Diplomitöö analüüs „Tarbijate valikukriteeriumid nutitelefonide ostmisel“ (0)

Essee
“Diplomitöö analüüs”
Minu essee eesmärk on analüüsida minuga valitud diplomitööd. Diplomitöö analüüs on teemal „Tarbijate valikukriteeriumid nutitelefonide ostmisel “, mille autor on Tallinna Tehnikaülikooli rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse õppiv üliõpilane Kaarel Kosk.
Lõputöö eesmärgiks autor seadis, kui oluliseks peavad tarbijad nutitelefoni valikul ostuotsuse langetamisel seadme erinevaid füüsilisi parameetreid ja milliseid toiminguid kõige enam nutitelefoniga igapäevaselt teostatakse. Üliõpilase töö omab praktilist väärtust ja on kindlasti osaliselt kasutatav õppematerjalina.
Autori teema valik on väga hästi selgitatud sissejuhatuses . Teema on teoreetiline, seega annab probleemide selgitamist, võrdlemist või edasiarendamist. Pole kahtlust, et nutitelefoni valik tänapäeval on väga aktuaalne ja praktiline teema, kuna nutitelefon on saanud lühikese ajaga enim müüdud personaalne olmeelektroonika seade. Teema on hästi piiretletud, kuigi edaspidi tuleb välja, et autor läheb piiride välja ja käsitleb ka kasutusharjumused nutitelefoni igapäevakasutuses, mis ostmisega ei ole seotud. Kindlasti antud teema võimaldab edasi arenemist . Näiteks, järgmiseks teemaks võiks olla teema „Tarbijate valikukriteeriumid nutikellade/arvutide ostmisel“ või „Tootjate kriteeriumid nutetelefonide valmistamisel“. Töö eesmärk on anda teistele nutitelefonide turustamisega seotud isikutele ja ettevõtetele praktilist töövahendit.
Sissejuhatuses on välja toodud selgelt töö eesmärk ja teema valiku põhjendus. Sissejuhatusest tuleb välja, et varem selles valdkonnas midagi tehtud ei olnud ja seega autor tegi unikaalset ning uudset uuringut . Autor on püstitanud uurimisülesandeks välja selgitada, kas meeste ja naiste jaoks on olulised samad füüsilised näitajad nutitelefoni ostmisel ning kuivõrd erinevad meeste ja naiste kasutusharjumused nutitelefoni igapäevakasutuses. Uuringumeetodiks autor valis kvantitatiivset meetodit. On välja selgitatud millest räägitakse igas peatükkis, kuigi olulisemate lähtematerjalide ja allikate äramärkimine töös puuduvad. Sissejuhatus ja kokkuvõte moodustavad ühtse jutu ja nendest saab uurimustöö olemusest ja tulemusest aimu . Vastavalt uurimustöö pikkusele, Sissejuhatus ja kokkuvõte peaksid moodustama kumbki liigikaudu 5% töö sisulise osa mahust. Sellega autor sai hakkama. Kokkuvõtes autor toob uuringu tulemusi ja soovitad kasutada antud uuringu praktiliseks töövahendiks.
Sisuline osa on üles ehitatud kahest kujutletavast peatükist – teoreetiline osa ja metoodiline osa. Kuigi tegelikkus jaotatakse sisuline osa tavapäraselt kolmeks peatükiks, mis tähendab, et töös jäävad tulemused ja arutelu (ettepanekud ja soovitused) puudu. Esimene osa, mis on teoreetiline, annab analüüsiva ülevaate mobiilsidevõrkude ja -seadmete arengust, nutitelefonide olemus ning turusituatsioon maailmas ja Eestis ja tarbija roll ostuprotsessis. Koostatud tabelite on alla märkitud informatsiooni allikad.
Teine osa, mis on metoodiline, räägib uuringu metoodika ja valimi kirjelduse kohta ja nutitelefoni füüsiliste parameetrite olulisus tarbijale ning nutitelefoni igapäevased kasutusharjumused. Uurimisülesannete täitmiseks vajalike andmete kogumiseks kasutas autor ankeetküsitlust. Tulemusi autor käsitleb ka meetodilises osas. Tulemuste lähtudes pakkub autor ettepanekud ja soovitused just meetodilises osas, kuigi uurimistulemustest ja ettepanekutest selles peatükkis ei kirjutata.
Üldine diplomitöö ülesehitus on rahuldav. Reeglipäraselt peavad olema tiitelleht , sissejuhatus, võõrkeelne resümee, sisukord, sisuline osa, kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Antud töös kõik osad on olemas. Rääkides võõrkeelse resümee kohta, saab öelda, et resümee on tehtud korrektselt. Nimelt, peale inglisekeelse resüüme,on kirjas töö pealkiri ja täpne tõlge, autori nimi ning keel, milles töö on kirjutatud. Saab mainida ka, et resümees on olemas võtmesõnade loetelu . Struktuuri osa nagu lühendite loetelu pidi ka töös esinema , sest diplomitöös on rohkem kui 10 lühendit ja lisaks paljud neist ei ole paljudele inimestele teada. Arvud on kirjutatud kõik õigesti. Autor pani tähele, arvude kirjutamise reeglit. Näiteks, et arvsõnad 1-10 kirjutada sõnadega.
Töös on kasutatud kvalitatiivset andmekogumismeetodit - ankeetküsitlust. Ankeetküsitlus on meetod, kus uuritavad inimesed vastavad etteantud küsimustele. Seega, töös on tehtud tulemuste järgi tabeleid. Kindlasti autor kasutab ka kvantitatiivset meetodit – analüüsi. Ta analüüsib saadud küsimustiku tulemusi ja teeb järeldusi.
Töö kõneviis on töös ka õige. Töö autor alati kasutab kolmandat vormi ehk kasutab sõna „autor“, kui soovib rääkida enda kohta. Näiteks, „Järgnevalt toob autor välja seosed igapäevaste kasutusharjumuste vahel, mida kirjeldavad Pearsoni korrelatsioonikordajad tabelites 2.4 ja 2.5.“