Geneetiliselt muundatud organismid poolt ja vastu, referaat. (0)

Tartu Kommertsgümnaasium
Geneetiliselt muundatud organismid poolt ja vastu
Referaat
Geneetiliselt muundatud organismi nimetatakse veel geenmuundatud organismiks,geneetiliselt modifitseeritud organismiks või geneetiliselt moondatud organism. Lühendiga GMO. Geneetiliselt muundatud organism on organism, kuhu on lisatud võõrast geneetikalist informatsiooni, kasutades geenitehnoloogia meetodeid , selleks kõigeks on vaja tunda geneetikat ja rakubioloogiat, kuna enamus tööd selles, seisneb siiski DNA ja kromosoomide tegelemises. Geneetilise muundamise käigus paigutatakse üks või mitu geeni ühest organismist teise, kusjuures geene on võimalik üle kanda omavahel mittesuguluses olevate organismide vahel – näiteks võivad geneetiliselt muundatud põllukultuurid (GM-kultuurid) sisaldada geene, mis on pärit viirustelt, bakteritelt, loomadelt või teistelt taimedelt. Geneetiliselt muundatud taimedest ja loomadest valmistatud toiduained näevad siiski välja ja maitsevad nagu tavalised toiduained.Teadlastete ja paljude ärimeeste arvates on GMO kasutamine võimalus jõuda uude elu etappi , sest see võimaldaks lahendada mitmed tsivilatsiooni arengu käigus tekkinud probleemid, eelkõige maailma rahvastiku suurenemisest tulenevat näljahäda. Muidugi on geneetiliselt muundatud taimede kasvatamine esimese 10 aasta jooksul näidanud, et nende kultuuride laialdane levik toob endaga kaasa mitmeid keskkonna-,tervise, ja sotsiaal-majanduslikke riske, mis pole meile hea. Selle kõige eeldusel , et geneetiliselt muundatud organismid kujutavad endast teatud riski, on oluline hinnata, kui suur peab olema nendest saadav kasu, mis kaaluks üle riskid ning muudaks mõistlikuks muundkultuuride kasutamise põllumajanduses.
Kõige levinum geneetiliselt muundatud kultuur on sojauba , järgnevad mais, puuvili ja raps .
Geneetiliselt muundatud organismide poolt.
Geneetiliste meetoditega saab parandada toidu kvaliteeti, näiteks pikendada viljade säilivusaega. Tegeletakse puu- ja juurviljade tahke osise suurendamisega ja uuritakse õlitaimi eri rasvhapete omavahelise vahekorra muutmiseks. Siia alla kuulub ka taimsete saaduste maitseomaduste muutmine. Toitu on võimalik muuta senisest täisväärtuslikumaks näiteks vajalike vitamiinide biosünteesi, mikroelementide akumulatsiooni abil. Muidugi kõik need uuringud on väga kallid ja seetõttu jäävad need suurte ja rikaste firmade teha.GMO , et naljahäda jääb väiksemaks, et näiteks tomat , ei lähe mädanema ja, kui tavaliselt näiteks maisitaim ise hukkus, siis nüüd ta hukkaks kahjureid ja põllumajanduses kasutavate mürkide kogust hulgaliselt vähendatakse, aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki ja muidugi toidud oleks toitainerikkamad ja vitamiinivaegust vähendatakse. Eesti põllumajandus vajab suuri dotatsioone, kuna meie kliimavöötmes ei ole võimalik ilma selleta Euroopas konkurentsivõimelist põllumajandustoodangut saada. Geenitehnoloogia võimaldab muuta põllumajandust efektiivsemaks, st vähendab vajadust doteerida seda majandusharu. Dotatsioone vajatakse ka seetõttu, et kogu põllumajandus on väga tihedalt seotud ja sõltuvuses ühest tootmisharust – toiduainetööstusest. Geenitehnoloogia võimaldab põllumehel toota toorainet ka näiteks farmaatsia- või keemiatööstusele, vähendades ning lõpuks loodetavasti kaotades vajaduse dotatsioonide järele.Eesti tõsine probleem on teatud piirkondade suur reostatus raskemetallide, kütusejääkide, radioaktiivsete isotoopide ja muu sarnasega. Geneetiliste muundatud taimede abil teostatav fütoremediatsioon on üks perspektiivsemaid viise, kuidas keskkonnasõbralikul viisil probleem tulevikus lahendada.
Geneetiliselt muundatud organismide vastu.
Geneetiliselt muundatud organismide kasutamise ja kasvatamisega seoses võib ilmneda mitmeid probleeme. Eriti negatiivselt on meelestatud looduskaitsjad, kelle põhiliseks argumendiks on asjaolu, et geneetiliselt muundatud organisme pole enne tootmisse ja turustamisse viimist põhjalikult toksikoloogiliselt kontrollitud. Samuti ei teata mõju looduskeskkonnale. Võõraste geenide kunstlik lisamine geenitehnoloogia meetodite abil häirib tugevalt raku päriliku materjali funktsiooni. Selle tagajärjel tekivad peremeesorganismis uued ained, mis võivad olla toksilised või potentsiaalsed allergeenid . Selliseid uusi aineid ei teki tavalise sordiaretuse teel saadud taimedes, mis on seepärast ohutud .Üheks geneetilise muundamise eesmärgiks on taimede muutmine herbitsiididele tolerantseks.Kõrgemate kontsentratsioonide kasutamise tõttu kannatavad mesilased, rääkimata üldisest keskkonnasaastamisest, kuna enamus pestitsiididest laguneb väga aeglaselt. Geneetilise muundamisega seotud kaudseks ohuks on umbrohumürkide võimalik ülemäärane kasutamine neile vastupidavaks muudetud põllukultuuride kasvatamisel . Sellega kaasneks ka mürgijääkide hulga suurenemine kasvatatavas taimedes. Sama võib tuleneda geneetilise muundamise teel putukamürke ise tootma programmeeritud taimede toiduks tarvitamisel. Nimetatud ohte on võimalik vähendada toiduainete koostise tõhusa kontrolli kehtestamisega. On jõutud järeldusele, et geneetiliselt muundatud taimede ja nende õietolmu sattumine väljapoole põldu on vältimatu. See on juba põhjustanud herbitsiididele vastupidavate umbrohtude tekkimist hübridisatsiooni tulemusel. Taimede muundamisel geenitehnoloogia abil koos soovitud tunnust kodeeriva geeniga lisatakse alati ka geneetilist materjali, mis pärineb patogeensetest viirustest või teistest parasiitidest, ning bakteritest ja teistest organismidest. Nende hulgas on ka bakteri antibiootikumi resistentsuse geen, mis teeb baktereid mittetundlikuks antibiootikumi suhtes. Tänu millele võivad tekkida uued viirused ja bakterid .See võib esile kutsuda ka mutatsioone , mis põhjustavad vähi arengut imetajate rakkudes. Ka inimese suuõõnes ja hingamisteedes on baktereid, mis on võimelised lisama oma päriliku aine juurde keskkonnas olevaid DNA fragmente, mis sisaldavad antibiootikumi resistentsuse geene. Põhjused, miks looduskaitsjad ja põllumehed on vastu seisnud geneetiliselt muundatud taimedele on nii looduskaitselised , majanduslikud kui poliitilised. Ohuna nähakse ennekõike rahvusvaheliste suurfirmade ja geeniteadlaste monopoli teket kasvatavate põllukultuuride üle, sest seeme tuleb igal aastal uuesti osta. Eelmise aasta seeme pole nn. terminaatorgeeni kasutamise tõttu idanemisvõimeline.
Nii vastu, kui poolt ollakse ja mina iseenesest olen rohkem vastu, sest see tomat võib küll kauem seista, aga ma ei taha süüa toitu, mida on tegelikult geneetiliselt muundatud.
Sööme toitu, mis on mahetoit ja, mis on meile kõigile tervislikum ja parem, sest see teeb meid õnnelikumaks.