 10. detsember- rahvusvaheline inimõiguste päev (ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsiooni vastuvõtmine 1948.a.) 15. jaanuar- Martin Luther Kingi päev 8. märts- Rahvusvaheline naistepäev 1. juuni- rahvusvaheline lastekaitsepäev 6
konfidentsiaalsena ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma Tööandja eelneva kirjaliku loata. Tööandja äri ja tootmissaladuseks ei loeta informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud või avalikkusele vabalt kättesaadav (näiteks informatsioon avalikes registrites, majandusaasta aruanded). Tööandja äri ja tootmissaladust võib Töötaja avaldada riigiorganitele seaduses ette nähtud juhtudel ja ulatuses, informeerides sellest eelnevalt Tööandjat. Kohustus hoida Tööandja äri ja tootmissaladusi kehtib tähtajatult ka pärast Töölepingu lõppemist. 5.4. Tööandja võib Tööandja töökorralduse reeglites ühepoolselt määratleda täiendavaid äri ja tootmissaladusi, mille hoidmise kohustus Töötajal on vastavalt Lepingu punktile 5.4. 5.5
hoidma konfidentsiaalsena ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma Tööandja eelneva kirjaliku loata. Tööandja äri ja tootmissaladuseks ei loeta informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud või avalikkusele vabalt kättesaadav (näiteks informatsioon avalikes registrites, majandusaasta aruanded). Tööandja äri ja tootmissaladust võib Töötaja avaldada riigiorganitele seaduses ette nähtud juhtudel ja ulatuses, informeerides sellest eelnevalt Tööandjat. Kohustus hoida Tööandja äri ja tootmissaladusi kehtib tähtajatult ka pärast Töölepingu lõppemist. 5.5. Tööandja võib Tööandja töökorralduse reeglites ühepoolselt määratleda täiendavaid äri ja tootmissaladusi, mille hoidmise kohustus Töötajal on vastavalt Töölepingu punktile 5.4. 5.6
a põhiseadust? V: 3 korda. 2003.a muudatus puudutas kohalikke omavalitsusi. Nimelt pikendati KOV volikogu valimisperioodi neljale aastale ja pani sisse nn vahevalimiste võimaldamine. See võeti vastu kiirloomulisena. See jõustus 2005.a. 2003.a põhiseaduse täiendamise seadus. See ei olnud formaalselt küll muutmine, aga põhimõtteliselt sisuliselt oli. Sellega anti Riigikogule võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. Riigiorganitele pandi kohustus jälgida rakendatava EL õiguse vastavust Õphiseaduse aluspõhimtetele ning alustada EL-st lahkumiseks vajalike toimingute tegemist aluspõhimõtete rikkumise tuvastamisel. Otsustati rahaühikuna euro käibelevõtt. 2007.a preabula muudatus. See oli mittevajalik muudatus, sest sel pole regulatiivset sisu
rakendatavale normile: 1. Regulatiivseid akte Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2. Jurisdiktsioonilisi akte On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid Õigusnormi rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega, s.o. aktidega, mis sisaldavad õigusnorme, üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on suunatud kindlaksmääramata inimeste ringi jaoks ja on määratud korduvaks kasutamiseks.
teabekandjad, klientide arveldusdokumendid, väljaõppealased dokumendid ja juhendid, personaliandmed, ettevõtte äritegevust puudutavad finantsandmed, arvutiinformatsiooni kandjad, programmid, kliente, töötajaid ja Äriühingu osanike, juhatuse liikmeid ja tehinguid puudutava informatsiooni kandjad ning kogu muu Juhatuse liige raamatupidaja ametisoleku ajal saadud info, mis on mõeldud Äriühingu siseseks kasutamiseks. "Ärisaladuse" mõiste alla ei kuulu riigiorganitele vastavalt seadusele esitatavad dokumendid ja nendes sisalduv informatsioon ning seoses taotlustega finantsorganisatsioonidele vajalikud materjalid. 6.4.Juhatuse liige raamatupidaja kinnitab, et kogu intellektuaalne omand oskusteave, kaubamärgid, kommertsinformatsioon, patendid, kasulikud mudelid, tehnoloogiad, turu- uuringud,arvutiprogrammid, jne on Äriühingu omand, ka siis, kui see on töötatud välja Juhatuse
põhiseaduse mis tahes sättega. 18. EL liikmesriigid (küsimused, millele vastamine eeldab teadmist, millised on EL LRd) II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 19. Rahvahääletuse tüübid Rahvahääletus e referendum võib oma tüübilt olla obligatoorne (kohustuslik) või fakultatiivne (vabatahtlik). Esimesel juhul näeb riigi põhiseadus ette, et teatud liiki seadusi saab kehtestada või muuta ainult rahvahääletuse korras ja otsus on siduv kõigile riigiorganitele. Teisel puhul tuleb küsimus või eelnõu, samuti juba parlamendis vastuvõetud seadus panna rahvahääletusele, kui keegi on õigustatud seda nõudma (näiteks mingi hulk parlamendi liikmeid). 20. rahvahääletuse, rahvaalgatuse ja rahvaküsitluse vahe Rahvahääletuse ehk referendumi korral hääletab mõne riigielu küsimuse või seaduseelnõu üle vahetult riigi kodanikkond. Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud
kirjalikus vormis. II Haldusakti kohustuslikud elemendid Haldusaktide puhul võib eristada järgmisi osasid: 1. põhjendus, 2. resolutiivosa ehk haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa, 3. vaidlustamisviide, 4. muud haldusakti kohustuslikud andmed. Nimetatud osade eristamine on vajalik tulenevalt asjaolust, et neil on erinev õiguslik tähendus. Näiteks sätestab HMS § 60 lg 2, et resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas ka haldus- ja riigiorganitele; muudel osadel, sh põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Erinevate osade eristamist on vaja teada ka haldusaktide vormistamise ja teatavakstegemise juures. Näiteks võimaldab HMS § 56 lg 1 esitada põhjenduse mitte üksnes haldusaktis, vaid ka muus menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Kohtupraktikas on siiski välja kujunenud järgmised seisukohad, millal taoline viitamine on
kodanike allkirjastatud ettepanekut, mis esitatakse riigiorganile (eelkõige parlamendile). Eestis RA võimalust ps-s ei ole. RH – toimumise otsustab RK. Rahvahääletusele võib panna põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu, muu seaduseelnõu või muu riigieluküsimuse. Rahvaküsitlus – riigiorgani poolt korraldatav, kuid ainult soovituslikku iseloomu omav. PS seda võimalust ette ei näe. 17. Kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv? Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. 18. Kes saab Eestis otsustada rahvahääletuse? Riigikogu 19. Riigielu küsimuse ja seaduseelnõu vahe rahvahääletusel (olemus, tagajärjed Riigikogule) Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised.
teenuste hinnakujunduse põhimõtete kohta jms) hoidma konfidentsiaalsena ning mitte avaldama seda kolmandatele isikutele ilma Tööandja eelneva kirjaliku loata. Tööandja äri- ja tootmissaladuseks ei loeta informatsiooni, mis on avalikkusele teatavaks saanud või avalikkusele vabalt kättesaadav (näiteks informatsioon avalikes registrites, majandusaasta aruanded). Tööandja äri- ja tootmissaladust võib Töötaja avaldada riigiorganitele seaduses ette nähtud juhtudel ja ulatuses, informeerides sellest eelnevalt Tööandjat. Kohustus hoida Tööandja äri- ja tootmissaladusi kehtib tähtajatult ka pärast Töölepingu lõppemist. 5.5. Tööandja võib Tööandja töökorralduse reeglites ühepoolselt määratleda täiendavaid äri- ja tootmissaladusi, mille hoidmise kohustus Töötajal on vastavalt Töölepingu punktile 5.4. 5.6
suurem on tõenäosus, et rahva tahe toimib. Kui inimesed aga valimiste päeval hääletamisest loobuvad, annavad nad ära võimaluse oma huvide eest seista, sest valiku teevad need, kes hääletama lähevad. Niisiis mida aktiivsem on kodanikkond, seda rohkem on võimalusi valida tõelist rahvaesindust. Rahvahääletusest tuleb aga kindlasti aktiivselt osa võtta, sest rahva otsus on Riigikogule, Vabariigi Presidendile ja kõigile teistele riigiorganitele kohustuslik. Valijatel on õigus oma ringkonna saadikutega kohtuda. Kuigi parlamendisaadikut ei saa tagasi kutsuda ning teda ei seota enam mandaadiga, on talle seadusega antud reedene päev, et ta saaks oma valimisringkonnas viibida. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. (Vaata www.riigikogu.ee)
omavalitsuste erilise hoole all. Samuti väärib minu meelest ära märkimist see, et rahval tervikuna on suur võim, mida me alati ise ei adugi. See võim avaldub sättes, mis ütleb, et riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamatult välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik (EV põhiseadus). Samuti on keeruline Põhiseadust muuta, sest üldkorrana peab selle muutmiseks hääletama selle poolt kaks järjestikust riigikogu koosseisu 5 Seni toodust võiks järeldada, et seadused on positiivsed ning loovad õigusliku raamistiku õigusriigi tegutsemiseks. Siiski on minu jaoks seadusloomes asju, mis on läbimõtlemata, ja mis ei teeni piisavalt kodanike huve
Õiguse rakendamise akt on idividuaalse tähendusega õigusakt, millega kohaldatakse õigusnorm konkreetsele subjektile. 1.Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega. 2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. 3.Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: a)Riigi võimuorganite aktid (kõrgemate, kohalike) b)Riigi vali-tsemisorganite aktid c)Kohtuorganite aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 39. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. Õigusrikkumine on juriidiline fakt, mis kujutab endast süülist, õigusvastast tegu, mille on toime pannud deliktivõimeline isik ja mis on juriidilise vastutusena sätestatud õigusaktis.
vahetuks ja kaudseks demokraatiaks. Eesti on omaks võtnud kaudse demokraaatia. Otsuse langetab parlament, mille liikmed kuuluvad parteidesse,kes kasutavad tööjaotust spetsialiseerumise eesmärgil. Vahetu demokraatia põhivormideks on rahvahääletus ja rahvaalgatus 2.1.3.1 Rahvaalgatus ..Rahva seast tulnud ettepanekud mõne riigielu küsimuse arutamiseks ja otsutamiseks.Tavaliselt on vaaj selleks teatud arv kodanike allkirjastatud ettepanekut,mis esitatakse riigiorganitele, kes peavad ise küsimusega tegelema hakkama või panema küsimuse rahvahäääletusele. Eestis ei näe PS rahvaalgatuse võimalust ette. Rahavalgatus on võimalik KOV. 2.1.3.2 Rahvahääletus Üks peamistest vahetu demokraatia vormidest. Kahte liiki rahvahääletus: 1. Hääletusele on võimalik panna mõni seaduseelnõu . Rahvahääletusel saab muuta ka põhiseadust. 2. Rahvas saab otsustada muid riigielu küsimusi. Rahvahääletuse toimumine on piiratud kahe asjaoluga. 1
§ 56 – rahvas teostab hääleõiguslike kodanike kaudu riigivõimu Riigikogu valimise ja rahvahääletusega. Rahvahääletusega teostatakse legislatiivvõimu. Õigupoolest on rahva suveräänsus eelkõige poliitiline kategooria ja seejärel juriidiliselt sisustatav mõiste. Et suveräänsus omaks reaalset sisu, peab leidma vastavad normid (§ 105, 106, 163, 164, 168). Ainult rahvahääletusel saab muuta põhiseaduse Üldsätteid ja Põhiseaduse muutmise peatükki. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Rahvahääletust ei või algatada erakorralise või sõjaseisukorra ajal. See küsimus, eelnõu peab olema selgelt formuleeritud. Kontinentaal-Euroopa õiguskordadest on vahetu demokraatia eeskuju Šveits. Kodanik võib esitada seaduseelnõu või konstitutsioonimuudatuse. Seal peab iga konstitutsiooninorm pälvima rahva heakskiidu. Selleks on vaja koguda 50 000 allkirja 90 päevaga. Keskmiselt on seal 4 referendumit aastas. Seadused ise omavad erinevat kohta püramiidis
referendumile panna. Siia kuulub riigi rahaliste kohustuste, riigikaitse, välislepingute, eelarve ja maksudega seonduv. Otsuse selle kohta, kas korraldada mingis küsimuses rahvahääletus või mitte, langetab Riigikogu. Õigus osaleda referendumil on kõigil hääleõiguslikel Eesti kodanikel. Referendumi tulemuse määrab hääletamisest osavõtnute häälteenamus otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle 50 protsendi osalenutest. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Demokraatlikus riigis moodustatakse kõik esindusorganid valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ja kohalikesse volikogusse. Demokraatlikud valimised on vabad, mis tähendab, et peetakse kinni järgmistest nõuetest: · kandidaate on ühele saadikukohale mitu; · kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida; · kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses;
määramisel. Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1. Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2. Jurisdiktsioonilisi akte - on sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui sablooni) kontrollimist: "millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?"
ühiskonna arengu küsimustes Keskkomitee „Parteiparlament“ Liikmed ja liikmekandidaadid Kogunemine kord 4 kuu tagant Valis büroo (liikmed ja liikmekandidaadid) Keskkomitee sekretärid ja parteiaparaadi kõrgemad töötajad Büroo Partei täitevorgan Liiduvabariigi võimukeskus „valitsus“ Kogunes vähemalt üks kord nädalas Olulisemad sotsiaalpoliitilised ja majandusotsused Direktiivid riigiorganitele Direktiivide täitmise kontroll Parteisisesed küsimused Keskkomitee Büroo (Presiidium) Kindlad liikmed: Keskkomitee I sekretär Keskkomitee II sekretär MN esimees ÜNP esimees Keskkomitee sekretärid (1-4) Tõenäolisemad liikmed kohtade olemasolul: Tallinna linnakomitee I sekretär Sõjaväe esindaja MN esimehe I asetäitja Keskkomitee parteiorganisatsioonilise osakonna juhataja
Siit tulenevalt eristatakse vastavalt reguleeritavale suhtele ja rakendatavale normile: 1) Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2) Jurisdiktsioonilisi akte - on sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1) Riigi võimuorganite aktid a. Kõrgemate b. Kohalike 2) Riigi valitsemisorganite aktid 3) Kohtuorganite aktid 4) Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 15. Subsumptsioon Subsumptsioon juriidilise metoodika tuum. See tähendab faktilise olukorra ja õigusnormi teokoosseisu vastavuse (kui šablooni) kontrollimist: “millisele õigusnormile saab soovitud tagajärje saavutamiseks nõuet toetada?”
Formuleering ,,säte ja mõte" toonitab, et Riigikohus ei pea seejuures põhiseaduse sõnastuses kinni olema, vaid võib ammutada argumente kõigist põhiseaduse tõlgendamise meetodeist. Riigikohus tohib argumenteerida, lähtudes põhiseaduse mõttetervikust. 2. Põhiseaduse täiendamise seaduse (PSTS) eesmärk ja sisu. 14.9.2003.a. täiendus (jõust. 06.1.2004) o Riigikogule anti võimalus Euroopa Liiduga ühinemise leping ratifitseerida. o Eesti riigiorganitele anti võimalus arvestada Eestile kui EL liikmesriigile kohustuslikku EL õiguse ülimuslikkuse põhimõtet. o Riigiorganitele pandi kohustus jälgida rakendatava EL õiguse vastavust Põhiseaduse aluspõhimõtetele ning alustada EL-st lahkumiseks vajalike toimingute tegemist aluspõhimõtete rikkumise tuvastamisel. o otsustati rahaühikuna euro käibelevõtt, kuni Maastrichti kriteeriumide täitmiseni oli Eesti suhtes kehtestatud erand.
seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. §105. Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamata välja. Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. §106. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Rahvahääletuse korra sätestab rahvahääletuse seadus. §107
parlamentaarset järelevalvet klassikaliste parlamentaarse kontrolli vahendite: umbusaldushääletus, arupärimise, kirjalike ja suuliste küsimuste kaudu ning muude kontrollivormide: olulise tähtsusega küsimuste arutelude ning valitsuse tegevuskavade arutelude, valitsusele tehtavate ettepanekute ning peaministri avalduste ja ülevaadete kaudu. - Kõrgemate ametiisikute nimetamine ja valimine Kuna rahvas valib riigiorganitest otse vaid Riigikogu, siis saab ainult Riigikogu teistele riigiorganitele rahva legitimatsiooni vahendada. Riigikogu osaleb peaaegu kõigi kõrgemate ametiisikute ametisse nimetamises. Kollegiaalse organi poolt ametisse valimine ja ametisse nimetamine erinevad selle poolest, et valimistel on vähemalt kaks kandidaati või on võimalik üles seada vähemalt kaks kandidaati (nt Vabariigi Presidendi valimine), ametisse nimetamiseks esitatakse kollegiaalsele organile üks kandidaat.
41. Õiguse rakendamise aktid.- 1.Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega.2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.3.Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: a)Riigi võimuorganite aktid (kõrgemate, kohalike) b)Riigi vali- tsemisorganite aktid c)Kohtuorganite aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 42. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. - Inimeste käitumine õiguslikust aspektist võib olla kas õiguspärane või õigusvastane. Kui see käitumine ei ole õiguslikult reguleeritud on see õiguspärane käitumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormis ettenähtud soovitatav või
41. Õiguse rakendamise aktid.- 1.Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega.2.Jurisdiktsioonilised aktid- On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse.3.Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: a)Riigi võimuorganite aktid (kõrgemate, kohalike) b)Riigi vali- tsemisorganite aktid c)Kohtuorganite aktid d)Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 42. Õigusrikkumise mõiste ja koosseis. - Inimeste käitumine õiguslikust aspektist võib olla kas õiguspärane või õigusvastane. Kui see käitumine ei ole õiguslikult reguleeritud on see õiguspärane käitumine. Õiguspärane käitumine on õigusnormis ettenähtud soovitatav või
- välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise; - erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise; - riigikaitse küsimusi. Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus · Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. · PS ei näe rahvaalgatust ette · Rahvaküsitlus on menetlus rahva arvamuse väljaselgitamiseks konkreetses küsimuses, kuid erinevalt rahvahääletusest ei ole selle tulemus riigiorganitele siduv · Terminit ,,rahvaküsitlus" põhiseadus ei kasuta "Kas oist alkoholimüüki Tallinnas tuleks piirata?" ,,Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt 40 km/h-le?" Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel · Vabaduse põhimõte - igal ühel on õigus vabale eneseteostusele" PS § 19 lg 1 · Igaühe vabadus - Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste
rakendatavale normile: 1. Regulatiivseid akte Regulatiivsed aktid on sellised, mis määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega 2. Jurisdiktsioonilisi akte On sellised õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega, sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse. Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid Õigusnormi rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega, s.o. aktidega, mis sisaldavad õigusnorme, üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on suunatud kindlaksmääramata inimeste ringi jaoks ja on määratud korduvaks kasutamiseks.
Põhiseaduse muutmise seaduse kuulutab välja President ja see jõustub seaduses määratud tähtajal, kuid mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist. 37. Rahvahääletuse mõiste ja kasutamine: Riigikogul on õigus panna seaduseelnõud või muu riigielu küsimus rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Rahvahääletusel vastu võetud seaduse kuulutab välja President. Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Rahvahääletuse otsus on riigiorganitele kohustuslik. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute raifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Rahvahääletuse korra kehtestab rahvahääletuse seadus (Vastu võetud 13.03.2002. a) 38. Õigusriigi teooria: Ei ole olemas rõigusriigi mõistet. Euroopa Liit kasutas seda väljendit kuid nüüd see taandub.
rahvahääletusele pandavat küsimust, mille vastus saab olla üksnes «jah» või «ei». (Kas küsimus saab olla vastuolus PS-ga? Nt kui ei oleks EL-ga ühinemise küsimus toimunud ilma PSTS-ta, oleks olnud tegemis PS vastase küsimusega) - menetlus RKKTS § 128-130 - teadaandmine RaHS §9 - hääletus - tulemuste kindlaks tegemine RaHS §9 (§ 105 lg 3 lause 2 – rahvahääletuse otsustatu on kohustuslikuks täitmiseks kõigile riigiorganitele) § 30 ERAKONNAD I Sätestus PS § 48 lg 1 lause 2, lg 3 ja lg 4 + Erakonnaseadus (EKS) II Mõiste erakond – RKPJKo 3-4-1-3-05 p31 - erakond on demokraatiat tagavaks sillaks ühiskonna ja riigi vahel, mille funktsiooniks on poliitilisi seisukohti koondada ja hoomatavaks tervikuks kujundada ning
MEHHANISM Ühiskonna poliitiline organisatsioon Riigi süsteemi primaarsed ja sekundaarsed elemendid on samas ka ühiskonna poliitilise organisatsiooni elementideks. Sõltuvalt suhtest poliitikasse võime organisatsioonid ühiskonnas jagada: ¤ poliitilised ¤ mittepoliitilised ehk apoliitilised Inimene, ühiskond, riik - seoste tüübid Riigikeskset ühiskonda iseloomustab prioriteetide gradatsioon RIIK-ÜHISKOND- INIMENE, kusjuures inimene on viimasel kohal.Kehtiv õigus konstitueerib riigiorganitele valdavalt ainult õigusi, inimesele valdavalt ainult kohustusi. Inimese(isiksuse)keskset ühiskonda iseloomustab prioriteetide gradatsioon INIMENE- ÜHISKOND- RIIK, kusjuures inimene on esikohal. Tagatud üldised inimõigused jpm. Kõigi subjektide suhtes toimib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Selle vormid: ¤ kodakondsus ¤ maksud ja avalikud teenused ¤ osavõtt riigi ja ühiskonna kujundamisest. RIIGI AJALOOLISED TÜÜBID, VORMID, FUNKTSIOONID Riigi ajaloolised tüübid
Esineb erinevaid õiguse rakendamise akte. Vastavalt reguleeritavatele suhetele ja rakendatavale normile eristatakse: 1. Regulatiivsed aktid – määravad kindlaks inimeste õigused ja kohustused seoses nende õiguspärase käitumisega. 2. Juristiktsioonilised (ehk kaitsvad) aktid – seonduvad inimeste õigusvastase käitumisega ja sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse (nt trahvimäärus). Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes seda kehtestavad: 1. Riigivõimu organite aktid (kõrgemate ja kohalike) 2. Riigi valitsemisorganite aktid (nt valitsuse korraldus, ministri käskkiri) 3. Kohtuorganite aktid (nt kohtuotsus) 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid (nt riigikontrolli aruanne) Õigusnormide rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega, st aktidega, mis sisaldavad õigusnorme ehk üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on suunatud reeglina kindlaks määramata
vahetult riigi kodanikkond. Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. Rahvaküsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik küsida rahva käest siduva iseloomuta arvamust, et saada informatsiooni meeleolude ja seisukohtade kohta. 17. Kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv? Jah, rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele kohustuslik ja siduv. 18. Kes saab Eestis otsustada rahvahääletuse? 6 Rahvahääletuse seadus § 8. Rahvahääletuse algatamise õigus (1) Rahvahääletuse algatamise õigus põhiseaduse muutmiseks on: 1) vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust; 2) Vabariigi Presidendil. (2) Muu seaduse või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on Riigikogu
Ühe tee valik välistas hiljem teise tee valiku. Kuna KK-s menetlusloa süsteeme ei rakendatud, siis olid KK-d asjadega üle koormatud. Eristatakse teoorias nn väikest K-list kaebust ja suurt K-list kaebust. a) väikeseks K-liseks kaebuseks nim kaebust, millega K-line küsimus tõstatatakse IK- u ees. b) suur K-line kaebus esitatakse KK-le endale. K-liste küsimuste tõstatamisel tunneb Eesti õiguskord väikest K-list kaebust. 3) sageli antakse KK-sse pöördumise õigus teatud riigiorganitele seaduse väljakuulitamise menetluses, see on enne seaduse jõustumist. See õigus on sageli riigipeal, kelle pädevuses on seaduse väljakuulutamine. Nt Prantsuse president saab pöörduda K-i Nõukogusse (KN). Eestis see õigus presidendil, õiguskantsleril ja KOV volikogudel (kui nad väidavad KOV-te PS-like tagatiste rikkumist üldaktiga). Mõnes riigis on enne seaduse jõustumist antud parlamendi vähemusele õigus taodelda KK-lt seaduse PS-pärasuse kontrolli
vahetult riigi kodanikkond. Rahvaalgatuse all mõeldakse aga rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (enamasti seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. Rahvaküsitlus on seevastu meetod, mille abil saab riik küsida rahva käest siduva iseloomuta arvamust, et saada informatsiooni meeleolude ja seisukohtade kohta. 17. Kas Eestis on rahvahääletuse tulemus riigiorganeile siduv? Jah, rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele kohustuslik ja siduv. 6 18. Kes saab Eestis otsustada rahvahääletuse? Rahvahääletuse seadus § 8. Rahvahääletuse algatamise õigus (1) Rahvahääletuse algatamise õigus põhiseaduse muutmiseks on: 1) vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust; 2) Vabariigi Presidendil. (2) Muu seaduse või muu riigielu küsimuse rahvahääletuse algatamise õigus on Riigikogu liikmel, Riigikogu fraktsioonil, Riigikogu komisjonil ja Vabariigi Valitsusel
Käideldavuse halduse protsess - ITIL v2: Availability management Antud protsessi sisuks on vajadus aru saada käideldavuse nõuetest ning garanteerida antud nõuete täitmine. Käideldavuse nõuete tagamise objektiks on praktikas nii IT (äri)teenus, kui ka komponent, sisuliselt siis konfiguratsioonielement (CI). Et käideldavust juhtida peab aga suutma teda ka mõõta. Näiteks raamatupidamise rakenduse/vastava teenuse käideldavus on kindlasti esmatähtis vahetult enne riigiorganitele raamatupidamisraportite saatmise tähtaegu vms. Ilmselt ei kasutata antud teenust väljaspool tööaega, mistõttu võiks arvata, et antud teenus peab kättesaadav olema pigem 5 päeva nädalas, tööajal (näiteks vahemikus 7:00..19:00). Mahu halduse protsess - ITIL v2: Capacity management Toimub sisuliselt kolmel tasemel: ärilisel tasemel, teenuse tasemel, ressursi tasemel. Eesmärgiks on aru saada mahunõuetest IT ressurssidele (mälu, kettapind, serveri jõudlus, arendustiimi suurus
küsimuste ring;2. Rahvahääletuse toimumine on seotud riigikogu otsusega., vaid riigikogu saab otsutada rahvahääletuse korraldamist. 2.4 Rahvaalgatus ja rahvaküsitlus •Rahvaalgatuse all mõeldakse rahva seast tulnud ettepanekuid mõne riigielu küsimuse (eelkõige seaduseelnõu) arutamiseks ja otsustamiseks. Tavaliselt on vaaj selleks teatud arv kodanike allkirjastatud ettepanekut,mis esitatakse riigiorganitele, kes peavad ise küsimusega tegelema hakkama või panema küsimuse rahvahäääletusele. •PS ei näe rahvaalgatust ette, see on võimalik KOV. •Rahvaküsitlus- Demokraatia printsiip peab rahava seisukohtadega arvestamist tähtsaks “Kas Öist alkoholimüüki Tallinnas tulekspiirata?” „Kas Tallinna kesklinnas tuleks sõidukite piirkiirus alandada 50 km/h-lt40 km/h-le? 2.5 Eesti riigi rajanemine vabadusel, õiglusel ja õigusel
Esineb mitmesuguseid õiguse rakendamise akte ja vastavalt eristatakse reguleeritavatele suhetele: 1) Regulatiivseid akte inimeste õigused ja kohustused nende õiguspärase käitumisega 2) Jurisdiksiootnilisi akte (kaitsvaid) õiguse rakendamise aktid, mis seonduvad inimese õigusvastase käitumisega ja sisaldavad mingi käitumise kohustuse või määravad karistuse(trahvimäärus) Lisaks sellele võib liigitada vastavalt riigiorganitele kes neid kehtestavad 1) Riigivõimu aktid (kõrgemate ja kohalike) 2) Riigivalitsemisorganite aktid, valitsuse korraldus, ministrite käskkiri 3) Kohtuorganite aktid(kohtuotsus) 4) Kontrolli ja järelvalve organite aktid(riigikontrolli arunne) Õigusnormi rakendamise akte ei tohi ära segada normatiivsete aktidega ehk aktidega mis sisaldavad õigusnorme ehk üldisi käitumisreegleid. Normatiivne akt on tavaliselt kindlaks
Eestis kasutatakse referendumile vastava legaalterminina rahvahääletust. Korralduslikult on referendum väga sarnane valimistega. Kandidaatide ülesseadmise asemel seatakse üles referendumiküsimus. Referendumi korraldusliku küljega tegelevad tavaliselt samad komisjonid, kes tegelevad valimiste korraldamisega. Vahel erist.referendumit ja plebistsiiti, näiteks Brasiilias loetakse plebistsiidi tulemus kohustuslikuks riigiorganitele, referendumi tulemust aga soovituslikuks. Nende terminite eristamine sõltub siiski konkreetse riigi õiguskorrast. Sageli loetakse neid mõisteid sünonüümideks, mida eristatakse stilistiliselt. Sellisel puhul käsitl. plebistsiiti referendumina, millel on riigi või selle osa jaoks saatust määrav tähendus. Referendumit kasutatakse kahel eesmärgil: üheks on olla vastukaaluks rahvast võimalikult võõrandunud arlamendile
Mida aktiivsemalt kodanikud valimistest osa võtavad, seda suurem on tõenäosus, et rahva tahe toimib. Kui inimesed aga valimiste päeval hääletamisest loobuvad, annavad nad ära võimaluse oma huvide eest seista, sest valiku teevad need, kes hääletama läksid. Mida aktiivsem kodanikkond, seda rohkem võimalusi valida tõelist rahvaesindust. Rahvahääletusest tuleb aga kindlasti aktiivselt osa võtta, sest rahva otsus on Riigikogule, Vabariigi Presidendile ja kõigile teistele riigiorganitele kohustuslik. Valijatel on õigus oma ringkonna saadikutega kohtuda. Kuigi parlamendisaadikut ei saa tagasi kutsuda ning teda ei seota enam mandaadiga, on talle seadusega antud reedene päev oma valimisringkonnas viibimiseks. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. 5. NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus Rassid väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikud rühmad. Tänapäeval
suurem on tõenäosus, et rahva tahe toimib. Kui inimesed aga valimiste päeval hääletamisest loobuvad, annavad nad ära võimaluse oma huvide eest seista, sest valiku teevad need, kes hääletama läksid. Niisiis mida aktiivsem kodanikkond, seda rohkem võimalusi valida tõelist rahvaesindust. Rahvahääletusest tuleb aga kindlasti aktiivselt osa võtta, sest rahva otsus on Riigikogule, Vabariigi Presidendile ja kõigile teistele riigiorganitele kohustuslik. Valijatel on õigus oma ringkonna saadikutega kohtuda. Kuigi parlamendisaatikut ei saa tagasi kutsuda ning teda ei seota enam mandaadiga, on talle seadusega antud reedene päev oma valimisringkonnas viibimiseks. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. 5. NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma mitmekultuurilisus. Tsivilisatsioon kui suurim kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees.
Mida aktiivsemalt kodanikud valimistest osa võtavad, seda suurem on tõenäosus, et rahva tahe toimib. Kui inimesed aga valimiste päeval hääletamisest loobuvad, annavad nad ära võimaluse oma huvide eest seista, sest valiku teevad need, kes hääletama läksid. Niisiis mida aktiivsem kodanikkond, seda rohkem võimalusi valida tõelist rahvaesindust. Rahvahääletusest tuleb aga kindlasti aktiivselt osa võtta, sest rahva otsus on Riigikogule, Vabariigi Presidendile ja kõigile teistele riigiorganitele kohustuslik. Valijatel on õigus oma ringkonna saadikutega kohtuda. Kuigi parlamendisaadikut ei saa tagasi kutsuda ning teda ei seota enam mandaadiga, on talle seadusega antud reedene päev oma valimisringkonnas viibimiseks. Nii on riigikogulastega kohtumise korraldamine ka kodanike enda teha. Vaata www.riigikogu.ee. 5. NÜÜDISMAAILMA MITMEPALGELISUS Maailma rassiline, rahvuslik ja religioosne mitmekesisus. Maailma mitmekultuurilisus.
kehtestatud, tööandja on töölepingus/konfidentsiaalsuslepingus määranud kindlaks salastatud teabe, millega töötaja projekti täites võib kokku puutuda, tööandja konkurendid on töölepingus/konfidentsiaalsuslepingus määratletud, tööandja maksab salastatud teabe mitteavaldamise eest tasu, mis on fikseeritud töötasu osana või lisatasuna, 43 töötaja võib salastatud teavet teatavaks teha riigiorganitele Eesti seadustega ette nähtud korras. Materiaalne vastutus. Kokkulepe reguleerib tööandjalt töötajale projekti ajaks töö tegemiseks üleantavate materiaalsete väärtuste kasutamist. Kas käsitleda materiaalset vastutust töölepingu lisakokkuleppeid puudutavas alajaotuses või sõlmida lisaks töölepingule ka materiaalse vastutuse leping, võiks eelkõige sõltuda sellest, kui palju materiaalseid väärtusi töötaja käsutab
õiglust rakendatakse õiguse vahendusel. Ent õiguse rakendamisel on õigluse nõudel mõnevõrra iseseisev tähendus. Õiglane on selline õiguse rakendamise otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi seisukohalt kui ka rahva poolt vaadatuna. 63. Millistel alustel ja kuidas liigitatakse õiguse rakendamise akte? Õiguse rakendamise akte võib liigitada vastavalt riigiorganitele, kes neid kehtestavad: 1. Riigi võimuorganite aktid o kõrgemate o kohalike 2. Riigi valitsemisorganite aktid 3. Kohtuorganite aktid 4. Kontrolli- ja järelvalveorganite aktid 64. Mis eristab õigusrikkumist õiguspärasest käitumisest? Inimese käitumine õiguslikust aspektist vaadatuna võib olla kas õigusnormidega kooskõlas ehk õiguspärane või õigusnormidega vastuolus ehk õigusrikkumine
Kas rahvahääletusele pandavate küsimuste ringi on Eestis piiratud ja millise õigusaktiga? Mida saab muuta ainult referendumil? 85. Kas rahvahääletusel vastu võetud seadust saab muuta ka Riigikogu? Põhjendage oma seisukohta. Mida saab põhiseadusest muuta ainult rahvahääletusega? Rahavahääletuse seadus ja Riigikogu kodukorra seadus on põhiseaduse § 104 kohaselt seadused, mis tuleb võtta vastu Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Põhiseaduse kohaselt on rahvahääletuse otsus riigiorganitele kohustuslik. See tähendab kindlalt seda, et riigiorganid peavad täitma rahvahääletusel muus riigielu küsimuses vastuvõetud otsust ja sama küsimust saab ümber otsustada üksnes rahvahääletusel. See on ka loomulik, sest vastasel korral muutuks rahvahääletus muus riigielu küsimuses farsiks riigiorganid saaksid igal ajal otsustada teisiti kui otsustas rahvas. Rahvahääletusel vastuvõetud seadust on Riigikogul kindlasti võimalik muuta, kui seaduses eneses
seoste osas riigiaparaadi ja sekundaarsete elementide nn I rühmaga. Kõrgeima õigusjõu tõttu kuuluvad riigiõiguse hulka kõik konstitutsioonilised õigusnormid. Riigiõiguse hulka kuuluvad seega ka need õigusnormid, millega põhiseaduses (konstitutsioon) reguleeritakse teatud põhimõtted (printsiibid), mis on kohustuslikud kõigile ja igaühele - kõigile füüsilistele ja juriidilistele isikutele, aga samuti kõigile või teatud riigiorganitele. Nt Eesti PS preambulas on sätestatud: kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, ... mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, ... mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade - ... . Seega kõik ja igaüks, kes tahes isik või mistahes institutsioon peab alati tagama õiguse vabadusele, mida tohib piirata üksnes seaduses sätestatud alustel ja korras; samuti - kui parlament võtab vastu seadusi,
Haldusakti kehtivus NB!!! Haldusakti kehtivuse küsimus ei ole samatähenduslik haldusakti õiguspärasuse küsimusega. Haldusakti kehtivus tähendab selle ühepoolse tahteavalduse võimet luua õiguslikke tagajärgi. Õigusvastasus ei tähenda iseenesest veel seda, et haldusakt on kehtetu. Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt. Kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sh haldus ja riigiorganitele. Kehtivuse eeldused: HMS kohaselt kehtib haldusakt adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist. Haldusakt kehtib kuni: 1) kehtetuks tunnistamiseni; 2) kehtivusaja lõppemiseni; 3) haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni; 4) kohustuse täitmiseni; ...kui seadus ei sätesta teisiti. Tühine haldusakt Tühine haldusakt on kehtetu algusest peale (ex tunc)
tagasilükkamise üle. Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse põhjal pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu. Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu või mõni riigielu küsimus rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Rahvahääletusel vastuvõetud seaduse kuulutab Vabariigi President viivitamata välja. Rahvahääletuse otsus on kõikidele riigiorganitele kohustuslik. Kui rahvahääletusele pandud seaduseelnõu ei saa poolthäälte enamust, kuulutab Vabariigi President välja Riigikogu erakorralised valimised. Rahvahääletusele ei saa panna eelarve, maksude, riigi rahaliste kohustuste, välislepingute ratifitseerimise ja denonsseerimise, erakorralise seisukorra kehtestamise ja lõpetamise ning riigikaitse küsimusi. Täidesaatvat riigivõimu teostab Vabariigi Valitsus. Enamikul juhtudel esitab eelnõud
annaabi.ee 
