Saastumine (0)

Sarnased õppematerjalid

19

docx

Koloogia ja keskkonna kaitse küsimuste vastused

o Mullasaastel Põllumajanduslikud Keemilised elemendid (pestitsiidid jm.) Väetised Muldade sooldumine Mittepõllumajanduslikud Teede ja majade ehitamine Jäätmed (prügimäed) Kõik, mis tuleb üle õhust ja veest · Lokaalsed ja globaalsed probleemid.  o Globaale soojenemine, joogivee puudus ja saastumine, toidupuudus, kõrbestumine. Neid on kindlasti veel · Saastumine, osooni augud, kasvuhooneefekt, happevihmad, müra, kiirgus, ookeanide reostumine, vete risustumine, reostumine, raiskamine; muldade degradatsioon ­ põhjused, mõju, tagajärjed. o Saastumine ­ reostumine, mis tahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia (soojus-, heli-, radioaktiivse energia) või mikroobide inimese põhjustatud

Keskkonnakaitse ja säästev areng

42

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse arvestus (kordamisküsimuste põhine)

vee hulgast, voolu kiirusest, vees oleva sette hulgast ja lõimisest, uuristatava kivimi kõvadusest jms. Deflatsioon ­ tuuleerosioon. Tuulekanne, pudeda sette ärakanne hõreda taimkattega alalt tuule toimel. Selle tagajärjel tekivad piklikud nõod. Aridifikatsioon ­ e kõrbestumine. Kuivusest tingitud saagikadu ja kõrbete pealetung. Olmedegradatsioon ­ muldade katmine. Ehitusdegradatsioon ­ muldade katmine. Masindegradatsioon ­ mulla tallamine. Keemiline degradatsioon ­ muldade saastumine. Maastik ­ 1) ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused (nt Pandivere kõrgustik). 2) mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Kaitseala ­ inimtegevusest puutumatuna hoitav või looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav kaitse alla võetud ala, millel kaitstakse, uuritakse ja

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

8

docx

Ökoloogia kõik mõisted ja seletused

· paleoendeemidel on levila ahenenud · Relikt on liik või muu takson, mis on säilinud varasema levilaga võrreldes väiksemal alal · taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema · taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema · maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. · Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda · Saasteaine e reoaine, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine · Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk · Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja) · Reostuskoormus on reostatava aine hulk vees, avaldub ainekonsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

9

docx

Põhimõisted

levimisviisidega. 139. Levik ­ liigi territoriaalne paiknemus. 140. Taastuv loodusvara ­ muld, mets, veevarud, aga ka osa energiavarusid (päikese, tuule, jõgede ja biomassi energia) 141. Taastumatu loodusvara ­ Taastumatud loodusvarad on maagid, kaevandatavad kütused, maapõuesoojus ja tuumaenergia. 142. Maavara ­ maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada. 143. Saastumine ­ reostumine, mistahes tahke, vedela või gaasilise aine, energia või mikroobide inimese põhjustatud sattumine keskkonda, toiduainetesse või organismidesse hulgal, mis ületab nende pikaajalise keskmise loodusliku sisalduse. 144. Saasteaine ­ reoaine, pollutant, soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine vees, õhus, mullas, toiduaineis vm. 145. Saastekoormus ­ heitmetega (sh. Radioaktiivsete ainetega) mingi ajavahemiku kestel

Ökoloogia

32

docx

Keskkonna mõisted

 Levimine populatsiooni asula või liigi levila avardumine liigiomaste levimisviisidega  Levik liigi territoriaalne paiknemus.  Taastuv loodusvara on bioloogiline varu, mis juurdekasvu piires toimuva säästva kasutamise korral on võimeline uuenema  Taastumatu loodusvarad on bioloogilised varad, mis ei ole võimelised uuenema  Maavara on maapõues leiduv orgaaniline või mineraalne loodusvara, mida käesoleval ajajärgul on võimalik tasuvalt kasutada.  Saastumine on reostumine, mis tahes tahke vedela või gaasilise aine inimse põhjustatud sattumine keskkonda  Saasteaine soovimatu tahke, vedel või gaasiline aine  Saastekoormus heitmetega mingi ajavahemiku kestel looduskeskkonda sattuvate ja selle omadusi rikkuvate ainete hulk  Reostajad on vales kohas olevad ained (nt nafta tsisternis onhea asi, aga jões on ta reosaja)  Reostusallikad tegurid, mis halvendavad keskkonna kvaliteetipuhtust

Bioloogia

7

docx

Ökoloogia mõisted seletusega

r-de tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Relikt e. jäänuk ­ 1. biogeogr. takson, mille areaal on võrreldes varasemaga tugevasti kahanenud; 2. sünökol. ­ liigi populatsioon, mis on erandlikult säilinud suktsessiooni mõnest varasemast arengujärgust või (kultuurmaistus) hävinud looduslikust taimkattest; 3. süstemaatikas ­ takson, millel ei ole lähedasi sugulasrühmi. Reostumine ­ vee saastumine, loodusliku veereziimi või vee kvaliteedi rikkumine. Kui vette on lastud orgaanilisi või anorgaanilisi aineid või vee temp. on muudetud, võib ta osutuda mõneks otstarbeks kõlbmatuks. Reostuskoormus ­ reostava aine hulk vees, avaldub ainekontsentratsiooni ja reoveehulga korrutisena. Määramiseks mõõdetakse ööpäevas vette lisanduvat ainehulka. Reostuskoormust võib väljendada ka inimekvivalentides.

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

16

doc

Ökoloogia lühikokkuvõte

Ökoloogia 1)Inimese mõju loodusele algas juba tema arenemisega, kuid alguses oli see mõju väike, praktiliselt märkamatu ning piirdus söödavate taimede ja nende juurte ning viljade söömisega. Seejärel hakkas inimene kasutama toiduks kala ja imetajaid. Eriti intentsiivseks muutus jaht tulirelvade leiutamisega. 8000 aastat tagasi hakkas inimene loomi kodustama, pannes aluse loomapidamisele. Kuid veistele oli vaja karjamaad ning algas ulatuslik metsade maharaie ja põllumaa rajamine. Metsade maharaie sai põhjuseks muldade erosioonile, veereziimi muutustele, paljudele kasulike taimede ja loomade hukule. Veelgi suurem kahju sai alguse tööstuse arenguga ning paljudel maadel tuleb tänapäeval juba metsa sisse vedada (Holland). Nafta, gaasi, vedelkütuse jt kasutamise tulkemusena hakkasid biosfääri kogunema nende ainete jääkproduktid ning loodus ise ei suutnud enam hakkama saada kogu selle reostusega, mille tagajärjks on vee, õhu, mulla jm. reostumine. See mõjub hukutavalt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse

18

docx

Ökoloogia ja keskkonnakaitse eksamimaterjal

· Demograafiline plahvatus- Inimeste arvu kiire kasv teatud perioodil. Antud juhul toimus 19.sajandi alguses inimkonna arengus suur läbimurre ja inimeste arv kasvas 90 aastaga 2 korda (s.t. 7 korda kiiremini kui muidu). · Urbanisatsioon- Inimeste kolimine maalt linna. Linnastumine arvudes: 1950 ­ linnas 30%, 1960 ­ linnas 33%, 2000 ­ linnas 47%. Eestis elab linnades u. 69% elanikkonnast. Maailma suurimad linnad: Mexico City, Tokyo, Shanghai, Sao Paulo. · Tööstusrevolutsioon- Inimeste arvu hüppelist suurenemist mõjutas 19.sajandi alguses tööstusrevolutsioon, kus manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Toimus tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehhaanika arengule. Tööstusrevolutsiooni algus 1760-1780 Inglismaal, alguses tekstiilitööstuses (orjatöö kasutamisele oli puuvill odav). · Teaduslik-tehniline revolutsioon- Algas 20.sajandi keskel, mil teaduse areng sai aluseks ü

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1

Kommentaarid (0)