KÄSIKELLADE ARENG MUUSIKAS NING ARSISE KELLADE KOOLID (0)

Kadrioru Saksa Gümnaasium KÄSIKELLADE ARENG MUUSIKAS NING ARSISE KELLADE KOOLID  Uurimistöö Karin Brit Liinsoo 11.1 Juhendaja: õp Reet Lend Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3


1 TEOREETILINE OSA.............................................................................................................4 1.1KÄSIKELLADE VALMISTAMINE.................................................................................4
1.2KÄSIKELLADE TOOTJAD.............................................................................................5 1.2.1 Malmark.....................................................................................................................5
1.2.2 Schulmerich...............................................................................................................5
1.2.3 Whitechapel................................................................................................................5 1.3MÄNGUTEHNIKAD........................................................................................................5
1.4ARSISE KELLADE KOOLID..........................................................................................6 2UURIMISTÖÖ METOODIKA................................................................................................7
3 TULEMUSED JA NENDE ANALÜÜS..................................................................................8
KOKKUVÕTE............................................................................................................................9
RESÜMEE................................................................................................................................10
KASUTATUD MATERJALID..................................................................................................11
LISAD.......................................................................................................................................12              2


SISSEJUHATUS
Muusika on inimesi ümbritsenud juba aastatuhandeid, alustades antiikajast ning lõpetades tänapäevaga.  Muusikaga  puutuvad 21. sajandi inimesed rohkesti kokku, kuulates erinevat muusikat näiteks oma telefonist, raadiost või hoopis televiisorist. Muusika ümbritseb meid igal   pool   ja   ajal.   Tänapäeval   on   üha   populaarsemaks   muutunud   lihtsus   ja   kiiresti kättesaadavus,   kuid   ei   maksa   unustada,   et   musitseerimine   on   kunst,   mida   tasuks   kõrgelt hinnata.   Üheks   ehedaks   näiteks   tooksin   välja   käsikellad,   mille   abil   on   loodud   võrratuid meloodiaid juba 18. sajandi keskpaigast, mida saab nimetada ka käsikellade hiilgeajaks. Aina rohkem on hakanud käsikellad ja nende mängimine koguma populaarsust nii laste kui ka täiskasvanute seas, mistõttu on loodud ka vastavaid koole ja asutusi, kus on võimalik kokku puutuda käsikellade mänguga. Tänu sellele, et olen ise tegelenud aastaid käsikella mänguga, on tekkinud ka vastav huvi nende instrumentide vastu. Seepärast saigi see minu uurimistöö teemaks.  Antud töös on püstitatud järgmised probleemid:  Kuidas on käsikellad arenenud edasi muusikat
 Mida teavad kella kooli õpilased käsikelldest Töö eesmärgiks on:  Saada rohkem teada käsikellade arengust ja ajaloost
 Tutvustada inimestele ka teistsuguseid muusika instrumente  Uurida, mis tõid kaasa käsikellad muusika arengusse 3


1 TEOREETILINE OSA
Käsikellasid   võib   pidada   vanimateks   muusika   instrumentideks   läbi   ajaloo,   kuna   vanimad käsikellad on leitud Hiinast, mis on valmistatud ligi 3500 aastat tagasi. Esialgselt olid kellad kasutuses kirikutes. Hiljem aga arenesid välja väiksemad käsikellad, mida sai mängida ka väljaspool   kirikut   ning   olid   kergemad   ja   mugavamad   mängimiseks.   Esimeseks   kellade arendajaks oli vennad William ja Robert Cor, kes valmistasid 17. sajandi keskpaigal esimese komplekti häälestatud käsikellasid. Mida aeg edasi, seda suuremaks kerkis huvi inimestel nende instrumentide vastu ja juba 18. sajandi lõpul oli pea igas Inglismaa külas tekkinud oma kellaansambel. Üsna pea muutus käsikellamäng omaette kunstiks. Hiljem muutus kellamäng aina   peenemaks,   detailirohkemaks   ning   nõudlikumaks   kellamängijate   suhtes   ning   siis suurendati   ka   kellakomplektide   suurust.   Käsikellade   kogusid   järgnevatel   sajanditel   üha rohkem toetust ja populaarsust. Nii nagu varemgi oli kellamäng ja usk tihedalt omavahel seotud, kuna enamus kellaansambleid tegutsesid üksnes kirikute lähistes või kirikutes.  1.1 KÄSIKELLADE VALMISTAMINE Käsikellade puhul on oluline kella heli, mis saab alguse sellest, et disainer kavandab paberile sellise kella kuju, mis suudab tekitada kindlaid helisid. Kellade heli sõltub nende suurusest, mida suurem on kell, seda madalam on heli ning mida väiksem on kell, seda kõrgemat heli teeb kell. Suur tähtsus on veel diameetrist ja kella seina paksusest, millest sõltub samuti kella heli.   Kui   kell   on   paberile   visandatud,   hakatakse   sellest   liivavorme   tegema,   kuhu   hiljem valatakse   pronksivalu,   millest   käsikellade   valmistatakse.   Kui   pronksivalu   on   tardunud, eemaldatakse selle ümbert liiv, mis tuleb sealt hõlpsasti lahti ja hakatakse seda täpsemalt lihvima ja puhastama jääkainetest, mis võisid kella külge jääda. Käsikellad teised osad nagu käepide, käepideme piiraja, haamer ja tila valmistatakse käsitööna ning eraldi. Iga kell läbib täieliku   muusikalise   ja   mehhaaniline   kontrolli   enne   kui   moodustatakse   sobivate   kellade harmoonilised   oktaav-komplektid,   mis   hiljem   kindlatesse   karpidesse   ning   sobivatesse kohtadesse paigutatakse.  4


1.2 KÄSIKELLADE TOOTJAD Käsikella valmistajaid on mitmeid. Hetkel tegutsevateks tootjateks on Malmark, Whitechapel Bell Foundry ja Schulmerich. Nendest kõige tuntumateks on Malmark ning Schulmerich, mis tegutsevad USA-s. Whitechapel Bell Foundry tegutsevad Suurbritannias, kuid nende tehased asuvad erinevates riikides ning kõik need tehased valmistavad käsikelli.  1.2.1 Malmark
Tehas   nimega   Malmark   on   loodud   1973   aastal.   Malmarki   tehas   tõi   käsikellade   ehitusse mitmeid   uuendusi.   Käsikelladel   muudeti   käepidemete   värvid,   hakati   tegema   musti   ning valgeid käepidemeid nagu ka klaveri klahvid, mis aitas mängijatel kellasid paremini eristada. Lisaks hakati panema kellade käepidemetel nende nimetusi. Malmarki tehas muutis käsikellad ka   mängijatele   mugavamaks,   paigutades   kella   pendli   külge   pehmemaid   ja   töökindlamaid vedrusid, mida sai paremini kontrollida ning andis võimaluse luua rohkem dünaamikat. Pärast suuri   muudatusi   muutus   käsikellade   müük   üha   populaarsemaks,   kuna   nõudlus   nende instrumentide   vastu   oli   suur.   Malmark   on   tänapäevani   töötav   asutus,   kus   on   võimalik käsikellasid osta. 1.2.2 Schulmerich  1.2.3 Whitechapel  1.3 MÄNGUTEHNIKAD Käsikellade mängimise jaoks on oluline teada mängutehnikaid. Kasutades erinevaid tehnikaid muudab see kellamuusika põnevamaks ja meloodilisemaks. Kella helin tekib kella ülespidi käes hoides ja seda randmest lüüa. Kõik töö on seotud randme liikuvusega, et heli paremini kõlama jääks, tuleb kella lüües kaarega tagasi mängija õlale tuua, summutades kella helina. Kellamängutehnikaid on mitmeid erinevaid, näiteks topeltkellad, mille võlu peitub selles, et mängijal on mängides kaks kella ühes käes. Selleks asetatakse kaks kella risti üksteise peale. Selle abil on võimalik mängida kas ühte kella, juhul kui mängija ei jõua kelli eraldi kätesse võtta või samaaegselt kui on vaja mängida oktavit. Levinud mängutehnika on ka pulgaga 5


kellaga löömine (Malleting), mis on tehtud kas kummist või lõnga kerast. Levinud reegel selle puhul on see, et mida suurem kell, seda suurem ka pulk ja vastupidi. Pulgaga mängides saab luua   erinevaid   helisid   ning   mitme   pulgaga   mängides   on   võimalik   tekitada   trummipõrina efekti.   Tihtipeale   kasutavad   mängijad   vastu   laud   (Martellato).   Selleks   lüüakse   kell vertikaalselt vastu laual olevat matt, mis summutab kiirelt kella helina. Järgmiseks tehnikaks on kella vibreerimine väristamisel (Shaking), seda tehnikat kasutades hoiab mängija kella käes ning raputab seda võimalikult kiiresti, mis paneb kellas paikneva tila kiiresti liikuma ja tekitab. Seda tehnikat kasutatakse pigem väiksemate kellade peal, mis on kergemad.  1.4 ARSISE KELLADE KOOLID Arsise   kellade   koolid   asuvad   nii   Tallinnas   kui   ka   Tartus.   Tallinnas   kellade   kooli   astudes õpitakse   neli   aastat   klaverit,   muusikalugu,   mis   hõlmab   endas   muusika   ajalugu   ning kellamängu,  millele  kaasneb  ka solfedžo  õppimine.  Pärast  nelja  aastat  on  võimalik  jääda täiendõppele, kus saab jätkata kellamänguga ja lisaks saab jätkata ka klaverimänguga. Kooli saavad astuda erinevas vanuseklassis lapsed.    6


2 UURIMISTÖÖ METOODIKA Oma uurimistöös kasutasin kvalitatiivset kui ka kvantitatiivset uurimismeetodit. Kvalitatiivse  uurimismeetodi puhul tegin intervjuu Aivar Mäega, kes on Arsise kellade ansambli dirigent  ning kunstiline juht. Veel viisin läbi ka intervjuu Lemme-Liis Elbiga, kes on Arsise Kellade  kooli ansambli dirigent, liige kui ka muusikaõpetaja. Lisaks koostasin küsimustiku Arsise  Kellade kooli õpilastele, et teada saada nende teadmisi varasemalt kellade kohta kui ka uusi  teadmisi, olles kellade kooli õpilane.  7


3 TULEMUSED JA NENDE ANALÜÜS 8


KOKKUVÕTE 9


RESÜMEE 10


KASUTATUD MATERJALID
Veebiallikad: Kirjalikud allikad:  11


LISAD 12

Document Outline

• SISSEJUHATUS
• 1 TEOREETILINE OSA
  • 1.1 KÄSIKELLADE VALMISTAMINE
  • 1.2 KÄSIKELLADE TOOTJAD
    • 1.2.1 Malmark
    • 1.2.2 Schulmerich
    • 1.2.3 Whitechapel
  • 1.3 MÄNGUTEHNIKAD
  • 1.4 ARSISE KELLADE KOOLID
• 2 UURIMISTÖÖ METOODIKA
• 3 TULEMUSED JA NENDE ANALÜÜS
• KOKKUVÕTE
• RESÜMEE
• KASUTATUD MATERJALID
• LISAD