taastanud saksi dünastia, mida Cedric soovis, seetõttu oli ka abielule Ivanhoega vastu 3. Sisukokkuvõte: Teos algab sellega, et Brian de Bois-Guilbert ja Maurice de Bracy on teel rüütliturniirile, kuid vajavad enne seda kohta, kus peatuda. Seega küsivad abi teel kohatud seakarjuselt Gurthilt ning narrilt Wambalt, kes neid üritavad Cedricu lossini juhatada, kuid on tee suhtes veidi eksinud, seega lõplikult viis neid sinna üksik käija (tegelikult Ivanhoe, kes tundis teed hästi, Cedric oli ta isa, kes ta päranduseta kunagi ära oli saatnud). Saabub söömaaaeg, kus kohal on ka Cedric ning imeilus leedi Rowena (Cedricu sugulane, kuid talle tütre eest), kes Maurice de Bracy'le silma hakkab. Lossist otsib peavarju ka juut, Yorki Isaac (juudid olid tagakiusatud) ning seal ei suhtuta temasse hästi. Brian de Bois-Guilbert annab korralduse Yorki Isaaci Rotherwoodist lahkudes jälitada ning
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Kõik kommentaarid