Huvid: maksimeerida kasumit Selleks: · Hoida toodangu omahind ehk tootmiskulud võimalikult madalad. Kulutada tootmisprotsessis keskkonnakaitsele nii vähe kui võimalik (vahendeid, raha) · Müüa võimalikult palju toodangut. Selleks on vaja näida keskkonnasõbraliku ettevõttena. Kui ettevõte on keskkonnavaenulik, siis ei suudaks ta niipalju toodangut müüa. Keskkonnavaenulikkus paljastatakse ka konkurentide poolt. Valitsussektor: Huvid: Täita riigikassat Selleks: · Koguda ressursikasutustasusid ja saastetasusid · Hoida keskkond võimalikult puhtana Selleks: · Kehtestada mõistlikud saastamise määrad ja teostada pidevat kontrolli loodusressursside kasutamise ja saasteainete emissiooni üle. (ametkondadest näiteks keskkonnainspektsioon) Poliitikud: Huvid: 1. Valijate häälte kindlustamine Selleks: · Hoida keskkond võimalikult puhas piisavalt rangete saastenormide ja pideva kontrolli abil
1480 seisis Ivan III vägi mitu kuud silmitsi mongolitega Okaa harujõe Ugra ääres. 1316 sai troonile Gediminas. 1345-1377 Algirdas. 1385 sõlmiti Poola kuninganna Jadwiga ja Leedu suurvürst Jogaila vahel Krevo lossis leping Poola-Leedu ühinemise kohta. 1387 leedulased ristiti viimase Euroopa rahvana. 1410 Grunwaldi lahing. 1527 alustati Gustav Vasa eestvedamisel kirikuvande riigile võõrandamist, millega loodeti kiriku rikkuste arvelt riigikassat täita. 1159 hävitati Lübecki linn. 1202 loodi Mõõgevendade ehk Kristuse Sõjateenistuse Vendade Ordu. 1201 asustati Riia linn. 1210 piirasid eestlased Võnnu linnust lätlaste asualal. 1208-1227 Muistne vabadusvõitlus. 1217(21.sept) peeti Viljandi lähedal lahing. 1219 randus taanlaste suur laevastik Voldemar II juhtimisel Tallinna all. 1242 Jäälahing. 1346 müüs Taani kuningas Põhja-Eesti Saksa ordule.
8. Ma kohtasin raamatus paari enneomandatud geograafiateadmist, näiteks: Teadsin, et Eduard Vilde peab sõitma Viini juures läbi mõne tunneli, kuna seal on Alpid. Veel teadsin seda, et Konstantinoopolis on soe, sest seal on sellised kliimategurid. 9. Mina soovitan seda reisikirja lugeda, sest: • Seal on huvitavad kirjeldused • See on lühike ja huvitav • Sellest ei ole raske aru saada • Seda saab raamatukogust tasuta laenata • Selle ostmine toetab Eesti riigikassat • Raamatus pole pilte, mis segavad • Raamatus pole põhjuseta vulgaarseid sõnu • Raamatul on huvitavad kaaned, mida saab ära võtta või järjehoidjana kasutada. • Raamatus on rohkem kui 1 lugu, mis tähendab et sellest raamatust saab mitu elamust ja reisilugu, mis võivad aidata sind su tulevastes reisides. Kasutatud kirjandus. Joonis 1 kaart (tegin jooned ise) : https://www.mapsofworld.com/europe/cities.html Joonis 2: http://www.vanaraamat
olemasolu ei saa eitada. Ilma hariduseta ja mõnuainete küüsi langenud noorte saatus pole kuigi roosiline. Praegugi on tänavatel hulganisti elu hammasrataste vahele jäänud inimesi, kelle elu eesmärk on pealtnäha vaid kogu oma raha ,,vägijoogile" kulutada. Taolised kodanikud on riigile vaid koormaks kaelas nende eest tuleb muretseda ja sellelele kulub suur osa sotsiaalrahadest. Ise nad aga kuidagi ,,riigikassat" täitsa ei suuda. Õnneks aitavad kodanike omaalgatused kaasa nii mõnegi probleemi lahendamisele. Iga aastaga aina enam hoogu koguv koristusprojekt ,,Teeme ära" on aidanud kaasa meie metsade ja teeäärte korrashoiule. Iga aasta korjatakse taoliste projektide käigus kokku mitmeid tonne loodusesse vedelema jäetud prügi. Meie võime ju pidada oma probleeme suurteks, kuid on riike, kus inimesed võitlevad nälja, haiguste ja looduskatastroofidega
Kui mina oleksin olnud üks nendest orjadest, siis oleksin mina vastu hakanud isegi siis, kui oleksin saanud karistada selle eest. Aga samas oleks ka Peeter I võinuks palgata töötajad, kes tegeleks riietega. Kuna tol ajal olid orjad siis ehk Peeter I tahtis raha kokku hoida ja kasutada orjastatud talupoegi. Senine maksusüsteem, millega olid maksustatud näiteks majade aknad ja korstnad, oli keeruline ja väheefektiivne. Et koguda uusi makse ja täita riigikassat, selleks kehtestati pearahamaks, mis hõlmas ühtviisi peaaegu kogu elanikkonda. Koos pearahamaksu kehtestamisega hakati Venemaal korraldama regulaarseid hingeloendusi. Ma arvan, et see on hea kaval idee maksude tõstmiseks, kuna ei öeldud, et tõstavad makse vaid et muudavad hoopis maksude võtmist. Samas aga venelastele see eriti ei meeldinud kuna nad pidid rohkem makse maksma. Põhjalikult muudeti Venemaa valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja, bojaaride duuma
tühised kohustused kuid suur tasu. Mitte olla Versaille's tähendas aadlimehele sama kui olla surnud. Just kuninga õukonnas hakati valmistama jäätist ja vahuveini. Ühe tualetiga kaasnesid ebameeldivad haisud ja objektid lossis. Louis XIV ajal hakati Prantsusmaa majanduselu korraldama merkantilistlikus vaimus. Kuninga priiskav eluviis ja sõjad nõudsid palju raha, sellepärast kannatasid enim piirkonna tavaelanikud. Kuna riigikassat taheti iga hinna eest täita, ei põlatud müüa aadlitiitleid ega kõrgeid ametikohti, sellest saadi suuri tulusid. Rahandusminister Colbert rentis maksukogumisõiguse rikkamatele kaupmeestele, kes tasusid maksud omast käest, kuid nõudsid need lihtrahvalt veel suuremas koguses sisse. Lihtrahval olid kõrged maksud ja riik oli rahvaga mittearvestav. Kui peale Rootsi aega olid Eesti talupojad juba peaaegu vabad, siis peale Põhjasõda
sajandi algusest kuni 1680: 1680 kuni 18.sajandi alguseni: *riigimaade vähenemine, eramaade karv *eramõisate vähenemine, *maade müümine riigimaade karv *maade läänistamine teenete eest Reduktsioon-Kuningas Karl XI alagatusel läbi viidud. Selle käigus alates 1680 aastast alustati eramõisate riigistamist. Reduktsiooni põhjused: *Täita riigikassat, mis oli sõdade käigus kurnatud ja tühi *Soov muuta maa feodaalsest riigist->kodanlikuks riigiks Reduktsiooni tulemusena:*Kasvasid tulud *Kehtestati kontroll mõisavalduste üle *Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Põllumajandus ja talupojad: Mõisapõldude laieneimise põhjused *kõrged viljahinnad Talupoegade koormised : *kasvav eksport
selleks saadakse? Kas elu ilma sihita, on elamist väärt? See on mõte, mille üle juurdles Faust kogu oma elu jooksul. Ta oli hingelt filosoof, kes oli pettunud oma eksistentsis, kuna tal oli nii vähe inimkonnale pakkuda. Raske on võrrelda seda seisukohta tänapäeva esimese maailmaga, sest on riigijuhid, kelle ülesandena elanike elujärje parandamine puudutab meid kõiki kaudselt, teisalt on paadunud alkoholisõbrad, kelle kohus on täita riigikassat aktsiisiga. Ükski inimene ei ole sihita, kõigi tegudel on tagajärg ja tulemus. Näiliselt kuritegelikuks olemine lõhestab meie ühiskonda, kuid selle tulemusena leiab tööd õigussüsteem. Arenenud riikide ühiskond on tervik, see on kui yin yang, kaks vastastikku jõudu, kus ühe puudumine välistab teise olemuslikkuse. Kolmanda maailma elanikud ei võimalda palju oma eksistentsiga maailmale pakkuda, kuna neid piirab liigne isoleeritus ülejäänud maailmaga.
Naaberaladelt tulid sisserändajad Ajaloo suurim näljahäda Haigused- tüüfus ja düsenteeria Nõiapõletused Kõrged maksud Eesti langes Vene võimu alla 5. Reduktsioon miks olid paljud aadlikud vastu? Milliseid muutuseid tõi kaasa? Mõisate reduktsioon ehk riigistamine oli mõisate riigi omandusse tagasivõtmisprotsess. Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatut riigikassat Soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Aadlikud ei pidanud muidu tasuma riigimakse. Kadus vana läänikorraldus Riigi sissetulekud tõusid Paranesid haridusolud Kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle Halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suhted Paranes talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord Aadlikele ei meeldinud et talupoegadele anti võimalus kaevata nende peale, kui ta ei
Nende võim oli praktiliselt piiramatu, ainult Makedoonias pidid nad arvestama kohalike aristokraatide soove ja nõudmisi. Monarhid rajasid endale suurejoonelisi ja luksuslikke losse, mille juurde kuulusid toretsevad õukonnad. Monarhid hakkasid alluvatelt nõudma jumalikku austust ning lähtusid vanadest idamaistest tavatest riigivalitsemist puudutavates üksikasjades. Seetõttu säilis riiklik järelvalve talupoegade igapäevase töö üle ning see aitas täita riigikassat maksudega. Hoopis vähem toimusid muutused linnaelus, kus säilisid kreeklaste vanad kombed ja harjumused. Hellenismiperioodi linnad olid tähtsad käsitöö ja kaubanduse keskused, kus oli suurenenud orjapidamine. Linnades kehtis linnriiklik poliitiline korraldus - linnanõukogud, iga-aasaste ametnike valimine ning rahvakoosolekud. Nende võim piirdus aga ainult kohalikku igapäevaelu puudutavate küsimustega. Kõik linnad pidid alluma valitseja tahtele.
vojevoodkondadeks, mille eesotsas olid poolakad või leedukad; Eraläänid jagati Poola ja Leedu aadlikele. 7. Sõnasta Eesti aadlike 7 eriõigust 17.-18. sajandil. V:Usu säilitamine; Kindel maaomad ja maa pärandamise õigus; Maksuvabastus; Omavalistus; Kohtuvõim; Kontroll kiriku üle; Tsiviiil- ja sõjaväeliste ametite reserveerimine aadlike poegadele. 8. Miks viidi Rootsi võimu all Balti provintsides läbi mõisate reduktsioon? V:Rootsi riigi soov täita sõdadest kurnatud riigikassat. 9. Milline oli reduktsiooni mõju: 1) Rootsi kuningavõimule-Riigi tulud kasvasid;Suurem riiklik kontroll mõisavalduste üle; 2) aadelkonnale-kasum vähenes;Kohaliku aadli ja Rootsi suhted halvenesid. 10. Kas Peeter I ajal kujunenud Balti erikord tõi Eestile pigem head või halba? Põhjenda oma arvamust. V:Tõi pigem head, sest kõrgema riigivõimu esindajaks said Tallinna ja Riia kindralkubernerid, kes tegid koostööd rüütelkondade ja linnade võimuorganitega.
nende hariduse edendamiseks. Anti välja ka esimene eesti keelne aabits ja esimene eesti keelne gramamatika. Nende kõigi loomine on ilmselt kõige oluliseimad toimunud muudatustest Rootsi ajal Eestis. Karl XI hakkas 1680 mõisaid riigistama(mõisate reduktsioon), mis olid ennem erakättes. Kuna võimule tulles sai ta tühja riigikassa oli tal vaja tal raha riigi juhtimiseks. Mõisate riigistamine põhjustas küll mõisinike suurt viha, kes pidid renti riigile maksma,kuid mis täitis kenasti riigikassat. Sellega seoses hakati pidama maksude üle maksmise üle vakuraamatut, kuhu oli kirjutatud pere suurus, maa suurus ja maksmised. Selle tekkimine tegi ka talupoja elu kergemaks ja mõisnik ei saanud teda enam nii plaju käsutada. Seda allikat võib ka nimetada ka iga perekonna sugupuu allikana, tänu millele võid teada saada, kust su esivanemad pärilt on, mis on mingis mõttes tähtis praegusele ajastule.
keisripaleest ja valitsemisest ei tahtnud kellegagi võimu jagada 1. veebruaril 55. aastal suri Britannicus (Nero poolvend) õhtusöögil palees, tõenäoliselt mürgitatuna Nero poolt. Viis esimest valitsemisaastat Viiel esimesel aastal juhtisid impeeriumi tegelikult tema nõuandjad Riigi juhtimine oli autoritaarne Senatit koheldi austusega suurem otsustusõigus Anti välja seadusi avaliku korra paremaks tagamiseks, reformiti riigikassat Nero valitsejana Oli väga humaanne, mõjutatuna oma tuutorist Senecast. Astus ta välja gladiaatorite tapmise ja kurjategijate avaliku häbistamise vastu Kui linna prefekt tapeti oma orja poolt, oli Nero väga ärritatud, et pidi tapma kõik prefekti majapidamise 400 orja. Nero valitsejana Hakkas aina rohkem võimust eemalduma Pühendus hobuste võidusõidule, laulmisele, näitlemisele, tantsimisele, poeesiale ja oma
Rooma linn ja ehituskunst Ajalugu Tartu 2011 Rooma linn Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul. Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia piirile. Linnaosad: Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn. Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik. Asutamine: Rooma kohal v...
Ma arvan, et rüütelkonnad olid olulisemad, sest rüütelkonnad seisid inimeste õiguste eest ning lahendas tekkinud küsimusi 5. Miks toimub Eesti-ja Liivimaal aadelkonna võimu tugevnemine 17. sajandi keskpaigaks?- Sest riigimaa vähenes pidevalt(müümise tulemusena, maade läänistamisega riigile osutatud teenete eest? 6. Millise Rootsi kuninga ajal ja miks viidi Eesti-ja Liivimaal ellu mõisate reduktsioon?-Karl XI ajal. Rootsi riik soovis täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat; soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks 7. Mis olid reduktsiooni tulemused Rootsi riigile ja millised balti aadlile?-Riigi jaoks:tulud kasvasid järsult. Aadli jaoks:kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste üle; suhted aadli ja Rootsi riigivõimu vahel halvenesid; talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord paranes 8. Seleta mõisted: rüütlimõis; kroonumõis; pastoraat.-Rüütlimõisad:eramõisad, mis kuulusid peamiselt baltisaksa mõisnikele
Nii oli reformide läbiviimiseks vajalik, et hukkamist.Kuningas 17931795. igal saadikul oleks oma isiklik Kolmas seisus -17.juuni 1789 Sieyes hääl.Jacques Necker määrati uueks tegi ettepaneku teha 3. Seisusel rahanduse peakontrolöriks, oli rahva endal Rahvuskogu. seas populaarne.Päästmaks riigikassat Maikuus kogunenud generaalstaatidel rahapuudusest,seadis ta esialgu otsustas 3. Seisus end ainsaks rahva peasihiks kokkuhoiu õukonna esinduseks kuulutada. Kolmas pidutsemise, toreduse ja luksusliku seisuskuulutas end 17. juunil kuulutada eluviisi arvelt.See ebaõnnestus
Maariigiks, mis iseloomustas kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi. 13.Millest olid tingitud 17.saj. rahvaarvu kõikumised? Eestisse tuli välisrahvast: venelased, lätlased ja soomlased. 1697a. Oli rahvaarv tõusnud jälle üle 350 000. 1695- 1697a. Oli suur näljahäda! 14.Selgita reduktsiooni mõistet ja kes selle teostajaks oli ja mis eesmärki see täitma pidi? Reduktsioon on erakätesse antud maade tagasi võtmine, selle eesmärgiks oli täita tühja riigikassat. Selle teostajaks oli Rootsi valitsus eesotsas kuningas Karl XI-ga. 15.Kes oli J.R. Patkul? Liivimaa aadlipositsiooni juht, maanõunik. 16.Millised muutused kaasnesid reduktsiooniga talupoegade elus? * 1645a. Kehtestati Põhja- Eestis sunnimaisus ja pärisorjus. * Koormised seati vastavusse talude tegeliku kandevõimega. * Talupoegadele anti õigus mõisnike peale kaevata, kui nad oli ülekohut teinud või seadusi rikkunud. 17
baltisakslastest või rootslastest ohvitseridele), Rootsi sellise poliitika tulemus- riigi maavaldused Baltikumis olid 17.sajandi teiseks pooleks tühised. 17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon, mis puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Reduktsiooni põhjused: Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat ja soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks. Reduktsiooni tulemusena: kasvasid järsult riigi tulud, kehtestati riiklik kontroll kõigi mõisavalduste ( k.a. eramõisate ) üle, halvenesid kohaliku aadli ja Rootsi riigivõimu suheted ( eriti Liivimaal, kus vastuseis reduktsioonile oli ka kõige ägedam) ja paranes oluliselt talupoegade õiguslik ja majanduslik olukord. Eestikeelne kirjasõna: Esimene eestikeelne raamat, mis on säilinud on aastast 1535. kirjandus oli loogiline.
sajandi teiseks pooleks tühised (N: Liivimaa kubermangus ~20 adramaad; erandiks Saaremaa, kus riigile kuulus ~1/3 maadest). 2) 17.sajandi lõpukümnenditel viidi läbi reduktsioon: NB! Mõiste- reduktsioon: 1680-ndatel alanud eramõisate osaline riigistamine. Puudutas peamiselt 17.sajandil erakätesse antud mõisaid. Endistel omanikel lubati tavaliselt jääda rentnikuks. Reduktsiooni põhjused: - Rootsi riigi soov täita pidevatest sõdadest kurnatud riigikassat. - soov muuta maa feodaalsest riigist kodanlikuks riigiks Reduktsiooni maht oli kubermangudes erinev: Liivimaal ~80% - Liivimaal oli 17.sajandil kõige rohkem erakätesse müüdud mõisaid. - Kubermang oli Poola käest sõjaliselt vallutatud, seetõttu oli ka suhtumine Liivimaa aadlikesse kehvem.
siis tahes tahtmata tekib kodaniku poolt umbusaldus ning praeguse lokkava korruptsiooniga, ei võigi teada mis sellest saab.(5) Korruptsioon on Ameerika Ühendriikiides Friedmani arvates liiga suur. Põhjus on väga lihtne. Paljud asjad on ülereguleeritud. Korruptsioon on esiteks juba see, kui seatakse turumajandusele regulatsioone ja makse, millest ühiskonnale mitte mingit mõju pole, vaid ainult täidavad riigikassat, ning annavad poliitikutele võimaluse võtta altkäemaksu.(5) Maksude koha pealt leiab Friedman, et üks probleemsemaid osi maksusüsteemis on aktsiisimaks, mis erineb osariigiti. Näiteks on see Virgina osariigis palju madalam, kui New Yorkis, seega smugeldatakse palju sigarette Virginiast New Yorki osariiki, ning märgistatakse võlts New Yorki maksumärkidega. Friedman arvab, et kui aktsiisi New Yorgis võrdsustada
kui algselt riigieelarvega oli kavandatud. Eelkõige laekus oodatust enam juriidiliste isikute tulumaksu (vt tabel 2). Positiivse panuse andsid ka sotsiaalmaks ja füüsilise isiku tulumaks eelkõige tööhõive ja palkade kasvu tulemusena, samuti kütuseaktsiis. Prognoositust vähem koguti alkoholiaktsiisi, käibemaksu ja tubakaaktsiisi. Tööhõive suurenemine 2015. aastal 2,6% ja keskmise palga kasv 6% aitasid täita küll riigikassat, kuid kiire palgakasv ohustab pikemas perspektiivis Eesti edasist majandusarengut, kuna tööjõu tootlikkus on samal ajal vähenenud. Rahandusministeeriumi andmetel kahanes tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,1% võrra, mis nii Eesti Panga kui ka Rahandusministeeriumi hinnangul kahjustab Eesti konkurentsivõimet. Riigieelarve kogutulud aastal 2015 olid riigieelarvega kavandatud summast siiski väiksemad prognoositud ca 8,4 miljardi euro asemel laekus ligi 8 miljardit eurot
süsteemi). Alates 2002 aastast annab Cato instituut USA-s välja Milton Friedmaniauhinda vabaduse edendamise eest. Seni on auhinna saanud Peter Bauer, Hernando de Soto, Mart Laar ja Yon Goicoechea. 24. Mis on fiskaalpoliitika? Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. 25. Kuidas finantseeritakse avaliku sektori kulutusi? Avaliku sektori kulutusi finantseeritakse riigi poolt kehtestatud maksudega (sotsmaks, käibemaks, tulumaks jne.). 26. Mis on raha? Raha on üldtunnustatud makse- ja vahetusvahend. 27. Mis on bartertehing? Barterkaubanduse puhul vahetatakse omavahel kaupu ja teenuseid ilma raha kasutamatta. 28
sõlminud 1660. aastal Oliva rahu, ähvardas ta rünnata Venemaad. See sundis Venemaad sõlmima järgmisel, 1661. aastal Rootsiga Kärde rahu, mille järgi Venemaa loobus kõigist vallutustest Eesti- ja Liivimaal. 1660.-1661. aasta lepingud tähistasid Rootsi suurriigi tippaega. 1672-Karl XI hakkas iseseisvalt valitsema 1660. aastal nelja-aastasena trooni pärinud Karl XI oli 1672. aastal valmis hakkama ise riiki juhtima. Päranduseks saadud tühja riigikassat otsustas ta täitma hakata reduktsiooni abil - taasriigistades erakätesse antud maavaldusi. 1675-Esimene ajaleht Eestis Saksakeelse nädalalehe „Ordinari Freytags Post-Zeitungi" ilmuma hakkamine tähistas ajakirjanduse algust Eestis. 1695-Suur nälg Ikaldus algas 1694. aastal, kui ilm ei soosinud viljakasvatust. Järgmisel suvel oli asi hullem, sest sadas vihma ja oli väga jahe. Ei valminud rukis ega saanud teha heina.
Kordamisküsimused 29.03.2016 Ptk 5 Gustav Vasast Vestfaali rahuni 1. Gustav Vasa Oli võidelnud Sten Sture Noorema sõjaväes Taani kuninga vastu (Kristian II), kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni. 1521. aastal juhtis rahvaülestõusu. 1523. aastal valiti teda Rootsi kuningaks. Rikkastas riigikassat kiriku varanduste abil. 1544. aastal kuulutas Gustav Vasa päriliku monarhia ja soodustas usupuhastust. Kõrgharidust Rootsis polnud. Harituid inimesi toodi välismaalt. 2. Christian II, Christian III, Christian IV Kristian II oli Taani kuningas, kes juhtis veresaunat, et taastada Kalmari uniooni, kuid see ei õnnestunud. Teda kukutati, kuid mõne aja pärast ta tuli tagasi võimule, selle pärast algas Taanis Krahvisõda (1534-1536). Sõja käigus 1535
hoopis palju ilmalikuma sisuga teoseid. See kõik aga ei sobinud õigeusklike tavadega. Peeter allutas kiriku ja vaimulikkonna sinode ehk vaimulike kolleegiumite rajamisega enda kontrolli alla. Ta sekkus kiriku asjadesse millal tahtis: otsustas, kellest saab piiskop, teostas järelvalvet vaimulike kohtute üle ja valitses kiriku maavaldusi. Ta vähendas kloostrites elavate munkade ja nunnde arvu, kes sinna nekruti- või makuskohustuste eest põgenesid ja asjatult riigikassat tühjendasid. Peeter küll jäi õigeusklikuks, kuid ta oli veendunud, et kirikupoliitikat tuleb ajada ja kiriku finantse valitseda tema tingimuste kohaselt. Seevastu konservatiivid keeldusid teda õigeusklikuks valitsejaks pidamast- ta veiderdas, mehkeldas välismaalastega ja nägi nende moodi välja- habemata ja võõrastes riietes. Peetril puudus sümpaatia õigeuskliku vagaduse suhtes. Sõjategevus
(Liivimaal). Maakonna tasandil tegutsesid Eestis meeskohtud ja Liivimaal maakohtud, mis arutasid talupoegaade süüasju. Raskemad kuriteod lahendati Eestimaa Ülemmaakohtus ja Liivimaa Õuekohtus. ·Rahvastik sõdade tõttu oli rahvaarv suuresti vähenenud. Mõisnikud hakkasid kutsuma talupoegi. Kõige rohkem talupoegi oli Saaremaal. Eestisse saabus rohkesti teiste rahvuste esindajaid (venelasi, soomlasi, lätlasi). ·Reduktsioon 1680 võeti tagasi riigimaad, et riigikassat täita. See kutsus aadlike seas esile vastuseisu. Mõisnik muutus rentnikuks ja talupoeg riigi alamaks. Koos tulude suurenemisega paranesid ka haridusja kirikuolud. ·Talurahva olukord 1645 fikseeriti Eestimaal sunnismaisus, 1668 Liivimaal: pärisorja laps on pärisori. Kasvasid koormised. Koos reduktsiooniga kitsenes mõisnike võim. Koormised viidi vastavusse talude tegeliku kandevõimega. Seati sisse vakuraamatud, kuhu kanti talupoegade kohustused mõisate vastu.
· Kohtuvõim · Rootsi riigivõim ja Balti aadel - Reduktsioon o 1632. aastal tuli võimule aristokraatia, mis saavutas kiiresti üksmeele Liivimaa aadliga. o Aadli omavalitsust hakati nimetama Landesstaatiks ehk maariigiks, mis iseloomustab kätte võidetud rüütli vabadust ja õigusi. (kuni 1672- Karl XI-ni -reduktsioon) · Reduktsioon (Karl XI 1660 4-aastaselt) o Erakätesse antud maade tagasivõtmine (et täita tühja riigikassat) o 1680. aastal laiendati reduktsioon Eesti- ja Liivimaale, mis tekitas balti aadlis tugevat vastuseisu o Liivimaal langes reduktsiooni alla 4/5 maadest. Eesis 54% ning Saaremaal 30%, seda sellepärast, et Saaremaa oli kõige vähem vallutatud o Kehtestati riiklik kontroll Baltikumi mõisavalduste üle · Reduktsioonivastased o Liivimaa aadlipositsioonijuht Johann Reinhold Patkul (maanõunik), kes
Jihadi ajal oli moslem vabastatud kigist kohustustest. See tstis moslemi sdurite tahet sdida. Samuti lubas islam tema eest surma saanud sdurile kohe paradiisi psemist, tavalised moslemid pidid ootama alles viimsepevani, kui nad vivad le katsumuste silla ja viimsekohtu minna paradiisi vi sattuda prgusse. Abu Bakri ja jrgnevate kalliifide valitsemine ei erinenud millegi poolest Muhamedi valitsemisest, neil oli vaja lisaks usu kuulutamisele, uute alade ja alamate vrbamisele ka riigikassat tita. 2.2 Umar Enne oma surma nimetas Abu Bakr oma uueks jrglaseks Umari. Umar ti kohe uue miste kaliifi thendusele. Kaliif ei ole mitte ainult islamistide poliitiline liider, vaid ka vaimne juht. Uus kaliif hakkas kohe energiliselt riigi piire laiendama. 635. a langes Damaskus, liideti Sria. Jeruusalemm, mis oli siiani olnud kristlaste ja juutide pha keskus, langes 637. aastal. Et kiirendada islami levikut, vabastas Umar
Karl V võitles uute rahvusriikide vastu, teda toetas paavst ning Karl toetas omakorda vastureformatsiooni. Habsburgide käes püsis Hispaania a-ni 1700. Vastu Hispaania tahtmist iseseisvus Holland 1581. Habsburgidele jääb Saksamaa a-ni 1806 ja Austria 1918 a-ni. Peale Karl V devalveerub Hispaania suurriigi staatus. Hispaania valitsejaks saab tema poeg Felipe I (1556 1598) Kängub Hispaania majandus. Sõjad tühjendavad riigikassat oluliselt. Kat usu fanatismi taustal kängub vaimsus. Esimeseks tagasilöögiks oli Madalmaade vabadussõda, kus kuningas proovis välja juurida protestantismi. Mäss algas 1568. Hollandi alad said iseseisvaks, enda kätte suudeti hoida Belgia. 1588 hävib "Võitmatu armaada" Inglise kanalis. Oma pos suudetakse säilitada Vahemere piirkonnas türklaste vastu (1571 Lepanto merelahing). 17. saj on Hispaania sujuv allakäik. 1700 sureb
Genealoogia uurimistöö kolmas periood algab 16.sajandiga ning kestab tänaseni. See on aeg, mil kirjalikud allikad hakkasid kajastama praktiliselt kogu rahvastiku eluloolisi andmeid. Algas kirikumeetrikate (kiriku registrid, mis sisaldavad kronoloogilises järjekorras sündide, abiellumiste ja surmajuhtumite sissekandeid) järjekindel pidamine. Aja möödudes lisandusid üha uued materjalid, eelkõige magistraatide arhivaalid ning mitmesugused fiskaalsed (riigikassat puudutavad dokumendid) dokumendid (Must 2000:12). Genealoogiaalaste uurimuste kõrgaeg oli 19. saj: arendati uurimismetoodikat, pöörati suurt tähelepanu allikate kriitilisele kasutamisele, rajati seltse ja ajakirju, aadlike põlvnemislugudele lisaks hakati koostama ka kodanlaste omi (ENE 3:131). 1.3 Suguvõsa uurimine Eestis Eestis alustasid genealoogia-uuringuid baltisaksa aadlikud Saksamaa eeskujul. Baltisakslastelt said omakorda innustust eestlased (Erelt 2000)
· Omavalitsus ehk Landesstat · Ulatuslik migratsioon · Rahvaarv alla 100 000 · Elanike juurdevool Soomest, Rootsist, Lätist · Saarlaste asumine mandrile · Mõisnikud peibutasid madalate maksudega · Rahvaarv Rootsi aja lõpuks umbes 400 000 · Negatiivselt mõjusid katk ja näljahäda · Üldiselt rahulik areng läbi terve sajandi · Rootsi-Vene sõda 1656-61 Reduktsioon: · Ehk mõisate riigistamine · Eesmärgiks täita tühjenenud riigikassat · Samuti kärpida aadlike võimu · Algus 1680, kestis Põhjasõja puhkemiseni · Tõi kaasa mõisaalade omaniku muutumise · Endine omanik nüüd rentnik · Erinevalt rootsist mõisasid ei tükeldatud · Vähesed eramõisad said piiratud lääniõiguse · Müümiseks vajalik kuninga luba · Opositsioon · Vastu vaidles nii aadel kui rüütelkond · 1694 lõpetati Liivimaal rüütelkonna tegevus · Murti kiiresti tänu kuninga sekkumisele · Tulemused
talupoegadega. neil lubades neil valida vabalt tegevusala ja asuda õppima kooli keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. 17. sajandi lõpul toimus mõisamaade kaardistamine ning moodustati nn Suur Rootsi kataster. Maade kaardistamise eesmärgiks oli täpsustada maade maksustamisnorme ja täita rootsi riigikassat, mistõttu kaardistati täpsemalt põllumaa. Mõisasüdamed ja suured külad kaardistati võrdlemisi täpselt. Külade vahele jäävad metsaalasid ei mõõdetud ja hajaasustuses on kaardid ebatäpsed. Põhiliselt püüti määrata mõisate piire, need rootsiaegsed kaardid on esimesed maakasutust ja asustust peegeldavad kaardid Eesti aladel. Haridus ja kultuur Luterlik kirik Rootsi riik asus talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Kirikutes ja
Louis IX Püha lõi ka Pariisi parlamendi, mis oli kõrgeim kohtuorgan. Prantsusmaa areng jätkus Philippe IV Ilusa valitsemise aastatel. Ta oli väga ettearvamatu ja julge. Nt. Allutas ta paavsti ja põhjustas ka sellega Avignoni vangipõlve. Veel kutsus ta kokku 1302. Aastal kokku generaalstaadid ehk seisusliku esinduskogu, kes aitasid keskvõimu tugevdamisele. Veel hävitas ta Templiordu liikmed, saades endale nende varanduse ja suurendades riigikassat. Philippe IV sureb ilma järeltulijateta ning riigis läheb lahti võitlus trooni pärast, mis vallandab saja aastase sõja, mille käigus saab troonile Valois´de dünastia. Saja aastane sõda oli prantslastele väga raske, sest neid tabas katkuepideemia ehk must surm. Samuti olid nad kaotamas Inglismaale. Kuna sõda nõudis kulutusi pandi linnakodanikele peale uusi makse. Selle tõttu puhkes 1358. Aastal Pariisis ülestõus, kus linnakodanikud haarasid võimu kogu linnas
Kulutades tohutuid summasid sõjakäikude ettevalmistusel ja nende ellu viimisel. Vasilevs ignoreeris nii keerulust poliitilist ja sotsiaalset siseriikliku situatsiooni, kui ka välispoliitilist ohtu prioriteetlikus Bütsantsi jaoks ida suunas. Esimese veana sõlmis 532. a. Justinianus I Bütsantsi jaoks alandavatel tingimustel Sassaniidi Impeeriumiga "Igavest rahu" mille järgi, pidi Bütsants maksma viimasele tohutut andamit, mis koormas niigi ülekoormatut sõjaettevalmistustega riigikassat. Selle keisri poliitilse sammu eesmärgiks oli mõistagi oma tagala kindlustamine, lääne vallutamise ajaks. 533 aastal saatiski Justinianus I andeka väepealikuga Velisariusega eesotsas, hiigelsuure armee Vandaalide kuningriigi vastu (mille siseriiklikuid tülisid ta oskusliku diplomaatia abil igati soojendas). Sõda Vandaalidega oli alguses väga edukas. Lühikese ajaga alistas Velisarius Põhja-Aafrika
Prefektuuride moodustamisel lähtuti põhimõttest, mille järgi politsei peab olema rahvale hõlpsasti kättesaadav, tööpiirkonnad peavad vastama politseiametnike tegelikule töövõimele ning tuleb tagada politseiasutuste juhitavus. Seejuures võeti arvesse Eesti Vabariigi administratiivjaotust ja väljakujunenud administratiivkeskusi, elanike arvu ja tegevusala politseiprefektuuri tööpiirkonnas , liiklusolusid jt. mõjureid , kindlasti ka riigikassat. Lisa 10: Arhiividokumendi koopia "Maakonnakonstaablite tegevus 1925.aastal" 2 lehel Leiti, et politseiorganisatsiooni otstarbekaks kujundamiseks on tahes-tahtmata vaja otsida õigeid lahendusi just katsetamise ja politseipraktika analüüsimise teel.. Nii täheldati, et politseiasutuste kujundamise määrusega esialgu moodustatud prefektuurid ei tööta alati laitmatult. Seetõttu tehti siseministri ettepanekul 1927.aasta kevadel
Otsese maksuna on Eestis kasutusel ka maamaks, mida maksab maa omanik või kasutaja vastavalt nende käes oleva maa väärtusele. Sellisel juhul on maksustamise aluseks meie käsutuses olev vara. Maamaks laekub kohalikesse eelarvetesse. Lisaks otsestele maksudele maksame me ka kaudseid makse. Kaudsete maksude tulemusena on kaupade ja teenuste hinnad kõrgemad. Sellisel juhul ei mõjuta maksud meie tulusid otseselt vaid kaudselt läbi hinnatõusu. Tehes poes sisseoste aitame ka riigikassat täita, sest kaupade ja teenuste hinnast ühe osa moodustab käibemaks. Käibemaksu ei maksa me mitte otse oma tuludelt vaid selle maksu tulemusena on kaupade ja teenuste hinnad kõrgemad. Üldine käibemaks on Eestis 18 protsenti kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. Teatud kaupu ja teenuseid maksustatakse alandatud maksumääraga. Näiteks on viie protsendiline käibemaksu määr kehtestatud raamatutele, ravimitele ja meditsiiniseadmetele, teatri- ja
tahavad toota ja müügiks pakkuda igal konkreetsel hinnatasemel, ceteris paribus. Kogunõudlusjoone ja kogupakkumisjoone lõikepunkt annab tasakaalu hinnataseme ja reaalse rahvamajanduse kogutoodangu tasakaalutaseme (sest kogunõudlus = kogupakkumine). 11. FISKAALPOLIITIKA Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. Automatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas. Üks oluline automaatne stabilisaator on tulumaks. Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu. Situatsioonikohane ehk suvaline fiskaalpoliitika vajab valitsuse erilisi otsuseid või tegevusi. Põhiliselt kasutatakse maksusid ja avaliku sektori kulutusi.
vabadele inimestele. Rootsi valitsus andis talurahva kaitseks välja määrused, milles keelati mõisnikel talupoegi omavoliliselt taludest välja ajada ja koormisi tõsta. Talupoegadele anti isegi õigus mõisniku tegusid kohtusse kaevata. 17. sajandi lõpul toimus mõisamaade kaardistamine ning moodustati nn Suur Rootsi kataster. Maade kaardistamise eesmärgiks oli täpsustada maade maksustamisnorme ja täita rootsi riigikassat, mistõttu kaardistati täpsemalt põllumaa. Mõisasüdamed ja suured külad kaardistati võrdlemisi täpselt. Külade vahele jäävad metsaalasid ei mõõdetud ja hajaasutsuses on kaardid ebatäpsed. Põhiliselt püüti määrata mõisate piire, need rootsiaegsed kaardid on esimesed maakasutust ja asustust peegeldavad kaardid Eesti aladel. Katk Lisaks sõjakoledustele hakkas levima katk, mis hävitas suure osa Eesti rahvastikust, mõisnikud ja pastorid kaasa arvatud
võetud, jättes ellu ainult nelisada vangi, kes peaaegu kõik kuulusid Rooma patriitsiperekondadesse. · Detsimatsioon (lk 378) - iga kümnenda tapmine paljudes sõjavägedes. Need, kes sõjas ära jooksid või kelle kohort ära põgenes, püüti kinni ja iga kümnes tapeti. Hirmutati, et sellist asja enam ei korduks. · Reserv (lk 386) tagavara, varu. · Kvestororid (lk 394) Vana-Rooma riigiametnikud. Ühed neist valitsesid riigikassat, teised saatsid väejuhti sõjakäigul ja nende hoole all oli sõjaväekassa. · Tartaros (lk 394) kreeklaste uskumuste kohaselt sünge kuristik allmaailmas, kus piinlesid patused. · Preetor (lk 394) oli konsuli järel teine kõrgem riigiametnik Vana-Roomas. Temal lasusid kohtunikukohused; samuti asendas preetor konsulit viimase äraolekul. XXI peatükk Spartacus Lukaanias. Linnupüüdja, kes sattus võrku
Neid saatsid 12 auvahti (liktorit), kes kandsid õlal magistraadi võimusümbolit – rihmaga kokku seotud vitsakimpu. Konsulite järgi nimetati aastat. Preetorid (neid oli 8) järgnesid tähtsuselt konsulitele. Nad tegelesid õigusemõistmisega, kuid võisid juhtida ka sõjaväge ja asendasid vajaduse korral konsulit. Lisaks konsulitele ja preetoritele olid ka madalamad magistraadid, kes hoolitsesid turgude, tänavate ja templite eest, korraldasid avalikke pidustusi ning haldasid riigikassat. Muudest magistraatidest mõneti erinevad olid tsensorid. Nad valiti iga viie aasta tagant endiste konsulite hulgast ja nende ülesanne oli kodanike loenduse (tsensuse) korraldamine ja senaatorite nimekirja koostamine. Kuid nende järelvalve all olid ka kodanike elukombed. Tsensorid olid reeglina eakad ja autoriteetsed mehed ning otsustel oli riigiasjades suur kaal. Rahvatribuunid (arvult 10) olid samuti teiste riigiametnike seas mõneti erandlikud.
oma idamaistelt eelkäijatelt. Idamaiseid kombeid järgides hakkasid nad oma alluvatelt nõudma oma isiku jumalikku austamist. Ka paljudes riigivalitsemist puudutavates üksikasjades võtsid hellenisltikud valitsejad omaks vanu idamaiseid tavasid. Nii näiteks säilitasid Egiptuse valitsejad peaaegu muutumatul kujul aastatuhandeid maal kehtinud kirjutajatel poolt teostatava riikliku järelvalve põliselanikest talupoegade igapäevase töö üle. See võimaldas neil täita riigikassat iga-aastaste traditsiooniliste maksudega. Samalaadseid võtteid kasutasid ka Seleukiidide riigi valitsejad. Oluline muutus oli leidnud aset ka sõjaväekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Sageli asusid need linnadest väljas omaette sõjaväeasulates. Kodakondsus oli nii riigielu kui ka riigikaitse korraldamisel oma tähtsuse kaotanud. Palgavägede kasutamisega tõusis vägede professionaalsus
oma idamaistelt eelkäijatelt. Idamaiseid kombeid järgides hakkasid nad oma alluvatelt nõudma oma isiku jumalikku austamist. Ka paljudes riigivalitsemist puudutavates üksikasjades võtsid hellenisltikud valitsejad omaks vanu idamaiseid tavasid. Nii näiteks säilitasid Egiptuse valitsejad peaaegu muutumatul kujul aastatuhandeid maal kehtinud kirjutajatel poolt teostatava riikliku järelvalve põliselanikest talupoegade igapäevase töö üle. See võimaldas neil täita riigikassat iga-aastaste traditsiooniliste maksudega. Samalaadseid võtteid kasutasid ka Seleukiidide riigi valitsejad. Oluline muutus oli leidnud aset ka sõjaväekorralduses. Sõjavägi ei koosnenud enam oma riiki kaitsvatest kodanikest, vaid mitmelt poolt värvatud palgasõduritest. Sageli asusid need linnadest väljas omaette sõjaväeasulates. Kodakondsus oli nii riigielu kui ka riigikaitse korraldamisel oma tähtsuse kaotanud. Palgavägede kasutamisega tõusis vägede professionaalsus
aastal. Nende arvates on küllaldane, et eelarve oleks tasakaalus majandustsükli jooksul. Kui majandus on tõusufaasis, on eelarve ülejääk, mida kasutatakse kulude finantseerimiseks, kui on madalseis ja tegelikud tulud on väiksemad kui kulud. Kui valitsus muudab maksusid või kulutusi selleks, et mõjutada töötust ja inflatsiooni, nimetatakse vastavaid muudatusi fiskaalpoliitikaks. Tuleneb ladinakeelsest sõnast fiscus, mis tähendab riigikassat. Fiskaalpoliitika võib olla automaatne või situatsioonikohane ehk suvaline. Automaatsed stabilisaatorid on fiskaalpoliitika vahendid, mis on majanduses endas olemas.Nende tõttu hakkavad avaliku sektori kulutused iseenesest muutuma kui muutuvad kogutulu või töötus. Üks oluline automaatne stabilisaator on tulumaks. Automaatsed stabilisaatorid omavad pidurdavat jõudu, aga nad ei kõrvalda majanduslikku langust ega tõusu. Situatsioonikohane ehk suvaline fiskaalpoliitika vajab
nt valvata avaliku korra järgi, turgude järgi, tänavate puhtuse vaatamine, templite korra eest vastutamine. Hiljem nad vastutasid ka Rooma linna viljaga varustamise eest, ehituse eest, avalike mängude kontrollimine ja riigikassa eest vastutamine. Mitte kuruulsed magistraadid jagunesid kahte: kvestor ja rahvatribuun. Kvestor on rahanduseametnik. Esialgu nad nimetati konsulite poolt ja hiljem rahvakoosolekul. Algselt oli korraga ametis kaks kvestorit. Linna kvestorid haldasid sealset riigikassat, provintsi kvestorid provintsi rahaasju. Rahvatribuun oli pleebsi õiguste kaitsmine. Keisririigi ajal rahvatribuuni amet kaotas tähtsuse. Ekstraordinaarseid magistraate nimetati ametisse vaid vajaduse korral. Olulisem erakorraline magistraat on diktaator. Diktaator oli Rooma vabariigi ajal ainus piiramatu võimuga ametiisik. Diktaator nimetati ametisse siis, kui riiki ähvardas mingi suur hädaoht. Senat tegi selleks ettepaneku ja otsuse selle jaoks tegi konsul
Neil oli kaks funktsiooni- konsulite asetäitjad, esindasid võimu seal, kuhu konsuli võim ei ulatunud. Ka juhtisid sõjaväge. Teine asi oli see, et nad vastutasid rooma kohtukorralduse eest ja määrasid protsesside jaoks kohtunikke. · Aeilis, hoidisid Rooma korda, juhatasid ehitusi, korraldasid pidustusi jne. U 33 a sai sinna ehk selles mõistes noorte ülesanne. Kasutasid oma raha. · Quaestor oli suht noortele, vähemtähtis, nad hoidsid riigikassat. Juba 28a sai sinna. · Censor, valisid endiste konsulite hulgast. Iga 5 a tagant 1,5aastaks. Nad pidi korraldama kodanike leondusi, vaatama üle senaatorite nimekirja, arvama välja need, kes ei olnud väärikad. See andis neile volitused ja kohustuse valvata roomlaste moraali üle, sh manipuleerida senatitega. · Erakorraline oli dictator, selle valisid kaks konsulit ja see määrati 6ks kuuks.. Sel ajal oli tal kogu võim ja riigi piiramatu valitseja
olid Ch. Percier ja P.A. Fontaine, neid peetaksegi ampiirstiili lõplikeks väljaarendajateks - kõige rohkem väljendusid need taotlused just sisearhitektuuris: Percier ja Fontaine ehitasid ümber Malmaisoni lossi ( seal oli Napoleoni residents ), laiendasid Louvre`i, töötasid välja sisearhitektide jaoks interjööri ja mööbli eskiise. Ampiirstiil oli Napoleoni aegse impeeriumi võimsuse väljendajaks, ometi on ehitisi sellest ajast suhteliselt vähe, sest pidevad sõjakäigud kurnasid riigikassat. Ampiiri ideed kandusid aga ka teistesse riikidesse, kõige järjepidevamalt harrastati seda aga Venemaal. KLASSITSISM SAKSAMAAL 18.sajandil Saksamaa kujutas endast väikeriikide kogumit ( sajand algul oli neid üle 300), mille absolutistlik kord pidurdas majanduslikku arengut. Nende riikide seas kerkisid esile Austria, eelkõige aga Preisimaa, millest 18. saj. kujunes reaktsiooniline sõjalis - feodaalne võimuriik
annaabi.ee 
