NAFTAREOSTUS JA SELLE TAGAJÄRJED Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu NAFTAREOSTUSE ALLIKAD 28% - naftareostusest on õnnetuste või eksimuste tagajärg, 72% - inimeste hoolimatus SUURED TANKERITE ÕNNETUSED LEKKED ÜMBERPUMPAMI PESEMINE NE NAFTA REOSTUSE ALLIKAD MÕJU LOOMASTIKULE Eriti tugev mõju on kaladele ja veelindudele. TAGAJÄRGEDE LIKVIDEERIMINE Meetodid ning tehnoloogia sõltuvad kliimatingimustest ning veetemperatuurist MIDA SAAKS ETTE VÕTTA? · Keskmiselt satub igal aastal merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat. · Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Tänan kuulamise eest
Tänu sellele püsiks meie nähtud vaev hoida loodust puhtana ka edasi. Geenitehnoloogia võimaldab meie toitu muuta senisest täisväärtuslikumaks, seda nt vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumulatsiooni jms abil. Geenitehnoloogia võimaldab muuta põllumajandust efektiivsemaks. Geenitehnoloogia võimaldab põllumehel toota toorainet ka näiteks farmaatsia- või keemiatööstusele, Eesti tõsine probleem on teatud piirkondade suur reostatus raskemetallide, kütusejääkide jms-ga. Geneetiliselt muundatud taimed annavad võimaluse, kuidas keskkonnasõbralikul viisil probleem tulevikus lahendada. Geenitehnoloogia on võimalus, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealset kliimat
Tegus kodanik on riigi rikkus. Riik koosneb inimestest. Mida iseseisvamad ja hakkajamad on kodanikud, seda tugevam on riik. Milline on elanike roll riigis? Üle maailma on suuremaks probleemiks reostatus. Hetkelisel seisul prügi, praht ja kõik, mis visatakse loodusesse ning mis ära ei lagune. Paar aastat tagasi metsa seenele ja marjule minnes võis näha suuri valgeid Selveri kilekotte puude all lindude- loomade poolt lahti rebituna. Sel aastal metsa minnes pole seal peaaegu midagi muud, kui loodusannid. ''Teeme ära!'' kampaania oli võtnud kokku igas vanuses soovijaid, koolilapsi ja täiskasvanuid, ning läinud koristama metsaaluseid, parke ning kõike, mis
dotatsioonide järele. Geenitehnoloogiline põllumajandus on osa kõrgtehnoloogilisest tootmisest, kus raha ei teenita mitte niivõrd suurema koguse valatud higi ja täiendavalt ülesküntud põldude arvel, vaid teadmiste rakendamiste arvel. Teadmistepõhine põllumajandus ei ole mõeldav ilma geenitehnoloogiata (nii nagu ei ole see mõeldav ka teises suures bioloogiateaduse rakendusharus meditsiinis). Eesti tõsine probleem on teatud piirkondade suur reostatus raskemetallide, kütusejääkide, radioaktiivsete isotoopide jms-ga. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon on üks perspektiivsemaid viise, kuidas keskkonnasõbralikul viisil probleem tulevikus lahendada. Geenitehnoloogia on ilmselt ainus võimalus, kuidas Kolmandale Maailmale pakkuda piisavalt kiiresti uusi sorte, mis oleksid paremini kui senised võimelised taluma sealseid patogeene ning kliimast
joa keskjooksule. 5)Kliimamuutuste mõju veestikule Vastus: Hüdroloogiline tsükkel. Sademete ümberjaotamine. Sademete olulisus veestikule. Sisemerede kokku kuivamine. II 1)Hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite mõju madalate veekogude ökosüsteemile Vastus: Võrtsjärvel on probleemiks nii liiga madal kui ka kõrge veetase. Madalaveetaseme tingimustes taimede kasvuala laieneb, hiljem veetaseme tõusuga nii palju need taimed ei vähene, järv kasvab kinni. 30ndatel oli biogeenidega reostatus tunduvalt väiksem kui järgmisel veevaesel perioodil. Biogeenide rohkuse tõttu on teisel veevaesel perioodil veetaimede kasvamine rohkem soodustatud. Eestis kuulub 80% järvedest madalaveeliste järvede hulka. Madalatel järvedel on ökoloogilistele tingimustele suurim mõju talvetingimustes. Veetasemest sõltub järve aktiivmaht( veehulk, mis jääb jääkatte alla, vesi vedelas olekus), aktiivmaht sõltub sellest kui kõrge on veetase jää moodustamise ajal.
tekkis vähem kui 80 miljonit aastat vana; hakkas tekkima 125 miljonit aastat tagasi ● Tekkimine algas Gondwana mandri lagunemisega ● Tulevikus muutub ookeani kliima kuivemaks Elustik ● Rikkalik elustik ● Pärlikarbid, vähilaadsd, limused ● Avastatud üle 250 000 uue liigi, veel teadmata vähemalt 750 000 ● Uuritud umbes 24 000 taime-ja loomaliiki ● Vähe uuritud ookean ● Korallrifid Probleemid ● Reostatus ● Halvad kalapüügi viisid – dünamiit, mürgid ● Korall kaevandamine ehitusmaterjalideks ● Globaalne soojenemine – tõusev veetase, tugevamad tsüklonid ja tormid, merepinna temp. tõus ● Süsihappegaasi õhku paiskamine – vee happesuse suurenemine Hoovused ● Ekvaatoril vee intensiivne soojenemine ja aurumine ● Soe ja soolane vesi ei saa jääda "kuhja", kompensatsioonihoovus, külm, voolab tagasi
Nafta on laialt kasutusel kogu maailmas ning seda enesestmõitetavatel põhjustel. Tänapäeval töötavad enamus tähtsad masinad nafta saaduste peal nagu näiteks autod. Kuid kas nafta mõjuvõim on meie õnn või õnnetus ? Nafta töötlemisel jääb palju kahjulikke jääke ning naftavarud ei ole lõpmatud, selle kadu ennustatakse juba 2050 aastaks. Nafta õnnetused, kus tankerid on uppunud või on transportivad veokid avariisse sattunud, põhjustavad suuri reostusi. Merede reostatus naftaga on üsna tavaline. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Vette sattunud õli on linde ohustanud kahekümnenda sajandi algusest, seejuures niisugusel määral ja viisil, et selle tagajärgi hakati nimetama õlikatkuks. Naftareostuse tagajärjel surnud loomi söövad kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse
Eesti jõed ja nendega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine Sissejuhatus Jõed on väga oluline osa keskkonnast. Nad on elupaigaks loomadele, taimedele, kaladele ja paljudele putukatele. Kuid kahjuks varitsevad ka jõgesid ja nende elustikku väga palju probleeme, üheks suurimaks on reostatus. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade Eesti jõgedest ning neid ohustavatest probleemidest. Eesti jõgede ajalugu ja kasutusalad Sademeterikka kliima ja üldiselt soodsate äravoolutingimuste tõttu on Eesti jõgedevõrk tihe: loendatud on üle 7000 vooluveekogu üldpikkusega 31 000 km. Jõgedel on oluline vee-, kala-, ja puhkemajanduslik tähtsus, samuti esteetiline väärtus kui maastiku ilmestajana. Eesti sisemaa asustusloos, eriti varasematel etappidel, on
kaasa hapniku tootmisele ja süsihappegaasi tarbimisele . Niisiis toob metsade hävimine kaasa veevoolu suurenmise , kohaliku kliima häirimise ning mitmete loodmade ja taimede elukeskkonna kadumise . Üheks metsade hävimise põhjuseks on tulekahjud , mis saavad akygse kulupõletamisest , põuast, või äikese tagajärjel. Mõne tunniga võib tulekahu hävitada suurehulga metsa ja elanikke . Oma esialgse nägemise saab ta tafasi alles mitmekümne aasta pärst. · Merevee reostatus Iga veevool jõuab lõpuks jõgede kaudu merre , kandes endaga kaasas kõike mida tööstus ja põllumajandus on sinna paisanud , lisaks veel majapidamisjäätmed ( puhastusvahendid , reovesi) .Mõned neist võivad olla väga mürgised ja võivad põhjustada mitmete meres elavate liikide surma . Saaste tõttu surnud loomad paisatakse rannale . Merel võib juhtuda ka laevaõnnetus , mille tagajärjel satub vette suur hulg nagftat. Naftalaik laieneb veepinnal ning liigub
Ecology and Environment I Word formation Noun Verb Adjective Eruption Protection Pollution - Penetration Contamination Emission - Depletion - Prediction Reduction Consumption Campaign/campaigner Disaster - Radiation Destruction - II Give the opposite ... Renewable resources Use Protect Admissibly Predicted III Fill in the correct word 1. The polar bear's .......................... is the icy waste...
oma elu enda käe läbi lõpetanud, vaeseid ning lapsi vanuses alla 5 eluaasta. Nad hoopis lastakse vette vabalt hulpima ning jäetakse jõe poolt lagundada. Sellele lisanduvad veel vaeste elanike lahkunud lähedased, kellele pereliikmed ei saa täielikku kremeerimist lubada, sest suur kogus puitu läheb kalliks maksma. Nendest surnutest jäävad alles pooleldi põlenud kehaosad, mis samuti jõkke visatakse. [1] 4. Reostuse tagajärjed Gangese reostatus mõjutab paljusid nii inimesi kui loomi. Kohalikud põllumehed, kalurid ning üleüldine agrikultuur sõltub sellest jõest. Ganges on ka palverändurite meelispaik. Sealt käib läbi liiga palju inimesi, kes jões leiduvatesse haigustesse nakatuvad. Must solgivesi suubub Bengali lahte omakorda reostades seda suurt veekogu. Ühe sellise suure jõe reostumisega seotud tagajärjed võivad olla palju ulatuslikumad, kui oskame hoomata. 4.1. Haigused
kultuuriväärtusi. Suurimad väävli ja läämastiku saasteallikad on energia tootmine ja tööstus, kuigi enamus lämmastikoksiididest tuleb transpordist ja enamus ammoniumist põllumajandusest. Oktoober 17, 2015 8 Üha arvukamaks muutuv inimkond oma elutegevusega mõjutab oluliselt looduskeskkonda, seega ka ennast. Linnade, tööstuse ja põllumajanduse arenguga kaasnevad suured heitveekogused ja reostatus, mis määrab inimest ümbritsevate jõgede, järvede ja merevee kvalitatiivse seisundi. Eesti veekogud on elukondlikust, toiduaine- ja kergetööstusest ning põllumajanduslikust hajureostusest pärinevate toitainete mõju all. Viimase kümne aasta jooksul on rahvaarv vähenenud. Seoses sellega on vähenenud ka inimese poolt vette heidetud olmereostuse koormus. Oktoober 17, 2015 9
mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. Saastekoormus heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: 1. koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust, 2. suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul, aias ja metsas kasutatavad väetised ja mürkkemikaalid, õhusaaste jms.
Naftareostus Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. NAFTAREOSTUSE ALLIKAD Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt
Tulu Naftariigid on arengumaade hulgas väga selgelt eraldatavad. Neil riikidel on tohutud naftavarud. Nafta müügist saavad nad väga suuri tulusid, mis on ühe inimese kohta isegi suurem kui kõrgeltarenenud riikides. Sellised riigid on viimastel aastatel hakanud oma sissetulekuid üha rohkem investeerima tulevikualadesse ning neil on väga head võimalused tõusta kiiresti kõrgeltarenenud riikide hulka. 3 Naftareostus Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. Tagajärgede likvideerimine
Kalade looduskaitse Eestis Eestis on 40-st (neljakümnest) kalaliigist seitse liiki kaitse all. Neist mitte ühtegi liiki ei kuulu esimesse kaitsekategooriasse ja ka teises kategoorias on neid väga vähe- vaid kaks liiki: tõugjas ja säga. Säga elab Lääne- ja Lõuna-Euroopa ning Lõuna-Soome sügavates mudase põhjaga jõgedes ja järvedes seal saaki varitsedes. Säga laiad lõuad reedavad ta olemuse- ta on väga ablas röövel süües nii endast väiksemaid konni, madusid, tigusid kui ka omaenda liigikaaslasi. On olnud juhte kus säga on rünnanud veelinde kui ka vees ujuvaid koeri. Kui säga on märganud oma järgmist ohvrit, imeb ta [säga]oma ohvri koos veega kõhtu. Kui ohver on suurem ja tugevam, võib ta veel säga kõhuski rabeleda. Säga võib kasvada kuni 3 meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kilogrammi. Tavaliselt on sägad muidugi väiksemad. Nad on kõhupoolelt heledad aga seljalt rohekad või koguni must...
Geenitehnoloogia võimaldab muuta põllumajandust efektiivsemaks, st vähendab vajadust doteerida seda majandusharu. Dotatsioone vajatakse ka seetõttu, et kogu põllumajandus on väga tihedalt seotud ja sõltuvuses ühest tootmisharust toiduainetööstusest. Geenitehnoloogia võimaldab põllumehel toota toorainet ka näiteks farmaatsia- või keemiatööstusele, vähendades ning lõpuks loodetavasti kaotades vajaduse dotatsioonide järele.Eesti tõsine probleem on teatud piirkondade suur reostatus raskemetallide, kütusejääkide, radioaktiivsete isotoopide ja muu sarnasega. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon on üks perspektiivsemaid viise, kuidas keskkonnasõbralikul viisil probleem tulevikus lahendada. Geneetiliselt muundatud organismide vastu. Geneetiliselt muundatud organismide kasutamise ja kasvatamisega seoses võib ilmneda mitmeid probleeme. Eriti negatiivselt on meelestatud looduskaitsjad, kelle põhiliseks
Vahemeres on rõhk pigem majanduslikum arengul kui keskkonna säästmisel. Suur osa majanduslikust kasumist on tulnud tootmisest ning tänu sellele on Vahemere piirkond reostunud. Vahemere reostus on ka turistidele nähtav - prügi vedeleb populaarsemates randades ja sadamates läigivad õlilaigud. Suurte linnade nagu selleks on Rooma, Ateena, Madrid, Milano ja Barcelona kasv on viinud liiklusummikuteni peamistel teedel ja suure õhureostatuseni. Kui reostatus ei paku ühelegi turistile erilist silmailu, siis Lääne-Euroopas on suurel arvul olulisi jõgesid. Regiooni turismi seisukohalt on jõed tähtsad, kuna lisaks jõetranspordile pakutakse neil ka põnevaid kruiise, mille käigus saab külastada huvitavaid ümbruskondi ja paiku. See juures on tähtis, et kõik veekogud püsiks puhtana, turist ei soovi ringreisi veekogul, kus ulbivad lisaks veesõidukitele ja prügi.
tööstusjäätmed. Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee hapnikutaset, mis on vajalik kõigile korallrahudel elavatele organismidele. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga. Üks Kariibi meres asuval Aruba saarel paiknev korallrahu, mis asetseb naftatöötlemistehase lähistel, on juba mitmeid aastaid hääbumas. Muda ja merevee reostatus võivad kahjustada koralle ning teisi korallrahudel elutsevaid organisme, vähendades nende vastupanu haigustele, lainetusele või looduslikele vaenlastele, näiteks merisiilikutele, kes korallidest toituvad. Nafta poolt kahjustatud korallid ei kasva enam suuremaks. KORALLRAHUDE KAITSE Ohud korallrahudele suurenevad kogu maailmas ning kaitsealgatused pole tänasel päeval mitte ainult soovituslikud, vaid tingimata vajalikud.
N: Eesti majandusgeograafiline asend SWOT analüüs + - 1) asume mere ääres 1) maavarade nappus 2) kaubateede ristumine 2) muutlik kliima 3) asume euroopa liidus 3) venemaa lähedus Võimalused Ohud 1) Transiit 1) Reostatus 2) Turismindus 2) Eesti rahvaarvu vähenemine 3) 3) Maavarade lõppemine Eesti majanduse üldiseloomustus SKT sisemajanduslik kogutoodang ehk kaupade ja teenuste jagunemine ühe inimese kohta aastas ameerika dollarites. NT: 2003.a. Eesti 3400 dollarit Norra 33 470 dollarit Riigi puhul näitab SKT elukvaliteeti ning inimese puhul ostujõudu.
Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv. Lahkuvad haritumad, seega väheneb haritud inimeste osakaal. Lahkuvad peamiselt mehed, riigis tekivad soolised disproportsioonid. Siirdemaale-Suureneb tööpuudus. Väheneb maksumaksajate hulk. 49.Linnade kasvu ja linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus nimetatakse linnastumiseks. Arenenud riikides on linnade kasv aeglasem, vähem arenenud maades kiirem. Keskkonnaprobleemid: · Keskkonna reostatus, reostunud joogivesi. · Õhusaastatus(vingugaas), sudu. · Puuduv prügikogumise süsteem, suur jäätmehulk. Sotsiaalsed probleemid: o Inimestevahelised lahkhelid usundite ja erinevate kultuuriliste taustade pärast. 51.Usundid: Kristlus: Levik- Peamiselt Euroopas ja USA, samuti Austraalia ja Uus Meremaa;Õigeusk- Venemaa Judaism: Levik- Põhiliselt Iisraelis, aga ka hajuli üle Euroopa ja USA Islam: Levik- Kesk-Aasia, Araabia poolsaar ja Põhja- Aafrika
Ei arvestatud kohalikke vajadusi, tavasid. Muutus demograafiline seis, palju toodi sisse võõrtööjõudu. Siiski võib öelda, et 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel majandus arenes, elatustase paranes. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. 1970. aastate lõpul ja 1980. aastatel hakkas ilmnema toiduainete puudus. (Muuga sadam Tallinnas ehitati välismaalt vilja sisse toomiseks) Migrantide sissevool suurenes, Ida-Virumaa venestus. Keskkonna reostatus suurenes. Eesti majandus oli justkui koloniaalmajandus. Siiski oli Eestis elatustase oluliselt kõrgem kui teistes liiduvabariikides. Siin olid siiski mingil määral sidemed Läänega. Eesti oli NSV Liidu "Lääs", oli omamoodi näidisliiduvabariik. III Kultuurielu põhijooni · kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad").
slummid. Agulites ja slummides on ka iive suur. Arenenud maades aga on linnastumise tase kõrge ja linnastumise tempod aeglased, kuna inimesed juba elavad linnades ja linnad suurenevad peamiselt vaid arengumaadest sisserändajate tõttu. Arenenud maades elab 75% rahvastikust linnades. Arenenud maades on iive väga väike või koguni negatiivne. Peamised keskkonnaprobleemid: ·palju jäätmeid ·õhusaastatus ·vee reostatus Muud probleemid: ·palju töötuid ·haigused levivad kergesti/kiiresti ·eluasemeprobleemid ·kanalisatsiooni, puhta joogivee puudumine ·vähene meditsiinilise abi kättesaamine ·suur kuritegevus ·transpordiprobleemid (liiklusummikud) Linnarahvastiku osatähtsus maailma riikides. Mida tumedam, seda suurem on osatähtsus. Tokyo Formaalselt ei ole Tokyo linn. Tokyo linn eksisteeris aastatel 18891943. Seejärel liideti see
Ei arvestatud kohalikke vajadusi, tavasid. Muutus demograafiline seis, palju toodi sisse võõrtööjõudu. Siiski võib öelda, et 1950. aastate teisel poolel ja 1960. aastatel majandus arenes, elatustase paranes. 1970. aastatel ekstensiivne majandamine ammendas end. 1970. aastate lõpul ja 1980. aastatel hakkas ilmnema toiduainete puudus. (Muuga sadam Tallinnas ehitati välismaalt vilja sisse toomiseks) Migrantide sissevool suurenes, Ida-Virumaa venestus. Keskkonna reostatus suurenes. Eesti majandus oli justkui koloniaalmajandus. Siiski oli Eestis elatustase oluliselt kõrgem kui teistes liiduvabariikides. Siin olid siiski mingil määral sidemed Läänega. Eesti oli NSV Liidu "Lääs", oli omamoodi näidisliiduvabariik. III Kultuurielu põhijooni · kogu Eesti NSV aja valitses ideoloogiline surve, kord teravam, kord pehmem. Eriti karm oli olukord Stalini ajal. 1960. aastatel, sula-ajal, olid vabamad olud ("kuldsed kuuekümnendad").
suhteliselt väike. Tuuleenergia ei kasuta fossiilseid kütuseid ning seetõttu ka ei reosta otseselt loodust. Sellegipoolest pole õige väita, et tuuleturbiinidel ei ole üldse loodust kahjustavaid mõjusid Pöörlevad tuuleturbiinid võivad tappa linde ja segada nende migratsioonimustreid. [10] Ka võtavad tuulepargid enda alla suuri ja tihti looduskauneid rannikualasid. Peamisteks ökoloogilisteks mõjuteguriteks loetakse tuuleenergia puhul : müra , visuaalne reostatus, varjud ja mõju linnustikule. Müra mõju Elektrituulikutega kaasnevat müra peetakse sageli üheks olulisimaks tuulikuparkide rajamisega kaasnevaks negatiivseks asjaoluks. Kindlasti on müra probleemiks selle pärast, et tuuleparke rajatakse tihti muidu vaiksetesse maapiirkondadesse. Seetõttu püütakese uute tuuliku laba disainide ja tuuleparkidele paremate asukohtade leidmisega mürataset alla viia. Suured
Ainevahetuse üldtüübilt on h-d kemo- või fotoorganotroofid. H-d on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid. bioloogiline hapnikutarve - kui veekogu üldseisundit iseloomustav parameeter. Veeheite koostises määratakse eelkõige järgmiste ainete heite piirväärtused: ... ained, mis mõjuvad halvasti hapnikubilansile ning mida on võimalik mõõta bioloogilise hapnikutarbe. Veekogude saastumine Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine),loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Veereostusel Põllumajanduslikud 1. Töötleva tööstuse jäägid 2. Talud, farmid (pesu) 3. Väetised 4. Erosioon 5. Veterinaarravimid Mittepõllumajanduslikud 1. Tööstuse heitveed 2. Olmereoveed Veepuhastus Veepuhastus on 3-etapiline:1. Mehhaaniline, 2. Keemiline, 3
Kokku 33776 2 61 64 276 403 Environment in Japan 1994. Oluline on mõista, et olukorra stabiliseerimiseks on vaja teha rahvusvaheliselt ühiseid jõupingutusi. Looma-, taime- ja linnuliigid ei tunne riigipiire, seega on määrava tähtsusega riikide vaheline koostöö. 1.2. Taimeliikide hävinemine Liikide hävimise põhjuseks nagu eelpool mainitud on elukeskkonna reostatus, võõrliikide sissetung või lihtsalt liigi hääbumine. Tänapäeval toimub liikide hävinemine aga võrreldes möödunuga kümneid kordi kiiremini ning seda seoses inimese maale ilmumisega. 7 Meie igapäeva elu juures on taimed elutähtsad peaaegu igast aspektist vaadatuna.Taimest saame toitu, ravimeid, riideid, kütust ja õhku, mida hingame. Paljud loomaliigid on samuti otseselt sõltuvad taimedest
samuti pestitsiidid ja tööstusjäätmed. Heitveed ning põllumajanduses kasutatavad väetiste jäätmed võivad viia vetikate õitsemiseni (vetikate viimane arengustaadium), sellega alandavad nad aga merevee hapnikutaset, mis on vajalik kõigile korallrahudel elavatele organismidele. Suurt kahju tekitab ka mere reostumine naftaga. Üks Kariibi meres asuval Aruba saarel paiknev korallrahu, mis asetseb naftatöötlemistehase lähistel, on juba mitmeid aastaid hääbumas. Muda ja merevee reostatus võivad kahjustada koralle ning teisi korallrahudel elutsevaid organisme, vähendades nende vastupanu haigustele, lainetusele või looduslikele vaenlastele, näiteks merisiilikutele, kes korallidest toituvad. Nafta poolt kahjustatud korallid ei kasva enam suuremaks. KORALLRAHUDE KAITSE Ohud korallrahudele suurenevad kogu maailmas ning kaitsealgatused pole tänasel päeval mitte ainult soovituslikud, vaid tingimata vajalikud.
Mõlemad järved suubuvad Liivi lahte. Ermistu järve peamiseks rikkuseks on järvemuda varud. Need on hiiglaslikud ja mis peaasi neid on võimalik tervise ravimiseks rakendada. Ermistu järv erineb eeskätt oma suure mahu poolest. kuna sissevool järve peaaegu et puudub, on järv ja seal olev muda väga puhtad. Ermistu järve mudas on rikkalikult mikroelemente, orgaanilisi happeid ja teisi bioaktiivseid aineid. Samas puudub seal patogeenne mikrofloora ning keemiline ja radioaktiivne reostatus. 6 Ravimuda kasutakase järgnevate haiguste raviks: · Reumaatilised haigused: liigeste ja närvide kahjustused. · Perifeerse närvikava haigused: radikuliit, ishias ja paljud teised. · Lihaste atroofiad ja degeneratiivsed haigused · Operatsioonide ja vigastuste tagajärjel tekkinud liited, armid, jäikused, halvasti paranevad haavad ning närvide traumajärgsed seisundid
riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris, nimetatakse globaalprobleemideks. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Peamised keskkonnaprobleemid: · Rahvastikukasv · Loodusressursside kiire vähenemine (vesi, toit, maavarad, vaba maa, jne). · Keskkonna reostatus (jäätmete hulga kasv, toksilised kemikaalid looduses, vee ja õhu saastatus, jne). · Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine, võõrliikide sissetung, kõrbestumine, vihmametsade raie, jne). · Kliimamuutused (polaarjää sulamine, mereveetase tõus, CO2 tase tõus atmosfääris, üleujutused, jne. · Hapestumine (happesademed), osoonikihi lagunemine , kasvuhoonegaasid (osooniaukude tekkimine, päikese kahjulikud mõjud, jne) Globaliseerumine
riikidevahelist koostööd nii keskkonna, majanduse kui sotsiaalsfääris, nimetatakse globaalprobleemideks. Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale, mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel. Globaalprobleemi omapäraks on see, et ta on küll globaalne, kuid lahendada saab seda vaid tegutsedes lokaalselt. Peamised keskkonnaprobleemid: · Rahvastikukasv · Loodusressursside kiire vähenemine (vesi, toit, maavarad, vaba maa, jne). · Keskkonna reostatus (jäätmete hulga kasv, toksilised kemikaalid looduses, vee ja õhu saastatus, jne). · Elurikkuse vähenemine (liikide väljasuremine, võõrliikide sissetung, kõrbestumine, vihmametsade raie, jne). · Kliimamuutused (polaarjää sulamine, mereveetase tõus, CO2 tase tõus atmosfääris, üleujutused, jne. · Hapestumine (happesademed), osoonikihi lagunemine , kasvuhoonegaasid (osooniaukude tekkimine, päikese kahjulikud mõjud, jne) Globaliseerumine
Osalus ÜRO rahuvalvevägedes Rahvusvaheliste lepingute ratifitseerimine Välisesinduste arv Valitsuse piiriülesed rahaülekanded Kultuuriline globaliseerumine 12 Kultuurikontaktide tihenemine Globaalne meedia Massikultuuri levik Inglise keele domineerimine Osalemine virtuaalsetes kogukondades Haridus- ja teadusalane koostöö Keskkonnaalane globaliseerumine Reostatus Kliimamuutused Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Puhta vee varude ja loodusressursside vähenemine 5.2 Riigi arengutaseme iseloomustus Üks enamkasutatavaid näitajaid riikide arengutaseme võrdlemiseks on SKT ühe elaniku kohta. Aga suurem SKT inimese kohta ei tähenda, et selles riigis on suurem heaolu. Selle näitaja suure arve põhjuseks võib olla seotud näiteks strateegiliste maavarade (nafta, maagaas,
viidud uuringud näitasid, et veel viiekümnendatel aastatel oli latikas seal äärmiselt arvukas, tänasel päeval on see peaaegu väljasurnud liik. Vees sisalduvate toksiinide tõttu on Euroopa jõgedest kadunud ka angerjate populatsioonid. Selle põhjuseks on suur kogus mitteorgaanilisi eriti pliid, tsinki, vaske, elavhõbedat, hõbedat, niklit ja kaadmiumi sisaldavaid sooli, mis hävitavad kalade uimedelt limakihi ja nende hingamisvõime. JÕGEDE REOSTATUS ÜLEMAAILMNE PROBLEEM Reostuse ärahoidmine MIDA SAAKS ÄRA TEHA? Ära vala juuksevärvi, blondeerimisvahendite jäänuseid, arstimeid ja kasutatud mootoriõli kanalisatsiooni. Neid ladustatakse selleks ette nähtud kohtades. Nõua puhastusseadmete moderniseerimist ja uute tehnoloogiate juurutamist. Kasuta fosfaadivabu puhastusvahendeid ning ära osta keskkonda reostavate rahvusvaheliste suurkontsernide toodangut.
silus. Kulutusvagumused on avatud negatiivsed pinnavormid, mis on nõgudest pikemad ja kitsamad. 7. Kirjelda soode mineraalmaalist ja järvelist teket. Mineraalmaa soostumine põhjavesi lähedal, madal reljeef, pärast jääaega/ madalaveelised, lamedakaldalised järved. 8. Sood eestis 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. 10. Kirjelda valikuliselt üht globaalset keskkonnaprobleemi ja selle mõju Eesti loodusele. Looduse mitmekesisuse ohustatus. Pärast 1950. aastat on hävinud umbes 10 000 taime- ja loomaliiki. Inimene oma elutegevusega soodustab kas otseselt või kaudselt liikide hävimist, samas võib inimene oma tegevusega ka soodustada liigilist mitmekesisust nt.
konkreetse isiku puhul avalduvad sõltub mitmetest seaduspärasustest (ja aeg), kuhu ja millal sünnitakse. Siia kuuluvad ka ja ka juhusest. tugisüsteemi olemasolu (lasteaed, peretoetused, arstiabi jne, • Mittepärilikud - mõjuvad viljastamise ja sünni vahelisel ajal. kultuuritraditsioonid (Miks Hiinas on vähe tüdrukuid?). Nt perekonna mikrokliima, traumad, keskkonna reostatus, ema haigestumine, sünnitusega kaasnevad kõrvalekalded jne. 5 19.10.2017 • Normatiivsed ja mittenormatiivsed mõjutused. Sündmused, mis
Liina Raidoja Toitumisnõustaja ja treener Rasedusaegne rauaaneemia- toidusoovitused, isud, vitamiinid, mineraalid, rauarikas menüü Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Meid mõjutavad lisaks toidule ka välised faktorid, stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitained imenduvad ja kui hästi suudame neid omastada. Süsivesikute ainevahetuses toimuvad muutused kindlustavad lapse vajaliku glükoosiga. Loode eelistab seda kütusena kasutada. Raseduse esimesel poolel muutub glükoos glükogeeniks ja rasvaks. Raseduse teisel poolel vajab loode glükoosi arenguks ja kasvamiseks. Kõrge
Campbell naftatipust ning avaldab muret vimaliku sjalise interventsiooni pärast Lähis-Idas. 2003 II Iraagi sda. Esimesena vetakse kaitse alla puuraugud ning Baghdadis asuv Iraagi naftaministeerium. 2004 Jukose skandaal. Iraagi rahutused. Saudi Araabia kasvav ebastabiilsus. Nafta hind maailmaturul ületab 50 dollari taseme. Naftareostus ja selle tagajärjed Merede reostatus naftaga ei ole mingi erandnähtu. Naftat voolab merre iga päev, reostades rannikualasid, tappes loomi-linde ning hävitades kalavarusid. Mered näivad nii hiiglaslikud, et sageli tundub, nagu ei suudaks inimtegevus neid mitte kuidagi mõjutada. Sel arvamusel pole aga tõepõhja all. Naftareostus laastab terveid rannikualasid, põhjustades merelindude kolooniate hävimise ning tappes elu meres. NAFTAREOSTUSE ALLIKAD Õlikatkuoht pole kuhugi kadunud, pigem suureneb see aasta-aastalt
järgi. · Abinõud taastuvate loodusvarade kasutamis emäär seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega, võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine, tootmise rajamine kohalikule loodusvarale, jäätmete kohapealne hooldamine, säästev ja tõhus looduavara kasutamine, jääkainete tootmise piiramine, materjalide korduv- ja kõrvalkasutamine. 3. Keskkonna reostatus 4. Elurikkuse vähenemine maavarad looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomudlik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada. · Kaevandamise negatiivne mõju kujundab maa geograafiat, maavarade ammendumine, pinnase teiseldus, metsade ja vaba maa hõivamine, erosioon, karsti lehtrite moodustumine,
· uued teed ja sillad malm ja teras konstruktsioonid · üliliberaalne vabaturumajandus vana traditsionaalsus (ka linnaplaneerimises) heidetakse kõrvale · kontrollimatu "varaliberaalne" linnaehituse periood 1780 1830 · turutingimused tingisid elamute ja tööstushoonestuse segunemise linna siseselt 16. I, II ja III keskkonnakriisi tekkimise põhjused, olemus ja lahenduste mõju linnakeskkonna arengule I keskkonnakriis lokaalne reostatus ja puudulik planeerimine · Liberalistliku linnaehituse eesmärk: maksimaalselt elamuid minimaalse maa ja rahakuluga maksimaalse kasumi eesmärgil · Selle tulemuseks: o tööstussaast linnas suits ja tahm Londoni smog o kanalisatsiooniprobleemid · liberaalne turumajandus polnud linnaarengu seisukohalt otstarbekas · kerkis päevakorrale linnaehituse normeerimine esimene moodsa planeerimise alge
materjalide järgi. Abinõud – taastuvate loodusvarade kasutamis emäär seada sõltuvusse nende uuenemise kiirusega, võimalikult erinevate varade üheaegne kasutamine, tootmise rajamine kohalikule loodusvarale, jäätmete kohapealne hooldamine, säästev ja tõhus looduavara kasutamine, jääkainete tootmise piiramine, materjalide korduv- ja kõrvalkasutamine. Keskkonna reostatus Elurikkuse vähenemine – maavarad – looduslikud, oma keemiliselt koostiselt ja ehituselt maakoorde kuuluvad ained, millel on iseloomudlik kristalne ehitus ja mida käesoleval ajal saab tasuvalt kasutada. Kaevandamise negatiivne mõju – kujundab maa geograafiat, maavarade ammendumine, pinnase teiseldus, metsade ja vaba maa hõivamine, erosioon, karsti lehtrite moodustumine, reostumine, bioloogilise mitmekesisuse kadumine, pinnase
31%. Soode ulatuslik levik on tingitud: •Positiivsest niiskusbilansist •Geoloogilistest iseärasustest •Mandrijäätumise pärandist Soode tähtsus: • saastunud sademetevete filtreerija; • reostunud pinnavete puhastaja; • süsinikuringe reguleerija; • puhta vee säilitaja; • bioloogilise mitmekesisuse säilitaja. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. Maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m.Läänemeri on riimveeline.keskmine soolsus on 8- 10 %o (~1/4 maailmamere soolsusest) Haruldane – taolisi riimveelisi veekogusid on vähe ja Läänemeri on neist suurim. Vähe on liike, kes on kohastunud eluks taolistes tingimustes.
Roostik (pilliroog, hundinui, võhumõõk, järvkaisel) 5. Suurtarnakooslus (tarnad, konnaosi) 6. Sanglepa kooslus ...liiguvad järkjärgult järve keskosa suunas · Sügavate või järsult sügavnevate järvede kinnikasvamine algab õõtsiku e õõtskamara tekkega. Ubaleht, soopihl, samblad, konnaosi jt niiskuslembesed taimed. 9. Läänemere erisus võrreldes maailmamere teiste osadega, Eestis esinevad rannikutüübid. Soolsus, reostatus, palju jõgesid voolab sisse, võrdlemisi madal, elustik harjunud vähesoolase veega, palju lahtesid, jäätub, temperatuurid kõikuvamad. Mõningaid fakte: · Pindalalt moodustab ~1/1000 maailmamere pindalast · Mahult (21 721 km3) ~1.5/100 000 maailmamerest · Keskmine sügavus 52 m · Suurim sügavus 459 m (Landsorti süvik) · Poolsuletud sisemeri, ühendus Põhjamerega kitsaste ja madalate Taani väinade kaudu (maksimaalne künnisesügavus on kõigest 18 m)
· Aktiivmudaprotsessis on mikroorganismid heitvees hõljuvas · tertsiaalne (järelpuhastus). olekus 81 82 Naftareostus · Igal aastal satub naftatranspordi tõttu merre enam kui 3 miljonit tonni naftat. · Naftatransport Läänemerel on äärmiselt ohtlik, kuna Läänemere reostatus · DDT meri peidab endas karisid ja Teise Maailmasõja aegset lõhkeainet. · PCB · raskmetallid (Cu, Pb, Cd, Zn) 83 84
teadusparkidesse, soodustades töö-ja elukohtadega hajumist. Suurte kuritegevusega linnade tagamaale tekivad rikaste asumid. Üha enam inimesi töötab kodus. Selle tulemusel paigutub osa töökohti ümber elurajoonidesse, meeldivasse loodus-ja kultuurikeskkonda. Transpordi intensiivsus väheneb. Noored hakkavad üha enam äärelinna poole liikuma. Linnade planeerimine ja keskkond Linnades levivad kiiresti nakkushaigused, kuna asustustihedus on suur. Suremust suurendas joogivee reostatus, üldise hügieeni halb kord ja rotid. Alates 18. sajandist kehtestati paljudes linnades uued ehitusreeglid ja üldise sanitaarkorra reeglid. Keskkonnaprobleemid linnades reostunud vesi, mis põhjustab düsenteeriat, malaariat ja hepatiiti. Vee saastatus mõjub rohkem väikelastele, õhusaastu aga vanuritele. Süsinikdioksiid ehk vingugaas põhjustab nii neuroloogilisi kui ka südameveresoonkonnahaigusi. Vingugaas tekib autokütuse ebatäielikult põlemisel,
sattumine keskkonda (õhku, vette, mulda), toiduaineisse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. (Nt SO2, NH3,O3, tolm, tuhk) Saastekoormus heitmetega (sh. radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. Reostumine reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Reostajad reostuse põhjustajad. Reostusallikad reostust põhjustavad tegurid; jagunevad põllumajanduslikeks ja mittepõllumajanduslikeks. Reostuskoormus reostava ainehulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides.
Kultuurikontaktide tihenemine Globaalne meedia. Massikultuuri levik Inglise keele domineerimine Osalemine virtuaalsetes kogukondades Haridus- ja teadusalane koostöö Keskkonnaalane globaliseerumine 86,11 (8. 55,23 koht) (109. koht) Reostatus Kliimamuutused Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine Puhta vee varude ja loodusressursside vähenemine 4.3 Lesotho rahvusvaheline kaubandus Maailma kaubavoogude maht on alates 1960. aastatest kasvanud kiiremini kui tootmine. Maailmaturul kaubeldakse järjest rohkemate kaupade ja teenustega, mis näitab, et tööjaotus süveneb üha enam. Toote ehk kauba valmistamine jaguneb järjest suurema arvu riikide vahel,
hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. o Saasteaine reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. o Saastumus saastatus, keskkonna, eriti õhkkeskkonna seisund, õhu kogusaastatuse aste. o Saastekoormus heitmetega (sh. radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk. o Reostus reostatus, vee saastatus (saastamine), loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikutus. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Eristatakse: koldelist, nt. asulais, tootmisettevõtteis ja farmides moodustuvat punktreostust, suuri alasid hõlmavat hajureostust, mida põhjustavad põllul,
poolt teenitud kogutulu, kasutatav tulu kogutulu miinus maksud, deflaator nominaalse ja 8 reaalse SKP vahe, hinnindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot, amortisatsioon -tootmisvahendite kulumine, inflatsioon hindade muutumise tempo, tarbijahinnaindeks mõõdab kaubakorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutumist mingi ajaperioodi vältel, välismõjud keskkonna reostatus, ühiskonna ebastabiilsus jne (tootmise negatiivne mõju keskkonnale?), varimajandus tuluallikad ja tegevusvaldkonnad, mida statistika ei kajasta, varjatud majandus toimub väljaspool ühiskondlikku regulatsiooni, kodumajandus kodumajanduslik tegevus, igapäevased tööd. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomika ja makroökonoomika? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks
poolt teenitud kogutulu, kasutatav tulu – kogutulu miinus maksud, deflaator – nominaalse ja 8 reaalse SKP vahe, hinnindeks, mis mõõdab hindade muutumise tempot, amortisatsioon -tootmisvahendite kulumine, inflatsioon – hindade muutumise tempo, tarbijahinnaindeks – mõõdab kaubakorvi kuuluvate kaupade ja teenuste hindade muutumist mingi ajaperioodi vältel, välismõjud – keskkonna reostatus, ühiskonna ebastabiilsus jne (tootmise negatiivne mõju keskkonnale?), varimajandus – tuluallikad ja tegevusvaldkonnad, mida statistika ei kajasta, varjatud majandus – toimub väljaspool ühiskondlikku regulatsiooni, kodumajandus – kodumajanduslik tegevus, igapäevased tööd. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomika ja makroökonoomika? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks
muutustes. K-se tagajärjel tekkinud ehituslikku ja talitluslikku iseärasust nimetatakse kohastumuseks. Koliindeks riikliku standardi järgi erimenetlusega määratud kolibakterirakkude arv 1 liitris uuritavas vees. K. iseloomustab vee olmereostuse taset (suuremale k-le vastab suurem reostus). Arvu 1000 jagamisel k-ga leitakse kolitiiter. Kolitiiter vähim veehulk (milliliitrites), milles on üks kolibakterirakk. Suuremale k-le vastab uuritava vee väiksem olmeline reostatus (eriti fekaalreostus). Joogivee k. peab olema >300, st. 300 ml vees ei tohi olla rohkem kui üks kolibakterirakk. Kommensalism e. ühelaudsus kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele. K. on looduses tavaline ja ökoloogiliselt oluline, see väldib nt. ühe populatsiooni ainevahetussaaduste või toidujäätmete kogunemist. Eristatakse endo- ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
