Peeter I Peeter I arvates oli Venemaa arengu seisukohalt oluline riigi territoriaalne suurus. Esmalt otsis ta Euroopast liitlasi Türgi vastu, et vallutada Musta mere rannikualasid. Euroopa ei olnud aga enam huvitatud sõjast Türgiga. Selle asemel pakuti talle liitu Rootsi vastu ning 1700. aastal vallandus Põhjasõda. Venemaa jaoks Narva all kaotusega alanud Põhjasõda sundis Peeter I tegema uusi põhjalikke reforme. Kuna kaotuse peamine põhjus oli rahanappus, tuli ümber korraldada maksusüsteem. Samuti oli ka vaja uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge ning parandamist vajas ka valitsemiskord. Uus sõjavägi moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Rajati mitmeid sõjakoole. Relvastuse valmistamiseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uraali rauamaagivarud
Tallinna 21. Kool Peeter I Referaat ajaloos Sissejuhatus Peeter I ehk Peeter Suur oli Vene tsaar ja Venemaa Keisririigi keiser. Ta sündis 9. juunil 1672 ning suri 8. veebruar 1725 . Ta oli üks tähtsamaid Venemaa moderniseerijaid. Ta orienteerus tugevalt Lääne-Euroopale ning teda peetakse üheks Venemaa väljapaistvamaks poliitikuks üldse. Oma peaeesmärgiks pidas ta Venemaa muutmist euroopalikuks suurriigiks. Selleks tuli jagu saada majanduse ja kultuuri mahajäämusest.
ühtlustama. 1645-1676 aastal oli troonil Aleksei Mihhailovits, keda peeti väga harituks ja eeskujulikuks tsaariks. Kuna ta oli kaks korda abielus olnud ja tal oli mõlemast abielust palju lapsi, siis pärast tema surma, 1676. aasta 30. jaanuaril, vallandus suur võimuvõitlus kahe perekonna vahel. Tema esimese abikaasa Marja Miloslavskaja lastest ihaldasid tsaaripinki Aleksei vanim poeg Fjodor, Ivan ja nende õde Sofia. Abielust Natalja Narõskiniga sündis 1672. aasta 30. mail Peeter, kes ootas samuti trooniletulekut. Peeter I lapsepõlv ja trooniletulek Pärast Fjodori surma, 1682 aasta 27. aprillil, otsustas Bojaaride Duum tsaariks kuulutada 10-aastase Peetri, mõõda minnes tema 16-aastasest poolvennast Ivanist, kes oli haiglane, nõrgamõistuslik ja poolpime. Sofia, kes oli tsaaritroonist kõrvale jäetud, hakkas organiseerima streletside mässe. Nende mässude tagajärjel jäi Peetri nägu tõmblema, ta hakkas ühte jalga järel vedama ning tal olid närviatakid.
täidesaatev ja kohtuvõim, kui ühele inimesele kuuluksid kõik need kolm võimu, oleks kaos. Türgis, kus on kõik kolm võimu koondatud sultanile, valitseb kohutav despotism. Mis on valgustatud absolutism ? valgustatud absolutism on monarhi ainuvalitsuslik võim, mis seadis ülesandeks valgustuslike reformide teostamise üldise heaolu saavutamiseks ühiskonnas. Pt. 8. Valgustatud absolutism Preisimaal ja Austrias Preisimaa valgustatud valitsejad, miks peeti neid valgustatud valitsejateks ? Friedrich Wilhelm I - väga karm ja kitsi, tema õukonnas elati kasinalt. Keelas sisseosta välismaa kangast ning tema käsul võidi Berliini tänavatel katki rebida riideid, kui selgus et need olid valmistatud välismaa kangast. Kehtestas sõjaväekohustuse, selle asemel, et värvata palgasõdureid. NÕudis kõigilt vastuvaidlematut ja täpset käsutäitmist ning eksinud ametnikke karistas valjult. Friedrich II - oli tuttav valgustuskirjandusega. andis
„Uus aeg“ I 1.Peeter I reformid Venemaal. Peetri-eelne Venemaa oli Euroopast ära lõigatud. Ka ühiskond oli oluliselt erinev Lääne-Euroopast. Seisused koos kohustustega puudusid. Kõik olid allutatud tsaarivõimule. Nii linna- kui maainimesed ei tohtinud oma elupaikadest mujale kolida. Nad olid sunnismaised. Muutused algasid kui sai võimule Peeter I (1689). Esmalt suundus ta koos oma delegatsiooniga välismaale (Euroopasse). Ta asus koguma liitlasi sõjaks Türgi vastu. Kuid neid ei leitud. Poola pakkus välja, et Venemaast võiks saata liitlane sõjaks Rootsi vastu. 1700 algas Põhjasõda. Samas palgati Venemaale mitmeid asjatundjaid erinevatelt aladelt. Põhjasõda algas, aga kaotusega ning Peeter I alustas oma reformidega. Esmalt värvati uus sõjavägi nekrutitest. Uus relvastus saadi kui võeti kasutusele Uurali rauamaagivarud
1613 Mihhail Romanov, Romanovite dünastia rajaja. Segatusteaeg lõpetati 1613. 1917 kukutati tsaari võim. 1601 .aasta oli Venemaal näljahädad. Must meri oli jääs. Hakkasi levima kuulujutud , et Venemaad on tabanud õnnetused, mis on Jumala kättemaks, mille olevat põhjustanud Boriss Godunov. Rahvas kahtlustas Godunovi Ivan Julma poja Dimitri tapmises, et võimu enda kätte haarata. Dimitri surma tegelik põhjus on jäänud saladuseks. Peale seda on paljud tulnud ja öelnud , et tema on Dimitri. Kuigi need kõiki on olnud Vale-Dimitrid. 1613. aastal sai troonile Mihhail Romanov ja sealt sai alguse Romanovite dünastia. Peeter I valitsemisaeg 1682-1725. Lapsepõlve veetis Peeter Moskva lähedal külas. Talle meeldisid sõjamängud ja võõramaine tehnika. Ta meelispaigaks oli saksa alev, kus ta tutvus euroopaliku elu ja ideedega. 1697. aastal suudnus Peeter I Euroopasse. Ta lootis leida liitlasi Türgi vastu. Selle asemel
koht Peeter I Referaat Nimi klass Koht aasta Sisukord Lk. 3-4 Peeter Suure noorusest ja iseloomust. Lk. 4-6 Sõjategevus Eestimaa territooriumil ja selle mõju eestlastele. Lk. 6-7 Peeter I tegevusest Eestis. Lk. 7-8 Peeter I keisri tiitel ja Vene impeerium 18. sajandil. Lk. 8 Peeter I surmast. Lk. 9-10 Pildid. Lk. 11 Kasutatud kirjandus. Peeter Suure Noorusest ja Iseloomust. Peale vana tsaari Fjodor Aleksejevitsi surma, tekkis Venemaal keeruline olukord. Vanal tsaaril oli kaks poega erinevatest abieludest. Kummagi poisi emapoolsed sugulased tahtsid troonile panna oma sugulast. Mõlemad troonipärijad olid alles lapsed ja iseseisvalt valitseda polnud veel võimelised. Moskvas olid olud väga ärevad ja rahva hulgas valitses pidev rahulolematus. Toimus streletside mäss, sest nad ei saanud kaks aastat palka
VENEMAA ENNE 1917. AASTAT Riigi teke Venelaste esivanemad olid idaslaavi hõimud, mille algkoduks peetakse tänast Lõuna- Valgevenet ja Põhja-Ukrainat. Sealt rändasid nad aja jooksul tänapäeva Suzdali, Vladimiri ja Novgrorodi aladele, segunedes kohalike soome-ugri hõimudega, kes võtsid aja jooksul üle vene keele ja kultuuri. 9. sajandil tekkisid esimesed teadaolevad riigid Lääne-Venemaad ja Ukrainat läbivate jõgede ja kaubateede äärde, kui elavnes kaubavahetus Skandinaavia varjaagide ja Bütsantsi vahel.
Kõik kommentaarid