Rooma linn ja ehituskunst (0)

Rooma linn ja ehituskunst
Ajalugu
Tartu 2011

Rooma linn
Rooma on Itaalia pealinn. Ta asub Apenniini poolsaarel Tevere (Tiberi) jõe alamjooksul . Alates 1871. aastast on Rooma ühendatud Itaalia pealinn. Teda on nimetatud Igaveseks linnaks. Rooma on Lazio maakonna ja Rooma provintsi halduskeskus. Ta jääb Itaalia kahe väga erineva osa – arenenuma, eduka Põhja-Itaalia ning mahajäänuma, põllumajandusliku Lõuna-Itaalia – piirile.
Linnaosad:

Tevere jõe vasakul kaldal asub vana kesklinn . Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Ühtset ärikeskust Roomal ei ole, enamik ettevõtteid, panku ja riigiasutusi asub Tevere paremal kaldal. Rooma on Milano järel äri- ja tööstuslinnana Itaalias teisel kohal. Rooma piires asub ka Vatikani linnriik .
Asutamine:

Rooma kohal voolab Tevere laias orus järskude kallaste vahel, mis on külgorgudega küngasteks jaotatud. Neist küngastest seisab kõige rohkem eraldi Palatinuse küngas, mida orunõlvadega ühendab vaid madal Velia seljak. Sinna rajasid Romulus ja Remus pärimuse kohaselt 21. aprillil 753 eKr Rooma linna.
Arheoloogide andmeil tekkis pidev asustus Rooma kohal 10.–9. sajandil eKr. Linn kujunes välja künkaasulate järk-järgulise ühinemise järel umbes 7. sajandi lõpuks eKr.
Vaatamisväärsused:
Rooma on kunsti- ja arhitektuurimälestiste poolest maailma rikkamaid linnu. Kirikuid on kokku umbes 500. Roomat läbival Tiberi jõel on kakskümmend üks silda, vasakul kaldal asub ehitus- ja kultuurimälestiste poolest rikas vana kesklinn. Selle lõunaosas asuvad antiikmälestised nagu antiikaja suurim väljak Forum Romanum , Rooma Panteon ehk "kõigi jumalate tempel".
Jõe paremal kaldal Monte Vaticano künkal asub linnriik, Vatikan, 2,6 km pikkusest riigipiirist, moodustab suurema osa müür. Vähem, kui poole ruutkilomeetri suurune Vatikan hõlmab Paavsti eluruumid , kuulsa Peetri katedraali, muuseume , raamatukogu, observatooriumi ning umbes kakskümmend õue ja aeda. Seal asub ka Euroopa üks kuulsamaid muuseume – Vatikani Muuseum .
Rooma kirikutest on kuulsad : erinevate arhitektuuristiilide poolest kuulus Santa Maria Maggiore basiilika – Rooma peakirik, mis ülistab Püha Neitsi Maarjat ; San Giovanni in Laterano – esimene Rooma katedraal ja, nagu ütleb pealkiri fassaadil: "linna ja maailma kõikide kirikute ema" – keiser Constantinus Suure poolt apostel Pauluse auks püstitatud Püha Pauluse kirik .
Rooma kuulsaimad väljakud: Trevi väljak Rooma kõige kõrgema purskkaevuga, kuulus Hispaania väljak ja trepp, linna ilusaim barokkstiilis Navona väljak Bernini loodud Fontana dei Quattro Fiumi purskkaevuga ja Santa Agnese in Agone kirik.
Tituse võidukaar
Rooma linna ehituskunst
Alates 1. sajandist eKr võime rääkida roomlaste endi ehituskunstist. Praktilised roomlased mõtlesid eelkõige ehitiste püsivusele, otsides tugevamaid materjale ja vastupidavamat konstruktsiooni. Ehitati lubjakivist, põletatud tellistest ning nn rooma betoonist ( kruusa , lubja ja vulkaanilise tuha või liiva segu), sideaineks kasutati lubimörti. Seniste robustse välispinna katmisel eelistati marmorit . Hoonete konstruktsioonis arendasid roomlased edasi nii Mesopotaamias kui ka etruski ehituskunstis kasutusel olnud kaari, võlve ja kupleid, sest need taluvad suuremaid raskusi kui kreeka talastikud.
Hoonete kaunistamisel kasutati kreeka stiile, kuid enamasti segatult. Dekoratiivideks olid sambad, levinud olid ka ühelt poolt seinaga liidetud poolsambad ja pilastrid (sambataolised lamedad seinaeendid).
Tänu agarale ehitustegevusele sai Roomast oma miljonilise elanikkonnaga meie ajaarvamise algul maailmalinn. Kogu linna ümbritsevas müüris oli 17 väravat. Nendest väljusid sirged sillutatud teed (kasutusel tänapäevani). Sajanditevanune pealinn oli oma ülesehituselt üsna kaootiline (vastupidi uutele hästi planeeritud provintsilinnadele), kuid kõveraid tänavaid katsid kiviplaadid, paljudes majades oli veevärk, kanalisatsioon ja keskküte.
Rooma linna veega varustamiseks ehitati esimesed akveduktid juba 4. sajandil eKr, nende pikkus ulatus kümnete kilomeetriteni ( pikim , 132 km, ehitati Kartaagosse). Kõige paremini on säilinud Lõuna-Prantsusmaal Nimesi’i linna lähedal asuv Pont-du- Gard , mis koosneb kolmekorruselisest kaaristust ja on ligi 49 m kõrge.
Rooma riigis oli linnade ühiskondlik keskus foorum, kus peeti rahvakoosolekuid, peeti kohut jne. Seal asus ka palju tähtsaid ja suurejoonelisi rajatisi-templid, tribüünid, ausambad, võidukaared.
Forum Romanum’i hoonetest oli üks tähtsamaid ümmargune Vesta tempel, kus põles Rooma riigi õitsengut sümboliseeriv igavene tuli.
Roomlaste kõige armastatumaid vaatemänge – gladiaatorite võitlusi – korraldati amfiteatrites, kus istmed ümbritsesid areeni igast küljest. Suurim ja tänaseni säilinud amfiteater on 80. aastal pKr valminud Colosseum . Selle ehitamiseks on kasutatud betooni, tellist, tuffi (vulkaanilist kivimit) ja lubjakivi , välisseinte katteks marmorit.
Rooma templitest on kõige paremini säilinud vanaaja suurim kuppelehitis Panteon. Sinna pääseb sammastega eeskoja kaudu, ruumi silinderjat värvilise marmoriga kaetud seina liigendavad oravad , kus antiikajal asetsesid jumalakujud. Ülal kõrgub kassettidega kuppel ning selle tipus olevast avausest tulev valgus teeb kogu ruumi avaramaks.
Väga olulised ühiskondlikud asutused olid roomlaste saunad - termid . Skulptuuride ja seinamaalide rohkuse poolest ning rikkalikult kasutatud marmori poolest nägid nad välja kui lossid.
Roomlased on ka monumenditraditsiooni alusepanijad, nad püstitasid triumfikaari ja võidusambaid ning lõid maailma esimesed ratsafiguurid.
Triumfikaar(võidukaar) oli ühe või kolme ümarakaarelise läbikäiguga auvärav , mida ehtisid austatavat isikut ja tema tegusid kujutavad reljeefid. Üks kuulsamaid nende rajatiste hulgast on Rooma foorumil asuv Tituse võidukaar, mis on pühendatud keiser Titusele Juudi sõja võidu auks.
Colosseum
Colosseum on amfiteater Roomas. Tema kõrgus on 48,5 meetrit, ta mahutab 50 tuhat pealtvaatajat. Sellega oli ta antiikajal maailma suuruselt kolmas  staadion  Circus maximuse, kaarikute võiduajamise ja Konstantinoopoli hipodroomi järel ning suurim nendest, mis polnud mõeldud võiduajamisteks.Colosseum sai nime  Nero  kolossi järgi, mis seisis seal lähedal kuni keskajani.
Colosseum ehitati Flaviuste ajal. Keiser  Titus  pühitses selle 80. aastal 100 päeva kestnud pidustustega Amphitheatrum Flaviumiks. Kuni 405 toimusid Colosseumis gladiaatorite võitlused. Hiljem olid väga populaarsed võitlused  loomadega , mida korraldati umbes 526. Aastani. 1749 väitis paavst  Benedictus XIV, et Colosseumis hukati kristlaste märtleid. Ta kuulutas Colosseumi pühaks paigaks ja keelustas selle kasutamise kivimurruna. Ta õnnistas selle paiga Kristuse kannatuste nimel ja organiseeris ristikäigu. Need sammud aitasid kaasa Colosseumi säilimisele.
Peamised ehitusmaterjalid olid lubjakivist  tellised , mille paikaladumisel ei kasutatud mörti, vaid kivid on üksteisega ühendatud raudklambritega. Viimaste sajandite jooksul on ehitise säilimise huvides parandatud seda kaasaegsete ehitusmaterjalidega, kuid mis siiski selgelt ja tahtlikult eristuvad Colosseumi esialgsest ehitusstiilist.
Colosseum on neljakorruseline. Kolmel alumisel korrusel on välissein ehitatud kaaristuna, igas 80 kaart. Sammaskäiguga ülemisel korrusel oli 240 mastipuud, mille külge kinnitati päikesepurjed. Need sai ereda päikese korral varjuks ette tõmmata. Areeni all asusid müüritud käigud, loomapuurid ja rekvisiidiruumid.
TEMPLID:

Dioskuuride tempel
Ainsaks säilinud osaks on 12 meetri kõrgused korintose sambad Basilica Julia kõrval, mida rahvasuus tuntakse Kolme Õena. Templis asus kaubandusstandardite amet, kus hoiti Rooma linna ametlikke kaalu- ja mõõduühikuid.

Vesta tempel
Templi sisemises pühamus cella s põles püha tuli. Iga uue aasta esimesel päeval viisid roomlased templist tule koristatud kodudesse. Algselt kandsid püha tule eest hoolt kuningatütred, vabariigi ajal läks kohustus üle jumalanna Vesta kuuele preestritarile.

Tabularium ja tempel
Foorumi tagaserval kerkib tabularium`i kõrge alusmüür ja jäänused kaargaleriist. aastal 78 eKr ehitatud tabularium`is asus Rooma riigiarhiiv . Selle ees seisnud templist on säilinud mõned sambad.

Antonius piuse ja Faustina tempel (Tempio di Antonino Pio e Faustina)
Templi püstitas 141. aastal pKr keiser Antoninus Pius oma surnud ja jumalikustatud abikaasa Faustina Pärast keisri surma pühendati tempel ka talle. Otsafassaadil on kuus 17 meetri kõrgust marmorist tüvesega sammast ning pikikülgedel kaks sammast rohkem.

Venuse ja Roma tempel (Tempio di Venere e Roma)
Selle templi ehitamist alusta 121. aastal pKr Hadrianuse arhitekt Apollodoros . Ehitis oli pühendatud linna kaitsejumalannale Romale ja keisrikoja patroonile Venusele.

Saturnuse tempel
Rooma vanim tempel, mis ehitati Saturnuse auks ning majutas riigikassat aerarium`i.